lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-9699/41

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-9699/41
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2454
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KrtS § 20 lg 3, 4Korteriomanike üldkoosolekTsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 662 lg 2Määruskaebuse sisuKrtS § 17 lg 2Korteriühistu põhikiriKrtS § 29 lg 1Korteriühistu organi otsuse kehtetusTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 336 lg 4Dokumendi esitamine elektrooniliseltTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-9699/34Viru Maakohus Narva kohtumaja20.03.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-21-18340/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.09.20232-20-11750/26Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.09.20212-18-17922/71Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.04.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Narva linn, Rakvere tn 20, Rakvere tn 20a, Rakvere tn 20b, Rakvere tn 20c korteriühistu80180335(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

18. mai 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-9699

Tsiviilasi

Raivo Radala avaldus Narva linn, Rakvere tn 20, Rakvere tn 20a, Rakvere tn 20b, Rakvere tn 20c korteriühistu

29.aprilli 2019 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. märtsi 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Raivo Radala määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Raivo Radala (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Aleksandr Gamazin

esindajad

RESOLUTSIOON

Vastustaja: Narva linn, Rakvere tn 20, Rakvere tn 20a, Rakvere tn 20b, Rakvere tn 20c korteriühistu (registrikood 80180335), esindaja vandeadvokaat Deniss Matvejev

1.Jätta Raivo Radala määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Viru Maakohtu 20. märtsi 2020. a määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Raivo Radala kanda.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
4.Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus pärast lõpplahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Raivo Radala (avaldaja) esitas 26. juunil 2019. a Viru Maakohtule avalduse. Avaldaja palub tuvastada Narva linn, Rakvere tn 20, Rakvere tn 20a, Rakvere tn 20b, Rakvere tn 20c korteriühistu (puudutatud isik) 29. aprilli 2019 üldkoosoleku järgmiste otsuste tühisus: 2018. aasta majandusaasta aruande arutelu ja kinnitamine, 2019 aasta remonditööde arutelu ja kinnitamine, 2019 majandusplaani arutelu ja kinnitamine ning otsus reservkapitali kohta. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Üldkoosoleku otsused on tühised, kuna rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja otsused on vastuolus heade kommetega. Avaldaja on puudutatud isiku liige. Puudutatud isiku 29. aprilli 2019. a üldkoosoleku kokkukutsumise teate kohaselt oli üldkoosoleku päevakorras 2018. aasta majandusaasta aruande arutelu ja kinnitamine (p 1), majandustegevuse kontrolli arutelu ja selle kinnitamine (p 2), 2019. aasta remonttööde arutelu ja selle kinnitamine (p 3), linnavalitsusega maa rendilepingu sõlmimine (p 4), 2019. aasta majandusplaani arutamine ja selle kinnitamine (teeninduse koefitsient) (p 5), veemõõturite kontroll (uute mõõturite paigaldamine) (p 6), reservkapital (p 7) ning võlgnikud ja viiviste kustutamise otsustamine (p 8). Päevakorras punktides 3, 5 ja 7 arutatakse sisuliselt majanduskava kinnitamise üle. Selles osas tuleb järgida korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lõikes 3 sätestatud majanduskava tutvustamisele kehtestatud nõudeid. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud märgitud koht, kus oleks võimalik tutvuda majandusaasta aruande, 2019. a renoveerimistööde- ja majandusplaani ning reservkapitali ettepanekuga, ega nendega tutvumise korda. Üldkoosoleku kokkukutsumise teadet ja puudutatud isiku 2018. aasta tegevusaruannet, tegevuse kontrolli ja remonditööde aruande projekte ning 2019. aasta tegevuskava projekti ei esitatud avaldajale isiklikult. Need olid pandud üksnes teadetetahvlile. Stendi peal olid dokumendid vene keeles. Avaldaja ei pea seda lugema. Avaldaja teatas 2015. aastal puudutatud isikule oma e-posti aadressi. Puudutatud isik ei edastanud sellele vaatamata üldkoosoleku kokkukutsumise teadet ega üldkoosoleku kokkukutsumise teate punktides 1, 3, 5 ja 7 nimetatud dokumente avaldaja e-postile. Avaldaja ei saanud seetõttu enne üldkoosolekut nimetatud dokumente uurida. Puudutatud isik rikkus sellega KrtS § 20 lõikes 4 sätestatud kohustusi. Üldkoosoleku protokolli ei kantud kõiki avaldaja vastuväiteid ja avaldusi. Sellega rikuti avaldaja õigusi.
2.Puudutatud isik palus jätta avaldus läbivaatamata või rahuldamata. Avaldusest ei tulene, kas avaldaja palub tuvastada üldkoosoleku otsuste tühisus või tunnistada need kehtetuks. Avaldaja taotlus ei ole selge. Kohtul ei olnud alust seda menetlusse võtta. Puudutatud isik ei võta omaks, et avaldaja poolt vaidlustatud üldkoosoleku otsused on vastu võetud. Avaldaja peab seda tõendama. Kuna avaldaja ei esitanud üldkoosoleku protokolli ega taotlenud ka selle välja nõudmist, ei ole kohtul otsuste vastuvõtmist võimalik tuvastada. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates on märgitud koht, kus on võimalik dokumentidega tutvuda. Üldkoosoleku kokkukutsumise teatest nähtub, et 2019. a majandustegevuse plaani projekt, mis on sisuliselt majanduskava, ja 2018. a majandustegevust kokkuvõttev aruanne pannakse infotahvlitele. 2018. a aruanne esitatakse iga maja lõikes korteriomanikule postkasti. Avaldaja esitatud üldkoosoleku kokkukutsumise teade ei ole originaaldokument, kuna teated edastatakse reeglina vene keeles. Avaldaja edastas 2015. aastal puudutatud isiku juhatusele teate oma elektronposti aadressi kohta. KrtS jõustus 1. jaanuaril 2018. Avaldaja pidi dokumentide e-posti teel saamiseks hea usu põhimõttest tulenevalt esitama pärast seaduse jõustumist puudutatud isikule uue avalduse koos oma e-posti aadressiga. Isegi, kui puudutatud isikul oli kohustus edastada KrtS § 20 lõikes 3 nimetatud dokumendid avaldaja e-postile, ei ole tegemist KrtS § 29 lg 1 mõttes olulise rikkumisega. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade ja KrtS § 20 lõikes 3 nimetatud dokumendid pandi puudutatud isiku majade trepikodade infotahvlitele. Infotahvlid olid lukustatud. Avaldajal oli seega võimalus dokumentidega tutvuda infotahvli kaudu. Asjaolu, et dokumendid olid koostatud vene keeles, ei ole oluline, kuna avaldaja valdab vene keelt. Avaldaja suhtles istungil nõustajaga vene keeles. Isegi, kui puudutatud isik rikkus KrtS § 20 lõikest 4 tulenevat kohustust, oli see vabandatav. Puudutatud isikul ei ole arvutit. Puudutatud isiku juhatus, töötajad ega töövõtjad ei ole kohustatud edastama puudutatud isiku liikmetele dokumente isiklikke arvutite kaudu. Puudutatud isikul ei olnud seega võimalik täita KrtS §20 lõikes 4 sätestatud nõuet. Kui puudutatud isik ei saanud KrtS § 20 lõikes 4 sätestatud nõuet, kuid edastas liikmetele dokumendid teisel viisil, on KrtS § 20 lõikes 4 sätestatu täitmata jätmine vabandatav. KrtS § 20 lõikes 4 sätestatud nõude täitmine ei ole samastav üldkoosoleku kokkukutsumise korraga. Üldkoosoleku kokkukutsumise kord on sätestatud MTÜS §-des 20 ja 201. Väide, et avaldaja kõiki vastuväiteid ja avaldusi ei kantud üldkoosoleku protokolli, on asjakohatu. Avaldaja esitas selle alles oma lõppseisukohas. Avaldaja 4. märtsi 2020. a kirjalikku dokumenti ei saa pidada avaldaja seisukohaks, kuna see on allkirjastamata. See tuleb jätta tähelepanuta. Avaldaja nõustaja poolt allkirjastatud dokument tuleb jätta samuti tähelepanuta, kuna nõustajal ei ole õigust allkirjastada ja esitada kohtule menetlusdokumente. Puudutatud isik palus jätta avaldaja 17. märtsi 2020. a seisukoha lisad tähelepanuta, kuna need esitati hilinenult.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Viru Maakohus jättis 20. märtsi 2020. a määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist. Avaldaja saatis lõplikud seisukohad aadressilt, mida ta varasemalt menetluses kasutas. Kuigi need ei olnud allkirjastatud, puudus kahtlus, et need saatis avaldaja. Kohus arvestas TsMS § 336 lg 4 alusel avaldaja lõplike seisukohtadega. Kohus tagastas avaldaja nõustaja poolt allkirjastatud dokumendi, kuna nõustaja ei saa TsMS 228 lg 2 järgi menetlustoiminguid teha.

Kohus võttis avaldaja 17. märtsi 2020 seisukoha ja selle lisa asja juurde, kuna puudutatud isik vaidles 29. aprilli 2019 üldkoosoleku toimumisele vastu alles oma lõplikes seisukohtades. Kuna tõend oli puudutatud isikule teada, ei toonud selle vastu võtmine kaasa menetluse venimist. Avaldajale kuulub korter aadressil Rakvere 20A – 23. Avaldaja on puudutatud isiku liige. Avaldaja teatas 3. jaanuaril 2015 puudutatud isikule oma e-posti aadressi. Tunnistaja L.H. ütlustest nähtuvalt esitas avaldaja oma e-posti aadressi ning L.H. sai aru, et see pidi olema info edastamiseks. Asjaolu, et e-posti aadress edastati juhatusele enne KrtS-i jõustumist, ei ole oluline. Juhatusel oli e-posti aadress ja juhatus oleks pidanud seda kasutama. Korteriühistu liikmetele, kes on teatanud korteriühistule oma e-posti aadressi, tuleb saata üldkoosoleku kokkukutsumise teated KrtS 20 lõikes 4 sätestatud viisil. Seda kohustust ei saa muuta ega asendada korteriühistu põhikirjas sätestatud teistsuguse korraga, kuna KrtS § 17 lg 2 kohaselt võib põhikirjaga ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seaduse ega eriomandi kokkuleppega. Puudutatud isiku väited arvuti puudumise kohta ei vabanda kohustuse täitmata jätmist. Puudutatud isiku juhatus peab nägema ette võimaluse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Puudutatud isik pidi seega saatma 29. aprilli 2019 üldkoosoleku teate ja ettevalmistavad materjalid avaldajale e-postile. Korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse toovad KrtS § 29 lg 1 järgi kaasa raskemad sisuja protseduurivead. Korteriühistute üldkoosoleku kokkukutsumise teadete eesmärk on võimaldada korteriühistu liikmel realiseerida oma õigust saada koosoleku toimumisest teada, sellel osaleda ja koosolekul hääletada. Avaldaja esitas üldkoosoleku kokkukutsumise teate. Puudutatud isik seadis küll kahtluse alla selle õigsuse, ent ei tõendanud oma väiteid. Kohus lähtus seega talle esitatud tõendist ja leidis, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates on välja toodud võimalused materjalidega tutvumiseks. Jelena Moskovaja selgitusest nähtub, et ta pani juhatuse otsuse üldkoosoleku kokkukutsumisest ning üldkoosoleku kutse koos üldise majandusaasta aruandega ning majanduskava projektiga (renoveerimistööde plaan ja majandusplaan) infotahvlile. Avaldaja selgitas ka ise, et puudutatud isiku 2018. aasta tegevusaruande, tegevuse kontrolli ja remonditööde aruande projektid ning 2019. aasta tegevuskava projekt olid pandud teadetetahvlile. Avaldajal oli seega võimalik oma otsustusõigust realiseerida. Rikkumine ei olnud seega oluline. Avaldaja kinnitas 29. aprilli 2019. a üldkoosolekul osalemist. Avaldajal oli seega võimalik osalemisõigust realiseerida. Arvestades, et avaldaja kinnitas koosolekul osalemist ega tõendatud, et ta oleks otsustele vastu vaielnud, on avaldaja osas rikkumine kõrvaldatud. Avaldaja märkis küll, et tema vastuväiteid ei protokollitud, ent puudutatud isik ei ole sellega nõustunud ning avaldaja ei ole seda ka tõendanud. Olukorras, kus puudutatud isik ei ole kunagi kellelgi dokumente e-postiga saatnud ning avaldaja pidi sellega kursis olema, võiks avaldaja ühistu liikmena püüda dokumentide saatmise praktikat muuta esmalt kohtuväliselt, mitte nõuda otsuste tühisuse tuvastamist. Avaldaja väited, et puudutatud isiku 29. aprilli 2019 üldkoosoleku otsused on heade kommetega vastuolus, ei ole tõendatud.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Avaldaja esitas määruskaebuse. Avaldaja palub tühistada Viru Maakohtu 20. märtsi 2020. a määrus ja teha uus määrus, millega tuvastada avaldaja poolt vaidlustatud puudutatud isiku
29.aprilli 2019. a üldkoosoleku otsuste tühisus. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

KrtS § 20 lg 4 eesmärk on, et igale korteriomanikule saadetakse kõige tähtsamad dokumendid enne korteriühistu üldkoosolekut. Selle nõude täitmata jätmine toob mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest tulenevalt kaasa üldkoosoleku otsuste tühisuse. Kui lugeda majandusaasta aruannete, kavade ja tabelite infotahvlil välja panemist piisavaks, muutub KrtS § 20 lg 4 sisutühjaks. Dokumentide muul viisil edastamine ei võta korteriühistult KrtS § 20 lõikes 4 sätestatud kohustust tagada igale korteriomanikule dokumentide olemasolu. Asjaolu, et avaldaja osales üldkoosolekul, ei kõrvalda rikkumist. Avaldaja hääletas vaidlustatud otsuste vastu. Avaldaja ei kiitnud neid heaks. Seda ei ole asjas arutatud. See ei ole tõendatud.

5.Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus ei vasta TsMS § 662 lg 2 punktis 2 sätestatule. Määruskaebusest ei nähtu, millistel faktilistest ja õiguslikest asjaoludest tuleneb õigusrikkumine. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse läbivaatamata, kuna avaldaja ei kõrvaldanud ringkonnakohtu poolt antud tähtaja jooksul määruskaebuse puudusi. Maakohus tegi kindlaks, et avaldajale oli üldkoosoleku toimumise aeg teada ning tal oli võimalus tutvuda teadetetahvlile pandud dokumentidega. See oli piisav selleks, et avaldaja sai osaleda 29. aprilli 2019 üldkoosolekul ja oma otsustusõigust realiseerida. Avaldaja oli valmis hääletama 29. aprilli 2019 üldkoosolekul ja andis sellega teada, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine on kõrvaldatud. Asjaolu, et dokumendid ei olnud esitatud avaldajale isiklikult, ei too kaasa üldkoosoleku otsuste tühisust. Rikkumine ei selginud alles üldkoosolekul. Avaldajal teadis vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku läbiviimist, et üldkoosolek toimub ning teadetetahvlil on vajalikud dokumendid. Avaldaja teadis seega ka, et puudutatud isik ei esita dokumente avaldajale isiklikult. Avaldaja poolt otsuste vastu hääletamine ei viita sellele, et rikkumine ei olnud tulenevalt hea usu põhimõttest kõrvaldatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).
7.Puudutatud isiku taotlus määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks ei ole põhjendatud. Määruskaebus vastab TsMS § 662 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Avaldaja kõrvaldas ringkonnakohtu poolt nimetatud puuduse ja esitas esindusõigust tõendavad dokumendid. Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse seega sisuliselt.
8.Üldkoosolek, mille kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole KrtS § 29 lg 1 esimese lause järgi õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on KrtS § 29 lg 1 teise lause alusel tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisust ei too seega kaasa iga üldkoosoleku kokkukutsumise kohta seaduses, korteriomanike kokkuleppes või põhikirjas sätestatud nõude rikkumine, vaid üksnes selle oluline rikkumine.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et kuivõrd avaldaja edastas puudutatud isikule oma e-posti aadressi, oli puudutatud isik KrtS § 20 lg 3 ja 4 järgi kohustatud edastama üldkoosoleku teate, majandusaasta aruande ja majanduskava

avaldajale e-posti teel. Kuna puudutatud isik seda ei teinud, rikkus ta KrtS § 20 lõigetest 3 ja 4 tulenevaid kohustusi.

10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud juhul ei ole tegemist KrtS § 29 lg 1 mõttes üldkoosoleku kokkukutsumise kohta sätestatud nõude olulise rikkumisega. Avaldaja ei väitnud, et ta ei saanud enne üldkoosoleku toimumist üldkoosoleku kokkukutsumise teadet. Sellele, et avaldaja teate sai, viitab avaldaja poolt teate kohtule edastamine ning asjaolu, et avaldaja üldkoosolekul osales. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates on kooskõlas KrtS § 20 lõikega 3 kirjas koht, kus avaldaja saab majandusaasta aruande ja majanduskava eelnõuga tutvuda, ja nendega tutvumise viis. Avaldaja kinnitas, et majandusaasta aruanne ja majanduskava eelnõu olid, nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitud, pandud korterelamu trepikodade teadetetahvlile. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitamine maja koridorides olevate teadetetahvlite vahendusel on ette nähtud ka puudutatud isiku põhikirja punktis 6.7. Avaldusest nähtuvalt elab avaldaja puudutatud isiku hallatavas korterelamus. Avaldajal oli seega võimalik täiendavaid kulusid kandmata enne üldkoosoleku toimumist tutvuda samade dokumentidega, mille korteriühistu oleks pidanud KrtS § 20 lõigetest 3 ja 4 tulenevalt saatma avaldaja e-postile. Teadetetahvlil olnud dokumendid olid poolte väidete kohaselt küll vene keeles, ent avaldaja ei märkinud, et ta ei saanud dokumentidest aru, kuna need olid vene keeles. Avaldaja märkis istungil lihtsalt, et tema ei pea stendi peal olevaid dokumente lugema. Sellele, et avaldaja oli võimeline venekeelsetest dokumentidest aru saama, viitab mh avaldaja kohtuistungil tehtud ettepanek tõlkida tunnistaja ütlused vene keelest eesti keelde. Kuna avaldajal oli enne üldkoosoleku toimumist sisuline võimalus ilma täiendavaid kulusid kandmata tutvuda samade dokumentidega, mille korteriühistu oleks pidanud KrtS § 20 lõigetest 3 ja 4 tulenevalt avaldaja e-postile saatma, ei kitsendanud dokumentide e-postile saatmata jätmine oluliselt avaldaja võimalust dokumentidega enne üldkoosoleku toimumist tutvuda.
11.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et asjaolu, et avaldaja osales üldkoosolekul ja seal hääletas, ei tähenda, et üldkoosolekul vastu võetud otsused ei võiks olulise rikkumise korral olla tühised. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel rikutakse oluliselt seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, on sellel vastu võetud otsused KrtS § 29 lg 1 järgi tühised, va juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud ja nad on nõus koosolekut pidama või kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad otsuse heaks. Ainuüksi see, et avaldaja osales üldkoosolekul, ei välistaks olulise rikkumise korral otsuse tühisuse tuvastamist, kuivõrd tühisuse tuvastamise saab välistada kas kõigi korteriomanike üldkoosolekul osalemine ja nõustumine koosoleku pidamisega või otsuste hilisem heaks kiitmine.
12.Ringkonnakohus selgitab, et vaidluse korral võib tekkida puudutatud isikul vajadus tõendada, et ta on üldkoosoleku kokkukutsumise korda järginud. See võib olla keeruline. Sellest tulenevalt on puudutatud isiku huvides edastada üldkoosoleku kokkukutsumise teade ja KrtS § 20 lõikes 3 nimetatud dokumendid oma liikmete e-posti aadressidele.
13.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 174 lg 4, § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks maakohus pärast lõpplahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja