lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-18392/10

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 29.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-18392/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1665
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisKrtS § 32 lg 1Korteriomandi võõrandamise nõude esitamineKrtS § 1 lg 4Korteriomand ja korteriühistuKrtS § 33 lg 1Otsuse täitmise nõudmineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 165 lg 3Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahelTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2020, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-18392

Tsiviilasi

xxx hagi Janno Padu ja Kätlin Mändmetsa vastu korteriomandi võõrandamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: xxx, registrikood xxx Lepinguline esindaja: vandeadvokaat K.P Kostja 1: Janno Padu, isikukood xxx Kostja 2: Kätlin Mändmets, isikukood xxx

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada xxx hagi Janno Padu ja Kätlin Mändmetsa vastu.
2.Kohustada Janno Padut ja Kätlin Mändmetsa võõrandama korteriomand aadressiga xxx (kinnistu registriosa nr xxx).
3.Anda Janno Padule ja Kätlin Mändmetsale aega korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks 1 kalendrikuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse vabatahtliku täitmata jätmise korral võõrandada korteriomand sundenampakkumisel.
4.Jätta poolte menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
5.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 27.08.20262-23-13332/81Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20262-26-16263/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-25-16022/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 445 lg 1Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 633 lg 7Apellatsioonkaebuse vorm ja sisu
Määrata hageja menetluskulude suuruseks 1080 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 780 eurot.
6.Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 1080 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused

1.Hageja esitas 22.11.2019 Tartu Maakohtusse hagiavalduse Janno Padu ja Kätlin Mändmets vastu korteriomandi võõrandamise nõudes. Hagi kohaselt on Janno Padu ja Kätlin Mändmets korteriomandi aadressiga xxx kaasomanikud ning xxx liikmed. Hageja on väljastanud kostjatele kehtestatud majanduskavade alusel arved majandamiskulude tasumiseks, kuid kostjad on arvete tasumisega võlgnevuses alates veebruarist 2015 ehk enam kui 4 aastat. Kostjad on teostanud viimase makse 11.02.2015 summas 400 eurot, misjärel jäi võlgnevus hageja ees summas 87.10 eurot. Pärast kõnealust kuupäeva ühtegi laekumist toimunud ei ole ning võlgnevus on aastatega kasvanud. Seisuga november 2019 on võlgnevuse jääk 5031,29 eurot.
2.21.03.2019 võttis hageja üldkoosolek vastu otsuse, mille punktis nr 3 on kaasomanikud otsustanud, et ei pea enam võimalikuks kostjate kuulumist korteriomanike hulka ning esitavad nõude korteriomandi võõrandamiseks. 25.07.2019 edastas hageja lepinguline esindaja kostjatele nõudeavalduse korteriomandi võõrandamise kohta, milles paluti korteriomand võõrandada 3 kuu jooksul. Kostja 1 on nõudeavalduse kätte saanud 16.08.2019 ja kostja 2 on kätte saanud 02.08.2019. Seega möödus vabatahtliku täitmise aeg vastavalt 02.11.2019 ja 16.11.2019, kuid korteriomandit kõnealuse perioodi jooksul võõrandatud ei ole.
3.Hageja leiab, et tal on õigus nõuda korteriomandi võõrandamist kohtu kaudu ja hagi rahuldamise eeldused on täidetud. Hageja taotleb kohustada Janno Padu ja Kätlin Mändmetsa võõrandama korteriomand aadressiga xxx (kinnistu registriosa numbriga xxx); määrata kindlaks otsuse täitmise viis ning anda Janno Padu ja Kätlin Mändmetsale korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks aega 1 kalendrikuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse vabatahtliku täitmata jätmise korral määrata korteriomandi võõrandamise viisiks sundenampakkumine; määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik menetluskulud solidaarselt Janno Padu ja Kätlin Mändmetsa kanda. Kostjate vastuväited

2(5)

4.Kätlin Mändmets avaldas, et tema on soovinud korterit müüa juba alates 2014. aastast, kuid ta ei ole Janno Paduga kokkuleppele saanud. Kostja II kinnitab, et ta ei ole soovinud, et selline olukord tekiks ning tal puuduvad ka rahalised vahendid, et eksabikaasa kohtusse anda või korter ise ära osta. Kostja I on lubanud korteri müüki panna, kuid pole teinud seda. Kostja II on üritanud eksabikaasaga kontakti saada, kuid tulutult. Kostja II leiab, et kohtukulud peaks jätma kõik Janno Padu kanda, sest kostja II ei ole seal korteris elanud alates 01.05.2015 ning ei ole sinna enam ka lukkude vahetamise tõttu pääsenud. Kostja II leiab, et tema ei ole kommunaalvõlga tekitanud.
5.Janno Padu oma seisukohta hagile ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
6.Olles analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
8.Hagi on esitatud korteriühistu poolt korteriomandi sundvõõrandamise nõudes, seega kuuluvad kohaldamisele korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 ja 33. Tulenevalt KrtS § 32 lg 1, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Lõike 2 kohaselt võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik: 1) on korduvalt jätnud täitmata sama seaduse § 31 sätestatud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või 3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist. KrtS § 33 lg 1 kohaselt kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest.
9.Hagi rahuldamise eelduseks on: 1) kostjad on korteriomanikud; 2) korteriühistu on esitanud korteriomanikele sundvõõrandamise nõude; 3) sundvõõrandamise nõude alus on tõendatud; 4) kostjad on korteriühistu esitatud sundvõõrandamise nõude kätte saanud, kuid ei ole nõuet täitnud.
10.Kohus on tuvastanud, et kostjad on xxx asuva korteri nr xxx (registriosa nr xxx) kaasomanikud, kumbki 1⁄2 kaasaomandi osas (tl 4-5). Nimetatud majas on moodustatud korteriühistu, mille liikmeteks on kostjad tulenevalt KrtS § 1 lg 4.
11.21.03.2019 on hageja üldkoosolek võtnud vastu otsuse p 3, millega otsustati järgmist: Kuna korteriomandi xxx kaasomanikud on käesolevaks hetkeks viivituses juba nelja aasta majanduskulude tasumisega, ei peeta enam võimalikuks nimetatud korteri

3(5)

kaasomanike Kätlin Mändmetsa ja Jaano Padu kuulumist xxx kaasomanike hulka ning nõutakse, et kaasaomanikud Kätlin Mändmets ja Janno Padu oma korteri võõrandaksid. Kui kaasomanikud ei võõranda seaduses ettenähtud tähtaja jooksul korteriomandit või on teatanud sellest keeldumisest, taotleb korteriühistu korteriomandi võõrandamist kohtu kaudu. Otsuse poolt on antud 43 häält, vastu 0, erapooletuid 0 (tl 82 pöördel). Kohtu hinnangul on üldkoosolek kokku kutsutud vastavalt nõuetele ning kohus ei ole tuvastanud otsuse vastuvõtmisel rikkumisi.

12.Kohus loeb hageja esitatud arvete koonditega (tl 126-130) tuvastatuks, et kostjatel oli seisuga 21.03.2019, so. üldkoosoleku ajaks tekkinud majandamiskulude võlgnevus hageja ees summas 4305,82 eurot ning viimane arve tasumine on toimunud 26.02.2015. Seega on võlgnevus olnud pikaajaline, enam kui 4 aastat, ning suureneb jätkuvalt. Seega on tõendatud, et kostjad on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu ning täidetud on KrtS § 32 eeldus korteriühistu poolt sundvõõrandamise nõude esitamiseks.
13.25.07.2019 on hageja saatnud kostjatele nõudekirja võõrandada korteriomand hiljemalt kolme kuu jooksul nõude kättesaamisest. Janno Padule on kohtutäitur toimetanud nõude koos lisadega kätte 16.08.2019 (tl 138-141) ning Kätlin Mändmetsale hiljemalt 02.08.2019 (tl 142). Vabatahtliku võõrandamise aeg möödus seega hiljemalt 16.11.2109. Korteriomandit ei ole kostjad võõrandanud ei hagi esitamise seisuga ega ka käesoleva lahendi tegemise ajaks.
14.Kohus selgitab Kätlin Mändmetsale, et tema kohtumenetluses esitatud vastuväited ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Kaasomanikuna lasusid ning lasuvad ka temal jätkuvalt kohustused tasuda korteriomandi majandamiskulude eest.
15.Kohtu hinnangul on täidetud kõik eeldused hageja sundvõõrandamise nõude rahuldamiseks. Kohus rahuldab hagi ning määrab kindlaks otsuse täitmise viisi vastavalt TsMS § 445 lg 1. Menetluskulud
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 165 lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Tegemist on solidaarvõlgnikest kostjatega, kelle vastu esitatud hagi rahuldatakse täies ulatuses, seega jätab kohus kõik menetluskulud käesolevas asjas solidaarselt kostjate kanda.
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

4(5)

18.Hageja on esitanud 25.05.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema lepingulise esindaja õigusabikulude suuruseks kohtumenetluses 780 eurot (sh km 130 eurot), mis koosneb: materjalidega tutvumisest ja nõupidamisest kliendiga (1h 25 min); hagiavalduse koostamisest (2h 45 min); kostja seisukohaga tutvumisest (10 min); kohtumäärusega tutvumisest (10 min); nõupidamisest kliendiga ja kostja täiendava vastusega tutvumisest (20 min). Õigusabi osutati maksumusega 130 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Seega maksumus ilma käibemaksuta on 650 eurot ja käibemaks sellele 130 eurot, kokku 780 eurot. Lisaks nähtub kohtule tsiviilasja materjalidest, et hageja on lisaks lepingulise esindaja kuludele kandnud ka riigilõivu kulu, s.o 300 eurot. Kokku on seega hageja menetluskulud 1080 eurot. Kostjad ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas oma seisukohta kohtule esitanud.
19.Arvestades asjas esitatud menetlusdokumentidega, on kohtu hinnangul hageja menetluskulu puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga. Kokku määrab kohus hageja menetluskuludeks maakohtu menetluses 1080 eurot ja mõistab selle täies ulatuses solidaarselt kostjatelt välja.
20.Hageja taotleb tuginedes TsMS § 177 lõikele 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
21.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-22-12784/111Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja