lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-19578/52

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 11.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-19578/52
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2799
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1, 2, 4, 9Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕS § 82 lg 1, 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 333Vastuväite esitamine kohtu tegevuse kohtaKÜS § 13 lg 3, 4KÜS § 151 lg 1KÜS § 5 lg 1, 2TsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 110 lg 1Kohustuse täitmisest keeldumine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-19578/91Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.07.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-20-18441/111Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.05.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtumääruse teatavakstegemise aeg ja koht

11. mai 2020 Tallinn, Lubja 4

Tsiviilasja number

2-18-19578

Kohtuasi Tsiviilasja hind

Tallinn, Xxx tn 11 korteriühistu avaldus A Oi vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks 8716,16 eurot

Menetluse liik

hagita menetlus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: Tallinn, Xxx tn 11 korteriühistu (registrikood xxx; asukoht Xxx 11 xxx Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann Puudutatud isik: A O (isikukood xxx; elukoht xxx)

Resolutsioon

1.Tallinn, Xxx tn 11 korteriühistu avaldus A Oi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada.
2.Välja mõista A Oilt Tallinn, Xxx tn 11 korteriühistu kasuks põhivõlg 4623,10 eurot (neli tuhat kuussada kakskümmend kolm eurot ja 10 senti), hagi esitamise ajaks s.o kuni 28.12.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 2911,86 eurot (kaks tuhat üheksasada üksteist eurot ja 86 senti) ja viivis põhivõlgnevuselt 4623,10 eurot KÜS 7 lg 4 toodud määras 0.07% alates 29.12.2018 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
3.Jätta rahuldamata A Oi vastuväide kohtu tegevusele ning taotlused menetluse peatamiseks, istungimenetluse määramiseks või alternatiivselt telefoni teel ärakuulamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
AÕS § 75Koormatiste ja kulutuste kandmine
KÜS § 51
KÜS § 7 lg 4
MTÜS § 241 lg 1
RLS § 59 lg 5
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsÜS § 154Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumine
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
Jätta menetluskulud täies ulatuses A Oi kanda
2.Määrata avaldaja menetluskulude suuruseks kokku 2450 eurot ja välja mõista A Oilt Tallinn, Xxx tn 11 korteriühistu kasuks menetluskulu 2450 eurot (kaks tuhat nelisada viiskümmend) eurot.
3.Välja mõista A Oilt Tallinn, Xxx tn 11 korteriühistu kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2450 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja nõue
1.Tallinn, Xxx tn 11 korteriühistu (edaspidi avaldaja või korteriühistu) palub kohtule esitatud avalduses välja mõista A Oilt (edaspidi puudutatud isik või omanik) avaldaja kasuks korteriühistu majandamiskulude põhivõlgnevus 4623,10 eurot perioodi jaanuarikuu 2015 kuni detsembrikuu 2017 eest, sissenõutavaks muutunud viivis 2911,86 eurot kuni 28.12.2018 ja viivis põhivõlgnevuselt 4623,10 eurot alates 29.12.2018 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni KÜS 7 lg 4 toodud 0.07% määras. Avalduse asjaolud
2.Korteriühistu on asutatud 05.12.2000 ja registrisse kantud 24.01.2001. Puudutatud isik on alates 12.04.2011 Xxx 11 asuva korteriomandi nr xxx omanik ja korteriühistu liige. Puudutatud isik ei ole täitnud korteriühistu ees majandamiskulude osas perioodil jaanuar 2015 kuni detsember 2017. Viimase rahalise kande tegi puudutatud isik korteriühistule 18.06.2015 ja 16.07.2015 majandamiskulude osas ja mistahes muid täiendavad makseid ta avaldajale teinud ei ole. Seejuures oli tehtud makse mõeldud tsiviilasjas nr 2-13-40180 sõlmitud kompromissi katteks, mille osas on ta taotluslikult esitanud ebaselge selgituse. Avaldaja loeb, et puudutatud isik on tasunud 18.06.2015 ja 16.07.2015 tasutud summa kokku 3000 eurot tsiviilasja nr 2-13-40180 kompromissi katteks. Samuti on korteriühistu tasaarveldanud oma nõude majandamiskulude osas puudutatud isiku nõudega osaliselt perioodi jaanuar 2015 eest. Korteriühistu majandamiskulude põhinõue jaanuar 2015 kuni detsember 2017 on 4623,10 eurot. Avaldaja nõuab puudutatud isikult rahalise kohustuse täitmist.
3.Avaldaja nõuab tuginedes VÕS § 101 lg 1 p-le 6, § 113 lg 1 ja KÜS § 7 lg 4 majandamiskulude maksmisega viivitamise eest viivist 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Avaldaja on majandamiskuludelt arvestanud viivist 2911,86 eurot. Seega on avaldaja nõue kokku 7534,96 eurot. Puudutatud isiku vastuväited
4.Puudutatud isik ei võta avaldust õigeks ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastuväidete kohaselt on puudutatud isik keeldunud omapoolsete majandamiskulude tasumisest avaldajale õiguspäraselt, kuna avaldaja ei ole käesoleva ajani parandanud ära talle kuuluva korteriomandi kohal asuvat katust, mille üle pooled vaidlevad juba aastast 2011. Avaldajale meeldib vaielda selle asemel, et teha katus korda ja hüvitada puudutatud isikule tekitatud kahju. Puudutatud isik tugineb Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-61-14, mille p-s 23 on märgitud, et korteriomanikul on õigus keelduda VÕS § 110 või 111 alusel maksete tegemisest kuni takistuse kõrvaldamiseni, kui /.../ takistuse põhjuseks on korteriühistu kohustuste rikkumine. Puudutatud isik on tuginenud VÕS § 110 sätetele ka varasemalt ja tugineb ka nüüd, kuivõrd endiselt esineb takistus, mida avaldaja ei ole kõrvaldanud. Avaldaja rikub oma kohustusi puudutatud isiku suhtes tahtlikult, olles parandanud ja hooldanud elamu katuse kõiki muid osi peale tema korteriomandi kohal asuva piirkonna, mille eesmärgiks on sundida puudutatud isikut talle kuuluvat korteriomandit võõrandama.
5.Puudutatud isik leiab, et avaldaja nõue on aegunud varasema perioodi kui 28.12.2015 osas esitades aegumise vastuväite ning, et tasaarvestusi ei ole toimunud, kuna avaldajal ei olnud rikkumiste tõttu õigus temalt tasumist nõuda.
6.Puudutatud isik on seisukohal, et eeltoodud rikkumiste tõttu ei ole avaldajal õigus temalt nõuda majanduskulude tasumist. 2019.a valminud mükoloogilise ekspertiisi kohaselt on katkioleva katuse aluses toas uuesti tekkinud hallitus, täpsema kahju ulatuse kindlakstegemine eeldab siseviimistluse eemaldamist ning ehitusliku finantsekspertiisi teostamist. Puudutatud isik taotleb nimetatud kahju kindlakstegemiseni ja tulemuste vastuhagi raames kohtule esitamiseni käesoleva menetluse peatamist. Kohtumääruse põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-st 1 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS § 477 lg 4 kohaselt võib kohus isiku ärakuulamiseks lugeda piisavaks isiku kirjaliku seisukoha. Kohus määras 06.04.2020 kohtumääruses isikute ärakuulamise korras tähtaja kirjalike seisukohtade esitamiseks hiljemalt 27.04.2020 ja pikendas 06.04.2020 kohtumääruses antud kirjalike seisukohtade esitamise tähtaega kuni 07.05.2020. Puudutatud isik esitas ärakuulamise korras seisukoha 07.05.2020.
8.Võttes arvesse võlgnevuse tekkimise aega kohaldab kohus enne 01.01.2018 kehtinud korteriühistuseadust (KÜS) ja korteriomandiseadust (KOS). KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 5 lg 2 kohaselt korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. KÜS § 51 kohaselt korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest.
9.Vaidlus puudub, et korteriühistu on asutatud 05.12.2000 ja registrisse kantud 24.01.2001 aastal, et puudutatud isik on alates 12.04.2011 Xxx 11 asuva korteriomandi nr xxx omanik, et kinnisomand on registreeritud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx all ning puudutatud isik loetakse korteriühistu liikmeks alates 12.04.2011.
10.AÕS § 75 järgi kannavad korteriomanikud kaasomanikena ühised maja valitsemisega seotud kulud vastavalt kaasomandiosa suurusele. KOS 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi

majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi osa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

11.Avalduses esile toodud asjaolu, et puudutatud isik ei ole täitnud korteriühistu ees majandamiskulude tasumise kohustust perioodil jaanuar 2015 kuni detsember 2017 ning, et majandamiskulude võlgnevus on kokku 4623,10 eurot, on tõendatud arvetega antud perioodist, korteriühistu konto väljavõttega perioodil 01.01.2015-01.01.2016 kahe makse teostamise kohta - 18.06.2015 ja 16.07.2015, raamatupidaja kinnitusega selle kohta, et puudutatud isikult laekus viimati korteriühistu kontole 16.07.2015 ning laekumiste kokkuvõttega jaanuar 2015 kuni detsember 2017 (I kd lk 18-55, 56, 57-58, 61-62). Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta oleks täiendavad makseid korteriühistule teinud.
12.Avaldaja esitatud kehtiva korteriühistu põhikirja ja üldkoosoleku protokollidega, mille alusel on põhikiri vastuvõetud, üldkoosoleku otsustega majandustegevuse aastakava vastuvõtmiste kohta, majandusaasta aruannetega, samuti tõenditega majandamiskulude suuruse ja aluse kohta, on tõendatud majandamiskulude arvestuse põhjendatus ja kõikide kulude kandmine avaldaja poolt. Samuti on tõendatud, et korteriühistu üldkoosolek on kontrollinud korteriühistu kogukulud, mille hulgas on ka puudutatud isiku korteriomandi kulud ning on need kinnitanud (I kd lk 113-202, II kd lk 1-192, III kd lk 1-198 ja IV kd lk 1-116).
13.Avaldaja väide, et puudutatud isik tasus 18.06.2015 ja 16.07.2015 kokku summa 3000 eurot tsiviilasja nr 2-13-40180 kompromissi katteks, on tõendatud tsiviilasja nr 2-13-40180 kohtumäärusega, mis tõendab poolte vahel varasema võlgnevuse kohta kompromissi sõlmimist (I kd lk 59-60). Avaldaja nõude osaline tasaarvestus majandamiskulude osas puudutatud isikuga perioodi jaanuar 2015 eest on tõendatud tasaarvestuse avaldusega (I kd lk

60A).

14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võibvõlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseksettenähtud tähtaja möödumisel.VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
15.Kuna puudutatud isik jättis korteriühistu majandamiskulude tasumise kohustuse täitmata, siis on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes. VÕS § 101 lg 1 p 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikult välja mõista majandamiskulude võlgnevus kokku 4623,10 eurot.
16.Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6 ja § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist lepinguga ettenähtud määras. Viivist võib nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
17.Majandamiskuludelt arvestatud viivise 2911,86 euro nõude arvestuse vastavus eelpool nimetatud seadustega ja põhivõlaga on tõendatud viivise arvestusega (I kd lk 63-64).
18.Järelikult tuleb puudutatud isikult välja mõista avaldaja kasuks majandamiskulude põhivõlgnevus (4623,10 eurot) perioodi jaanuarikuu 2015 kuni detsembrikuu 2017 eest ja viivis kuni 28.12.2018 (2911,86 eurot) ja viivis 0.07% põhivõlgnevuselt alates 29.12.2018 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
19.Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku vastuväited ei anna alust avalduse rahuldamata jätmist alljärgnevatel põhjendustel. Puudutatud isiku väited, et korteriühistu tegevus on ebaseaduslik ei ole põhjendatud ega tõendatud.
20.MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
21.Korteriühistu on tuginenud arvete esitamisel seadustele, põhikirjale, üldkoosoleku otsustele ja ühistule esitatud arvetele. KÜS § 13 lg 3 alusel on korteriühistu liikmetel võimalik kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates pöörduda kohtusse üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Juhul kui üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on need kehtivad ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kohus ei ole tuvastanud ühegi asjassepuutuva üldkoosoleku otsuse tühisust. Puudutatud isik ei ole väitnud ega tõendanud, et üldkoosoleku otsuste kehtetust või tühisust ega korteriühistule esitatud majandamiskulude põhjendamatust ega kulude mittekandmist.
22.VÕS § 110 lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei

ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosestteine lause sätestab kohaldamise eeldustena mh selle et kostjal peab olema hageja suhtes sissenõutavaks muutunud nõue ja võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest.

23.Puudutatud isik ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, et tal esineks õiguslik alus maksete tegemisest keeldumiseks ning vastunõue, mille täitmist ta saaks avaldajalt nõuda või mille tõttu tal puuduks kohustus täita majandamiskulude osas oma kohustusi korteriühistu seaduse alusel. VÕS § 110 rakendamiseks peab puudutatud isikul olema korteriühistu vastu selge nõue. Puudutatud isik ei ole sellise nõude olemasolu põhistanud. Üksnes kohtule esitatud fotodest ei saa järeldada, et puudutatud isikul esineks vastunõue, mille tõttu tal oleks alus oma kohustused tervikuna täitmata jätta (I kd lk 86-87, IV kd).
24.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kuna korteriühistu majandamiskulude eest tasumise kohustus KÜS § 151 alusel on korduv kohustus, siis kohaldub nõuete aegumisele TsÜS § 154, mille kohaselt on nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning aegumine algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Järelikult aeguvad 2015. aastal tasumata arvete nõuded 2019. aasta 1. jaanuaril. Korteriühistu esitas oma nõude kohtusse 28.12.2018, mistõttu ei ole nõuded aegunud.
25.TsMS §-de 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuses veel lahendamata taotlused. Puudutatud isik esitas kohtule taotluse menetluse peatamiseks vastuhagi esitamiseni ja dokumentide saamiseni. Kohus on seisukohal, et menetluse peatamiseks õiguslikud alused puuduvad, sest puudutatud isikule on kõik avaldaja esitatud dokumendid tehtud TsMS § 477 lg 9 alusel kohtuinfosüsteemis nähtavaks. Puudutatud isik on märkinud veel, et ta soovib esitada avaldaja vastu vastunõude, kuid hoolimata avaldatust, ei ole ta kogu menetluse vältel seda teinud. Võttes arvesse, et puudutatud isikul on olnud piisavalt aega vastunõude esitamiseks, ei pea kohus asjas menetluse peatamise taotlust põhjendatuks ka vastunõude esitamise taotluse soovi tõttu ning jätab selle rahuldamata.
26.Puudutatud isik esitas kohtu tegevusele vastuväite menetluse juhtimisel seoses 6.04.2020 määrusega, milles loeti piisavaks kirjalik ärakuulamine. Puudutatud isiku väitel ei ole ta antud asjas kirjaliku menetlusega kunagi nõustunud, soovib istungimenetlust ning, et tal on selleks mõjuvad põhjused, millised on tal võimalik kohtule avaldada üksnes menetluse kinniseks kuulutamise korral. Istungimenetlusele alternatiivselt taotleb ta kohtul tagada tema ärakuulamine telefoni teel. Kohus tuginedes TsMS § 333, § 477 lg-tele 2 ja 4 ja 61.peatükis sätestatule ei pea vastuväidet ega taotlust täiendavalt kuulata puudutatud isik ära telefoni teel põhjendatuks, kuna TsMS § 477 lg-st 4 tulenevalt on kirjalik selgitus suulise ärakuulamisega võrdsustatud ja kohtul ei ole antud asjas kohtuistungi määramise kohustust ning jätab need rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

27.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise ja kohus rahuldas avalduse, siis tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
28.TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
29.TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv. Avalduse kohaselt on avaldaja tasunud riigilõivu 550 eurot. Hagita menetluses läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 5), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Ülemäära tasutud riigilõivu tagastab kohus avaldajale avalduse alusel (TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4).
30.Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud. Avaldaja lepinguline esindaja on menetluskulu nimekirja järgi kulutanud hagiavalduse ja teiste menetlusdokumentide koostamisele ja esitamisele ning kohtuistungiteks ettevalmistamisele kokku 20 tundi summas 2400 eurot koos käibemaksuga. Kohus, võttes arvesse asja mahtu ja keerukust ning menetlusdokumentide koostamisele kulunud aega on seisukohal, et avaldaja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning esindaja tunnitasu ei ületa keskmiseid turuhindasid. Avaldaja on kinnitanud, et menetluskulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga ning ta ei ole käibemaksukohustuslane. Tulenevalt eeltoodust tuleb puudutatult isikult avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2400 eurot (käibemaksuga), kokku 2450 eurot.
31.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on vastava taotluse esitanud, mistõttu tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 2450 eurot tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja