lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-3567/63

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-3567/63
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
22.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2638
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineVÕS § 679 lg 4Agenditasu maksmise eeldusedTLS § 31Tehingutelt makstav tasuTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-3567/45Harju Maakohus Tallinna kohtumaja21.12.20182-17-3567/47Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.02.20192-17-3567/55Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.07.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

22.05.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-3567

Kohtuasi

XX hagi Y OÜ vastu töötasu ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.08.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Y OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kristiina Lee ja Kristiina Urb-Semjonov Kostja Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 28.08.2019 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata. Selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-24-2133/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 465 lg 2Määruse sisu
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

2-17-3567 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX (hageja) esitas 05.12.2016 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile (TVK) Y OÜ (kostja) vastu nõude, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista töötasu 1382 eurot 39 senti, viivise ning edasiulatuva viivise kuni põhinõude täitmiseni. TVK rahuldas hageja nõude. Kostja ei nõustunud TVK otsusega ja taotles Harju Maakohtult asja läbivaatamist hagimenetluses.
2.Hageja esitas 19.04.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu 1382 eurot 39 senti, sissenõutavaks muutunud viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasiulatuva viivise alates kohtuotsuse tegemisest seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt alustas hageja 20.01.2016 kostja juures töötamist müügi- ja projektijuhina. Töölepingu p 3.2 kohaselt on hageja töötasu 500 eurot (bruto) kuus, millele lisandub 3,5% töötaja poolt müüdud netokäibest, mis ei sisalda paigalduste, mõõtmiste ja transpordi teenuste käivet. Tööleping lõppes 10.11.2016 töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 1 alusel, s.o töötajapoolse töölepingu korralise ülesütlemisega. Hageja tegi 2016. a oktoobrikuu müügiaruande kohaselt netokäivet 39 496 eurot 94 senti. Kostja pidi sellelt summalt töölepingu p 3.2 kohaselt hagejale maksma 3,5% müügiboonust ehk 1382 eurot 39 senti (bruto). Kostja keeldus boonuse maksmisest. 3. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejale õigus saada töötasu töölepingu p 3.2 järgi. Töölepingu p 3.2 järgi saab müügiboonust üksnes netokäibelt. Hageja esitatud müügiaruanne ei tõenda netokäibe tekkimist, vaid üksnes seda, millises ulatuses hageja arveid väljastas. Kostja saab tasu maksmisest keelduda ka TLS § 31 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 679 lg 4 järgi. TLS § 31 kohaselt kui töötajal on lepingust tulenev õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse tasu maksmisele VÕS §§ 679–682. VÕS § 679 lg 4 kohaselt on tööandjal õigus jätta tehingult arvestatav tasu töötajale välja maksmata, kui on ilmne, et töötaja poolt sõlmitud leping jääb kohaselt täitmata tööandjast sõltumatu asjaolu tõttu. Töötajal ei ole õigust tehingult arvestatavale tasule, kui lepingut ei täideta tingimustel, milles töötaja kolmanda isikuga kokku leppis. Hageja koostatud projektides esinenud puuduste tõttu ei saanud kostja täita mitmeid tellimusi ja nendel põhinevaid lepinguid tingimustel, milles hageja klientidega kokku leppis.
4.Harju Maakohus rahuldas 21.12.2018 otsusega hagi ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks saamata jäänud töötasu 1382 eurot 39 senti, seisuga 20.12.2018 sissenõutavaks muutunud viivise 233 eurot 26 senti ning edasiulatuva viivise põhinõudelt 1382 eurot 39 senti alates 21.12.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohtu otsus jõustus. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlus
5.Hageja esitas 09.11.2018 Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal õigusabile 38,5 h. Esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Seega moodustas kulu kokku 5572 eurot 80 senti.

2-17-3567 Menetluskulude nimekirja järgi tegi hageja esindaja järgmised toimingud: ˗

kohtumine kliendiga, 02.01.2017 seisukoha koostamine, osalemine 03.01.2017 istungil – 2,7 tundi; ˗ 27.01.2017 seisukoha koostamine – 1,2 tundi; ˗ 17.01.2017 ja 07.02.2017 istungitel osalemine – 1,2 tundi; ˗ hagiavalduse koostamine – 2 tundi; ˗ 12.06.2017 seisukoha koostamine – 4,25 tundi; ˗ 17.10.2017 seisukoha koostamine, sh päringute tegemine, kohtunõuete vastustega tutvumine – 5,4 tundi; ˗ 16.11.2017 seisukoha koostamine – 0,5 tundi; ˗ 19.04.2018 kohtuistungiks ettevalmistamine – 2,5 tundi; ˗ 19.04.2018 kohtuistungil osalemine – 1,2 tundi; ˗ kostja taotlusega tutvumine ja 07.05.2018 seisukoha koostamine, sh suhtlemine kliendiga – 2,5 tundi; ˗ 19.06.2018 kohtuistungiks ettevalmistamine, sh kohtumine kliendiga – 5 tundi; ˗ 19.06.2018 kohtuistungil osalemine – 5 tundi; ˗ 09.11.2018 kohtuistungiks ettevalmistamine – 3 tundi; ˗ 09.11.2018 kohtuistungil osalemine – 1,75 tundi. Esimese astme kohtu määrus

6.Harju Maakohus rahuldas 16.04.2019 määrusega hageja menetluskulude taotluse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5572 eurot 80 senti ning menetluskuludelt viivise menetluskulusid kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hageja esindaja õigusabitoimingud ning neile kulutatud aeg põhjendatud ja vajalik. Menetlusdokumendid on sisukad ja asjakohased ega sisalda vaidluse lahendamise seisukohast ebaolulist. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ületab väljamõistetud menetluskulu kordades asja hinda ning maakohus ei põhjendanud enda määrust. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse, tühistas maakohtu määruse ning saatis asja maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei põhjendanud maakohus enda määrust TsMS § 465 lg 2 p 8 ja § 175 lg 1 nõuete kohaselt.
7.Harju Maakohus rahuldas 28.08.2019 määrusega hageja menetluskulude taotluse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5572 eurot 80 senti ning menetluskuludelt viivise menetluskulusid kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Määruse põhjenduste kohaselt ei esitanud hageja ühtegi menetlusdokumenti, mille puhul saaks leida, et arvestades kehtivaid õigusnorme ja teadaolevat kohtupraktikat, oleks hageja seisukoha või taotluse sisu asjakohatu. Kohus hindas hageja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust iga toimingu kohta eraldi.

2-17-3567 Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

8.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning määrata menetluskulud kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei täitnud maakohus ringkonnakohtu juhiseid. Maakohus ei põhjendanud enda määrust. Maakohtu 16.04.2019 ning 28.08.2019 määruste resolutsioonid on identsed. Samuti on identsed määruse kaks esimest lehekülge. Maakohus ei analüüsinud toimingute tegemiseks kulunud aega ning piirdus üksnes üldsõnalise väitega, et peab kõiki hageja esindaja toiminguid ja neile kulunud aega vajalikuks ja põhjendatuks. Väljamõistetud menetluskulu on liiga suur, arvestades hagihinda ning seda, et asja lahendamine toimus lihtmenetluses. Kostja jaoks ei olnud sedavõrd suure menetluskulu hüvitamise kohustus ettenähtav. Riigikohtu praktika kohaselt ei tohi väljamõistetav menetluskulu üldjuhul ületada hagihinda. Menetluskulu väljamõistmine hagihinnast suuremas ulatuses oleks põhjendatud vaidluse erilise keerukuse ja mahu puhul. Praegusel juhul ei ole tegemist eriliselt keeruka ja suuremahulise asjaga. Hageja nõudis töötasu ning asi vaadati läbi lihtmenetluses. Kostja ei venitanud menetlust ega põhjustanud kulude suurenemist. Kostja ei saanud valida, kas osaleda kohtumenetluses või mitte. Kostja pakkus kompromissina 500 eurot, kuid hageja välistas kokkuleppe. Lisaks eelnevale ei analüüsinud maakohus, kas kolme kohtuistungiga kaasnenud menetluskulu on vajalik ja põhjendatud olukorras, kus asja arutati lihtmenetluses ning TsMS § 405 lg1 p 7 kohaselt ei ole asja suuline arutamine kohustuslik. Samuti on küsitav hagiavaldusele järgnevalt viie kirjaliku menetlusdokumendi (seisukoha) koostamise vajalikkus ja põhjendatus. Isegi kui dokumendid on koostatud lähtuvalt kohtu nõudest, on selline maht lihtmenetluse asjas ebamõistlik ja põhjendamatu. Maakohus toimis vastuoluliselt ja pahatahtlikult, ta ei teavitanud, et vaatab lihtmenetluse hagi läbi tavapärases menetluses. Maakohtul peaksid selleks esinema kaalukad põhjused. Hageja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud õigusabi teenuse osutamise aeg oli TVK-s 2,5 tundi ning hagimenetluses 15 tundi. TVK järgselt ei esitatud uusi asjaolusid ning vaidlus ei olnud õiguslikult ega faktiliselt keeruline.
9.Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Vastuse kohaselt saab kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu, mis ületab tsiviilasja hinda. Riigikohus 27.02.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 leidis, et piirata saab tööandja kasuks menetluskulude väljamõistmist. Praegusel juhul nõuab menetluskulude hüvitamist aga töötaja. Tööandja on teinud kõik võimaliku, et töötajale töötasu mitte maksta. Sellisel juhul ei oleks õiglane piirata töötaja õigust menetluskulude hüvitisele, mis ületab tsiviilasja hinda. Taotletav hüve (sissetulek) on hageja jaoks väga oluline. Lisaks sellele oli vaidlus keeruline ja mahukas, sh kauakestev. Kostja esitas palju vastuväiteid ja taotlusi, millele hageja pidi vastama. Kostja tingis asja keerukuse ja mahukuse. Hageja oli nt nõus kirjaliku menetlusega, kuid kostja soovis asja läbivaatamist kohtuistungil ning tunnistajate ülekuulamist.

2-17-3567 Samuti on arusaamatu, miks kostja leiab, et hageja menetluskulud on põhjendamatud. Kostja esindajal kulus õigusabile 55 tundi. Kostja esindaja õigusabile kulutatud aeg kinnitab, et hageja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Kui kostja menetluskulud ületavad hageja menetluskulusid, ei ole põhjendatud kostja esmakordselt pärast lõpplahendi jõustumist esitatud väited hageja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas.

10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
12.Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust järeldada, et maakohus eksis menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 175 lg 1 järgi. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsustus. Ringkonnakohus saab maakohtu määrust muuta üksnes siis, kui maakohus on enda diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus ei põhjendanud enda määrust. Maakohus ei piirdunud üksnes üldsõnalise väitega, et hageja esindaja toimingud ning nendeks kulutatud aeg olid vajalikud ja põhjendatud. Maakohus põhjendas määruses, miks oli kohtu hinnangul hageja esindaja iga toiming ning selleks kulutatud aeg TsMS § 175 lg 1 järgi vajalik ja põhjendatud (määruse lk 3–4). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendutega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Kostja väide, et määruse resolutsioon ja kaks esimest lehekülge olid identsed maakohtu varem tehtud määrusega, mille ringkonnakohus tühistas, ei anna alust järeldada, et maakohus ei täitnud enda põhjendamiskohustust. Kohtulahendi kaks esimest lehekülge on sisuliselt määruse kirjeldav osa.
13.Menetluskulude vähendamiseks ei anna praegusel juhul alust väljamõistetud menetluskuludest väiksem tsiviilasja hind. Väljamõistetav menetluskulu ei tohiks üldjuhul ületada tsiviilasja hinda ning tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Maakohtu 21.12.2018 otsuse kohaselt on tsiviilasja hind 1541 eurot 44 senti. Maakohtu määrusega väljamõistetud menetluskulu on 5572 eurot 80 senti. Ringkonnakohtule nähtub, et maakohus arvestas vaidluse keerukusega ning mahuga. Maakohus põhjendas iga menetlustoimingu juures, miks oli konkreetne toiming vajalik ja põhjendatud, sh arvestades vaidluse keerukust ning mahtu. Maakohus tõi mh esile, et vaidlus oli tavapärasest töötasu vaidlusest keerulisem, sest pooled vaidlesid tasu üle, mille suurus oli protsentuaalselt sõltuv töö tulemusest ning pooled vaidlesid töö tulemuse saavutamise üle. Maakohtu määruse põhjendustest nähtub, et esmajoones tingis menetluskulude suuruse tõendite kogumine, hindamine, tunnistajate kohtuistungitel ülekuulamine ja kohtuistungiteks ettevalmistumine.

2-17-3567 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud juhul eksinud, mõistes välja hagihinnast suuremad menetluskulud. Kuigi nõutav hüve (haginõue) peaks olema mõistlikus proportsioonis vaidlemise menetluskuludega, oli praegusel juhul menetluse erilisest mahust tulenevalt põhjendatud hagihinnast suuremate menetluskulude väljamõistmine. Hageja ja kostja väidetest tulenevalt tuli vaidluse õigeks lahendamiseks tuvastada, kas kostjale tekkis hageja väljastatud arvete alusel käive töölepingu p 3.2 mõttes, kas poolte kokkuleppe kohaselt tasuti müügiboonust töölepingu p 3.2 alusel üksnes müügiaruandes märgitud netosumma järgi ning kas hageja täitis enda kohustusi mittekohaselt, mis annaks aluse tasu vähendamiseks VÕS § 679 lg-st 4 tulenevalt (II kd, tl 20). Eelneva tõendamiseks tuli hinnata kostja pangakonto väljavõtteid ja üle kuulata mitmeid hageja ja kostja tunnistajaid. Ainuüksi tunnistajate ülekuulamiseks pidi kohus pidama kaks istungit (I kd, tl 178, 202). Arvestades tõendite mahtu, ülekuulatud tunnistajate ning kohtuistungite arvu ja kestust, ei nähtu ringkonnakohtule, et maakohus ületas enda diskretsioonipiire, mõistes välja menetluskulud, mis ületasid hagihinda. Antud juhul pidi kostjale tulenevalt menetluse erilisest mahust hageja menetluskulude suurus olema ettenähtav. Ringkonnakohus arvestab lisaks eelnevale ka sellega, et hageja on töötaja ning kostjaga võrreldes nõrgemas positsioonis. Töötajatele peab olema tagatud tõhus võimalus panna tööandjate vastu maksma ka väiksemaid nõudeid. Seda ka juhul, kui õigusabile kuluv raha ületab kostja tehtud menetluslike valikute tõttu haginõude rahalist suurust (vt analoogia alusel Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.12.2018 otsus asjas nr 2-17-284 tarbija kantud esindajakulu kohta, p 66). Riigikohtu 27.02.2012 määruses asjas nr 3-2-1-143-11 (p 14) on märgitud, et lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega. Selliseks asjaoluks võib ringkonnakohtu hinnangul olla töötaja poolt õiguse töötasule kui seaduse erilise kaitse all oleva õiguse tõhusa maksmapaneku võimalus. Töötasu sissenõudmise võimalused ja kord seonduvad inimeste elatusvahendite ja sotsiaalse kaitse tagamisega laiemalt, mistõttu pole tavalise võlasuhte puhul kehtivad põhimõtted siin üksüheselt ülekantavad.

14.Samuti ei anna menetluskulude vähendamiseks alust asjaolu, et maakohtul oli võimalik tugineda lihtmenetluse erisustele TsMS § 405 järgi. Asjaolu, et vaidluse varalise nõude suurus annab kohtule TsMS § 405 lg 1 järgi õiguse kohaldada lihtmenetluse erisusi, ei tingi menetluskulude väiksemas mahus väljamõistmist. Kostja väidab määruskaebuses, et kohus ei analüüsinud, kas kohtuistungiteks kulunud aeg oli vajalik ja põhjendatud, arvestades, et lihtmenetluses saab kohus TsMS § 405 lg 1 p 7 järgi kohtuistungist loobuda. Samuti väidab kostja, et hageja esitas pärast hagiavaldust viis seisukohta, mis lihtmenetluses ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus selgitab, et lihtmenetlus ei ole eraldi menetluse liik. Lihtmenetlus annab kohtule üksnes õiguse väikese hagihinnaga varalise nõudega hagi menetlemisel mitte järgida kõiki menetlusnorme (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.11.2010 määrus asjas nr 3-2-1-114-10, p 13). Kohus ei ole lihtmenetluses kohustatud ära jätma kohtuistungeid või küsima vähem seisukohti (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.04.2010 määrus asjas nr 3-2-1-20-10, p 11). Lihtmenetluse eristustele tuginemise võimalus ei tingi menetlusosaliste esindajate toimingute ebavajalikkust või põhjendamatust. Menetlusosalise esindaja toimingute vajalikkust ja põhjendatust tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 järgi. Ringkonnakohtule ei nähtu toimikust ega määruskaebuses esitatud väidetest, et hageja esindaja toimingud oleksid olnud ebavajalikud või põhjendamatud, sõltumata sellest, et kohus sai asjas kohaldada lihtmenetluse erisusi.

2-17-3567 Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et kostja heidab maakohtule põhjendamatult ette maakohtu vastuolulist käitumist ja pahatahtlikkust. Kostja väidab, et maakohus oleks pidanud menetlusosalisi teavitama sellest, et lahendab asja üldises korras ning mitte lihtmenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et lihtmenetluse erisustele tuginemine TsMS § 405 järgi on erand ning üldjuhul toimub asja läbivaatamine üldises korras. Maakohus peaks põhjendama erisustele tuginemist. Maakohus ei tule menetlusosalisi teavitada või neile põhjendada seda, et toimetab menetlust üldises korras.

15.Menetluskulude vähendamiseks ei ole alust ka sel alusel, et kostja pakkus hagejale kompromissi, millest hageja keeldus. Hageja ei ole kohustatud kostja kompromissi vastu võtma. Samuti ei nähtu, et kompromissist keeldumine oli praegusel juhul põhjendamatu ja tingis menetluse venimise ning menetluskulude suurenemise. 19.04.2018 istungi protokollist tuleneb, et kostja pakkus hagejale kompromissi, mille kohaselt saab hageja 500 eurot (bruto) ning poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda (I kd, tl 155). Hageja selgitas, et selline kompromiss on hilinenud, kostja oleks võinud jätta asja TVK tasemele ja menetluse jätkamise tõttu on hageja menetluskulud suureks läinud. Arvestades hageja põhjendusi, ei nähtu kohtule, et kompromissist keeldumine oli pahatahtlik või põhjendamatu.
16.Samuti ei anna menetluskulude vähendamiseks alust kostja väide, et kostja ei venitanud menetlust ega saanud valida, kas osaleda menetluses või mitte. Esiteks nähtub toimikust, et kostja ise taotles asja läbivaatamist kohtumenetluses (I kd, tl 4). Teiseks märgib kohus, et menetluskulud kannab hagimenetluses üldjuhul pool, kelle kahjuks lahend tehakse (TsMS § 162 lg 1) ja vastaspoole menetluskulud määratakse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 174). Hagejal on õigus kohtumenetluses enda õigusi kaitsta ning saada vajalikus ja põhjendatud ulatuses menetluskulude hüvitist, sõltumata kostja soovist menetluses osaleda või sellest, kas kostja venitas menetlust.
17.Hageja väidab vastuses määruskaebusele ekslikult, et kuna kostjal kulus õigusabile 55,6 tundi, siis on põhjendatud ka hageja õigusabile kulunud aeg. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17).
18.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel ei hüvitata kulusid (TsMS § 178 lg 4).
19.Kohtunik Liis Arraku ajutise töövõimetuse tõttu asendab teda Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p 17 alusel kohtunik Villem Lapimaa.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium