lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-2332/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-2332/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1322
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 657 lg 1, 2Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 217Esindamine kohtusTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-2332/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.10.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.05.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-2332

Tsiviilasi

AS-i PlusPlus Capital hagi XX vastu võlgnevuse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.10.2019 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

0 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja/apellant Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja/vastustaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 09.10.2019 tagaseljaotsus tühistada osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise osas, s.o osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulud kostjalt välja mõistmata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hagejale välja menetluskulud kokku 840 eurot, millest 600 eurot on riigilõiv ja 240 eurot on õigusabikulud. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-22-19412/13Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 28.09.20262-26-17893/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.09.20262-26-117222/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.09.20262-26-112264/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lõige 4).

Edasikaebamise kord ja tähtajad

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu otsus

1.13.02.2019 esitas hageja maakohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 7815.73 eurot, intressi 537.07 eurot, lepingu haldustasu 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2345.07 eurot ja viivise alates hagi esitamisest 0,0408% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hagi kohaselt sõlmisid kostja ja AS Inbank kaks laenulepingut: 1) 06.09.2015 lepingu, mille alusel kostja sai laenu 1300 eurot; 2) 08.01.2016 lepingu, mille alusel kostja sai laenu 6850 eurot. Kostja kohustus laenud tagastamata vastavalt maksegraafikule. Kuivõrd kostja rikkus laenu tagastamise kohustust, ütles AS Inbank mõlemad lepingud üles 28.09.2016. AS Inbank loovutas oma nõuded 26.04.2017 hagejale.
2.Kostja hagile vastust ei esitanud.
3.Harju Maakohus rahuldas hagi 09.10.2019 tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hagejale välja põhivõla 7815.73 eurot, intressi 537.07 eurot, lepingu haldustasu 15 eurot, seisuga 13.02.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 2345.07 eurot ja viivise 0,0408% päevas alates 14.02.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulu 600 eurot koos viivisega.
4.Menetluskulude osas märkis kohus, et ei pea põhjendatuks õigusabikulu välja mõista, kuivõrd põhjendatud ei ole õigusabiteenuse tellimine isiku poolt, kes on omandanud kolmandalt isikult nõude eesmärgiga seda nõuet realiseerida. Nimelt kuulus nõue esmalt Inbank AS-ile, kes loovutas nõude hagejale, kellele osutab õigusabi PlusPlus Legal OÜ. Vastava tegevusega, millega luuakse kunstlikult ja põhjuseta võlgnevusele lisanduvaid tasusid, tekitatakse võlgnikule põhjendamatul määral lisakohustusi, mis ei ole õigustatud. Seejuures ei ole tegemist niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist. Samuti leidis kohus, et isegi kui õigusabikulu katmine oleks sisuliselt põhjendatud, ei ole ainuüksi kolme lehekülje pikkuse ja sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja taotletavat summat. Apellatsioonkaebus
5.05.11.2019 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hageja õigusabikulud kostjalt välja mõistmata ja saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.Hageja tegevus on äriregistri kohaselt investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jm finantsvahenditesse. PlusPlus Legal OÜ tegevus on muud juriidilised toimingud. Hagejal ei ole juriste ja ta ei saa ennast ise esindada
7.Hageja õigusabikulu 3,5h esindaja töö eest on põhjendatud. Hagi esitamiseks tuli hageja lepingulisel esindajal analüüsida laenulepingut, arvutada välja võlanõude summad ja uurida kohtueelse menetluse käiku. Hagiavalduse koostamine eeldab ka õigusalast analüüsi, nõustamist ning vajadusel tõendite kogumist. 3,5h on analoogsete hagide koostamiseks tavapärane ajakulu. Kostja hageja nõudele, sh menetluskuludele ja nende suurusele, vastu ei vaielnud. Lisaks ei ületa hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (lisandub käibemaks) kohtupraktikas aktsepteeritud keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Vastustaja seisukoht
8.Kostja ei ole apellatsioonkaebuse osas seisukohta esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Kooskõlas TsMS § 651 lõikes 1 sätestatuga kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes menetluskulude kindlaksmääramise, st tema lepingulise esindaja õigusabikulude kindlaks määramata ja kostjalt välja mõistmata jätmise osas. Seega asja sisulise lahendamise, menetluskulude jaotuse, riigilõivu kostjalt menetluskuluna väljamõistmise ning hüvitatavatelt menetluskuludelt seadusjärgse viivise väljamõistmise osas on otsus jõustunud.
10.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 ja lõike 2 alusel tühistada osas, milles kohus jättis hageja õigusabikulud kostjalt välja mõistmata väiksemas summas kui 240 eurot. Kuigi praegusel juhul on tegemist tagaseljaotsusega, millisel juhul tuleks ringkonnakohtul saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lõige 2), peab ringkonnakohus lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest põhjendatuks asi tühistatud osas ise ära lahendada, määrates kindlaks hagejale hüvitatavate vajalike ja põhjendatud õigusabikulude suuruse. Eeltoodust tulenevalt teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue otsuse, millega suurendab kostjalt hagejale väljamõistetavat menetluskulude hüvitist vajalike ja põhjendatud õigusabikulude näol 240 euro võrra. Kuivõrd hageja soovis õigusabikulude hüvitamist suuremas summas, kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt.
11.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsustusega jätta hagejale õigusabikulud täies ulatuses hüvitamata. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud õigusabikulud välja mõistmata lubamatutel kaalutlustel, rikkudes selliselt diskretsiooni piire.
12.Maakohus leidis, et lepingulise esindaja kasutamine isiku poolt, kes omandas nõude kolmandalt isikult, ei ole põhjendatud. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 175 lõike 1 teine lause). Praeguses asjas on see eeldus täidetud. Hagejale ei saa ette heita lepingulise esindaja menetluses kasutamist. Nõuete loovutamine ja omandamine on majanduskäibes tavapärane. TsMS § 217 lõikest 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seadusest ei tulene, et praeguses asjas esineb lepingulise esindaja kasutamise keeld. Lisaks on TsMS § 217 lõikest 1 tulenev õigus menetlusosalisel sõltumata nõude keerukusest, seega ei ole asjakohane ka kohtu põhjendus, et tegemist ei ole niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist.
13.Küll aga nõustub kolleegium maakohtuga, et arvestades käesoleva asja sisu ja mahtu ning keerukusastet, on hageja nõutavad õigusabikulud ülemäärased. Hagiavalduses on hageja palunud välja mõista õigusabikulu 420 eurot, mille osas on apellatsioonkaebuses täpsustatud, et tegemist on hagi koostamise ajakuluga (sh tõendite analüüs, komplekteerimine ning hagi koostamine ja esitamine) 3,5h eest tunnitasuga 100 eurot (millele lisandub käibemaks). Arvestades praeguse asja mahtu ja keerukust on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu hagi koostamisega seotud toimingutele 2h. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega ja hagiavalduse koostamine ei eelda mahukate dokumentide läbitöötamist. Ka lepinguline esindaja on möönnud, et tegemist on nn tüüpilise masshagiga. Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ühe tööühiku, st esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist (vt lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14). Arvestades eeltoodud kaalutlusi on praegusel juhul hageja juristist esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, mõistlik ja põhjendatud. Õigusabikulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lõige 10). Eeltoodust tulenevalt on hageja õigusabikulud põhjendatud 2h eest tunnitasuga 100 eurot (lisandub käibemaks), s.o 240 eurot, millise summa lisaks maakohtu poolt põhjendatuks peetud riigilõivule 600 eurot ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.
14.Vastavalt TsMS § 178 lõikele 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid.
15.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lõige 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.09.20262-25-13953/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 24.09.20262-26-119310/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja