Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-19-17762
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. mai 2020.a. Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-17762
Tsiviilasi
Üheksavara OÜ hagi Zepparth OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjades 180/2018/838 ja 180/2018/839
Hagihind hagi esitamise seisuga
720 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Üheksavara OÜ (registrikood 12934541, asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx, Saaremaa vald, Saare maakond), seaduslik esindaja Tarmo Noot Kostja: Zepparth OÜ (registrikood 12273080, asukoht: Väike 13, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond), seaduslik esindaja Arthur Seppern, lepinguline esindaja vandeadvokaat Allan Valk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-19-17762
2-19-17762
Kostja leiab lisaks, et hageja üritab oma hagiavalduses esitatud viitega erinevatele kriminaalmenetlustele kohut eksitada – kostja kinnitab siinkohal, et ka mitte üheski kriminaalasjas pole rahuldatud hageja vastavat nõuet kostja vastu ja et mitte ükski kriminaalasi pole algatatud selle konkreetse nõudega seotult. Teisest küljest ei tähenda kriminaalasjas kannatanuks/tsiviilhagejaks olek kinldasti seda, et kriminaalasjas esitatud nõue lõpuks ka kehtima jääb, mistõttu ei saaks mingil juhul taolist nõuet käesolaval ajal tasaarvestada ja/või sellel alusel nõuda täitetoimingute lubamatuks tunnistamist. Nõuet, mille olemasolu hageja hagiavalduses väidab tõepoolest ei eksisteeri. Väidetav nõue tuleneb hageja arvates Best Building OÜ poolt Zepparth OÜ-le esitatud arvest nr. 1124, mis on aga krediteeritud/lõpetatud krediitarvega nr 1129. Hageja väitel omandas ta nõude Best Building OÜ-lt lepingu alusel. Nimetatud kreeditarve saatis Tarmo Noot oma e-postiaadressilt xxxxxxxxxxxxxxxxx. Eeltoodust tulenevalt on selge, et arve nr 1124 alusel ei saa tänase päeva seisuga olla mitte kellegi nõuet Zepparth OÜ vastu. Siinjuures kinnitab kostja, et hageja poolt viidatud arve on talle tõepoolest vastuses märgitud epostiaadressilt saadetud ning et kostjal puudub/puudus ligipääse nimetatud e-postile. Kostjale jääb mõistmatuks hageja taotluses toodud väide, et krediitarvet nr. 1129 pole detsembrikuus deklareeritud – esiteks ei peagi detsembri kuupäevaga väljastatud arvet deklareerima detsembrikuus, vaid jaanuarikuus (käibemaksuseadus § 27 lg 1). Teiseks seab kostja tugeva kahtluse alla, et Maksu- ja Tolliameti ametnik taolist informatsiooni hagejaga jagas. Kostja kinnitab, et OÜ Zepparth raamatupidamisarvestust on peetud vastavalt seadustele ja tavadele ning pädevad asutused (eelkõige Maksu- ja Tolliamet) ei ole kasvõi selliseid rikkumisi, millele viitab hageja, tuvastanud. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
2-19-17762
maksma panna, kuid seda ei tehtud, siis ei anna TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestusavaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg-st 2 tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi. Seega peab kohus esmalt hindama, millal tekkis tasaarvestusolukord. Kui kohus tuvastab, et tasaarvestusolukord tekkis pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist või kui esinesid objektiivsel põhjused, miks polnud võimalik varasema kohtumenetluse käigus tasaarvestusavaldust esitada, siis peab kohus hindama tasaarvestuse tegemise sisuliste eelduste esinemist (VÕS § 197 jj).
2-19-17762
seisukoht, et kostja ning Best Building OÜ pole detsembrikuu käibedeklaratsioonis kreeditarvet 1120 summas 24 000 eurot deklareerinud (tl 47) pole asjakohane, sest antud juhul on Best Building OÜ arve nr 1124 kohta väljastanud kreeditarve numbriga 1129, mitte numbriga 1120. Samuti on hageja väited arve põhjal oleva e-posti kohta eksitavad, sest hageja seadusliku esindaja poolt enda teisele ettevõttele väljastatud 10.12.2017 arve peal on endiselt e-posti aadressiks märgitud [email protected] (tl 48). Ebausutavad on hageja väiteid, et kostja seaduslik esindaja koostas ise kreeditarve numbriga 1129, sest kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kreeditarve on kostjale saadetud just hageja e-postilt (xxxxxxxxxxxxxxxx) (tl 42 ja 75). Veenev pole ka asjaolu, et hageja on kohtule esitanud Best Building OÜ 10.12.2017 arve nr 1129, mis on väljastatud hageja seadusliku esindaja teisele ettevõttele, Üheksavägine OÜ (tl 48), ühes Üheksavägine OÜ käibedeklaratsiooniga (tl 125). Asjaolu, et ettevõttes on väljastatud kaks sama arve numbriga arvet on üksnes hea raamatupidamistava rikkumine ning see ei kinnita kreeditarve nr 1129 võltsimist. Eeltoodust tulenevalt pole hageja kohtu ette toonud veenvaid asjaolusid, mille põhjal saaks kahelda kreeditarve nr 1129 tegelikkuses. Toodud põhjendustel pole kohtu hinnangul hagejal kostja vastu Best Building OÜ arvest nr 1124 tulenevat nõuet ning seega ei saanud hageja kostja menetluskulude nõudeid tasaarvestada. Kostja nõuded pole tasaarvestuse tulemusel seetõttu lõppenud.
2-19-17762
põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 600 euro ulatuses, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista (TsMS § 175 lg 1). Kohus märgib kostja taotlusel otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.