lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-10689/80

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-10689/80
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1313
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 331 lg 1Avalduste hilisem esitamineAÕS § 76 lg 3Kaasomandi lõpetamise nõueTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 32Kohtu töökeelTsMS § 442 lg 5

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kristi Rickberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. mai 2020, Tallinnas, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-10689

Tsiviilasi

X Xi hagi Z Xi vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: X X (isikukood z, elukoht zzz, e-post zzz); Hageja esindaja: C X (isikukood xxx, elukoht xxx, epost xxx); Kostja: Z X (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1.Rahuldada X Xi hagi Z Xi vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
2.Lõpetada kaasomand kinnisasjale, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, viisil, mille kohaselt kinnisasi, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, müüakse avalikul enampakkumisel ning enampakkumisel saadavast rahast tasutakse esmalt laenulepingust nr EEL-020408AL tulenevad kohutused Danske Bank AS Eesti filiaali ees ning seejärel jagatakse ülejäänud summa võrdselt X Xi ja Z Xi vahel.
3.Jätta rahuldamata Z Xi 28.04.2020 taotlus tähtaja pikendamiseks. Menetluskulud
4.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Otsuse sisu
Jätta menetluskulud Z Xi kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.Hagejale ja kostjale kuulub kaasomandina korteriomand asukohaga xxx, Tallinn (registriosa nr xxx). Nii hagejale kui ka kostjale kuulub 1/2 kaasomandist. Korteri soetamiseks sõlmiti Danske Bank AS Eesti filiaaliga laenuleping nr EEL-020408AL.
2.Hageja ei soovi kostja kaasomandi osa omandada ning samuti ei soovi hageja olla korteriomandi kaasomanik. Hageja palub müüa korteriomand asukohaga xxx, Tallinn (registriosa nr xxx) avalikul enampakkumisel ja müügist saadud rahaliste vahendite arvelt tasuda esmalt Danske Bank AS Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingust nr EEL020408AL tulenevad kohustused ning seejärel jagada saadud summa hageja ja kostja vahel võrdsetes osades. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole nõus, et kaasomand jagatakse kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel, kuna saadava hüvitise suurus on kostja hinnangul turuhinnast madalam. Kostja on valmis ise korteriomandi omandama. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Asjas puudub vaidlus, et korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx) kuulub hageja ja kostja kaasomandisse. Kaasomandis olev korteriomand kuulub 1⁄2 mõttelises osas hagejale ja 1⁄2 mõttelises osas kostjale. Korteriomandi soetamiseks sõlmisid hageja ja kostja Danske Bank AS Eesti filiaaliga laenulepingu nr EEL-020408AL.
6.Hageja on esitanud kostja vastu nõude kaasomandi lõpetamiseks korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) suhtes viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluv vara müüakse avalikul enampakkumisel. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, kuid ei ole esitanud nõuetekohast vastuhagi.
7.Kohus märgib, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõike 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-45-06 p-s 19 märkinud, et kohus ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kohus märgib, et pooled ei ole esitanud väiteid ega tõendeid, millest nähtuks, et pooled on kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistanud, seega ei esine kokkuleppest tulenevat takistust kaasomandi lõpetamiseks.
8.Täiendavalt osundab kohus Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-39-17, mille punktis 10 on Riigikohus rõhutanud, et kui kas või alternatiivselt on taotletud kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa kohus jätta kaasomandit lõpetamata, vaid peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Samuti on Riigikohus oma varasemas praktikas lahendis nr 3-2-

1-46-06 p-s 19 ja lahendis nr 3-2-1-143-04 p-s 16 kinnitanud, et kohus peab hagi alusel kaasomandi lõpetama ühel seaduses sätestatud viisil.

9.Antud juhul saab kohus kaasomandi lõpetada üksnes hageja poolt taotletud viisil – korteriomandi avalikul enampakkumisel müümisega. Kohus märgib, et kohus on 02.02.2020 e-kirjas kostjale selgitanud, et tulenevalt Riigikohtu lahendis nr 2-16-15236 p-s 18 väljendatud seisukohast saab kohus kaasomandi lõpetamisel valida vaid sellise asja jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt viimati Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17, p 10). Täiendavalt on kohus märkinud, et olukorras, kus kostja soovib kaasomandi lõpetamist muul viisil, kui avaliku enampakkumise teel, tuleb kostjal esitada vastuhagi omapoolse kaasomandi lõpetamise nõudega. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja esitanud nõuetekohast vastuhagi, mis võimaldaks kohtul kaaluda kaasomandi lõpetamist muul viisil, kui avalikul enampakkumisel müümise teel.
10.Seega on kohus seisukohal, et kaasomand on võimalik lõpetada üksnes viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluv vara müüakse avalikul enampakkumisel. Kohus lähtub eelviidatud Riigikohtu seisukohast, et kohus peab hagi alusel kaasomandi lõpetama ühel seaduses sätestatud viisil.
11.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus esitatud hagi ning lõpetab kaasomandi korteriomandile asukohaga xxx (registriosa nr xxx) viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluv vara müüakse avalikul enampakkumisel. Lähtuvalt hageja taotlusest tuleb enampakkumiselt saadud summa arvelt tasuda esmalt Danske Bank AS Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingust nr EEL-020408AL tulenevad kohustused ning ülejäänud summa jagatakse võrdselt hageja ja kostja vahel. Kohus võtab korteriomandi võõrandamisel saadud summade tasumise korra kindlaksmääramisel arvesse, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-39-17 p-s 12 kinnitanud, et kaasomandi lõpetamisel asja müügiga avalikul enampakkumisel on võimalik otsustada nii, et kaasomanikele pannakse kohustus kasutada saadud raha hüpoteegiga tagatud laenu tasumiseks.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1, lg 4 p 4 alusel on hagihind 3500 eurot.
13.Kostja esitas 28.04.2020 taotluse tähtaja pikendamiseks, et esitada käesolevas menetluses täiendavaid seisukohti ja tõendeid. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus tähtaja pikendamiseks tuleb rahuldamata jätta. TsMS § 331 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus on käesolevas menetluses 06.04.2020 määrusega andnud pooltele lõplikud tähtajad kõigi seisukohtade ja tõendite esitamiseks hiljemalt 24.04.2020 ning samuti on kohus määranud kindlaks otsuse kuulutamise tähtaja, mis on 04.05.2020. Kostja on 28.04.2020 esitanud kohtule e-kirja, milles kostja kohtule arusaadavalt soovib tähtaja pikendamist, et täiendavaid dokumente esitada. Kohus leiab, et kostja taotlus tähtaja pikendamiseks tuleb jätta kooskõlas TsMS § 331

lõikega 1 rahuldamata, kuna see põhjustaks menetluse lahendamise viibimise. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule eestikeelseid tõendeid, mis võimaldaksid kohtul jõuda veendumusele, et kostjal esineb mõjuv põhjus, mis ei võimaldanud kostjal kohtu poolt 06.04.2020 määruses sätestatud tähtaega järgida. Kohus on kostja tähelepanu juba 19.12.2019 e-kirjas juhtinud asjaolule, et kooskõlas TsMS § 32 lõikega 1 toimub kohtumenetlus eesti keeles, mis tähendab, et kõik seisukohad ja tõendid tuleb kohtule esitada eesti keeles. Samuti on kohus käesolevas menetluses pikendanud korduvalt erinevaid kostjale määratud tähtaegasid (nii hagivastuse esitamiseks kui vastuhagi esitamiseks), seega oli kostjale tagatud igakülgne võimalus kõigi seisukohtade ja tõendite esitamiseks kohtumenetluse kestel ning kohus ei pea võimalikuks menetlust kostja soovil täiendavalt venitada. Menetluskulud

14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

(digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja