Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1(3)

2-19-13085

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on M B hagi N B , G B , A B , K B ja I B vastu võlgnevuse nõudes. Kostjad I, II ja IV esitasid taotluse, milles palusid kohustada hagejat andma tagatist nende menetluskulude katteks. Taotluse kohaselt oli juba ennem kohtumenetluses M B hagi N B vastu, mis jäeti rahuldamata. Otsusega mõisteti hagejalt N B kasuks välja menetluskulud summas 1 269,60 eurot. Nimetatud summa on M B poolt tasumata, tema suhtes on algatatud täitemenetlus nr 066/2018/1935. Kohtutäituril ei õnnestunud nõuet täita, kuna võlgnik on ametlikult töötu, pensioni ega toetust temale ei maksta ning võlgniku suhtes on algatatud ka teisi täitemenetlusi. Kostjatel N B , G B ja K B kaasnevad käesoleva tsiviilasjaga märkimisväärsed menetluskulud nii õigusabile, sõidukuludele, võimalikele tunnistajatasudele ja lõivudele. Arvestades probleemi olemust (hageja esitab ühest rahaülekandest tulenevalt korduvat hagi) ja hageja senist käitumismustrit, jõustub kohtuasjas tehtav lahend tõenäoliselt jällegi riigikohtu vastavasisulise määrusega kaebeõiguse ammendumisel. Kuivõrd hageja suhtes toimub mitu täitemenetlust, on alus eeldada, et kostjate tulevaste menetluskulude nõuet hageja vastu ei ole võimalik reaalselt täita või see on ilmselgelt raskendatud. See annab aluse taotleda hagejalt tagatise andmist menetluskulude katteks. Kostjad I, II ja IV palusid määrata tagatise suuruseks 5 000 eurot. Tagatise suuruse määramisel palusid kostjad arvestada, et tagatis kataks kolme kostja menetluskulusid vähemalt maa- ja apellatsioonikohtutes. Hageja leidis, et kostjate I, II ja IV taotlus ei ole põhjendatud. Kohus rahuldas 15.04.2020 määrusega kostjate taotluse osaliselt ning määras tagatise suuruseks 1 500 eurot. Kohus andis hagejale tähtaja tagatise tasumiseks. Hageja ei ole tagatist tasunud ega palunud tähtaja pikendamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 1 p 12 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. TsMS § 197 järgi kohus määrab käesoleva seadustiku §-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Kohus määras tagatise summaks 1 500 eurot ning andis hagejale tähtaja tagatise tasumiseks. 15.04.2020 kohtumäärus on jõustunud. Hagejat on 15.04.2020 määruses hoiatatud, et tagatise tasumata jätmisel, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Hageja ei ole menetluskulude katteks tagatist määratud tähtpäevaks tasunud ega esitanud kohtule tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid ega palunud ka tasumise tähtaega pikendada. Kohus kontrollis tasumist elektrooniliselt, kuid laekumisi ei leitud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja ei ole tasunud tagatist menetluskulude katteks. Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1 jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel 2(3)

2-19-13085 vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 alusel kannab menetluskulud käesolevas tsiviilasjas hageja. TsMS § 174 lg 1 alusel menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

(digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.