lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-107049/9

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 20.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-107049/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1581
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 127 lg 1, 2, 3, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 1131 lg 1, 2VÕS § 128 lg 3Hüvitatava kahju liigidKrtS § 42 lg 1Viivis ja sissenõudmiskulude hüvitamineTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedVÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Five Inkasso OÜ11215364(Avaldaja)OÜ Nordic Capital Group11483415(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtux Piret Rõuk

Kohtumääruse teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

20. aprill 2020 Tallinn

Kohtuasi

Five Inkasso OÜ avaldus Nordic Capital Group OÜ vastu võla, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2103,31 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Five Inkasso OÜ (registrikood 11215364, asukoht Mustamäe tee 44/1 10621 Tallinn) seaduslik esindaja x x (epost x)

2-19-107049

Puudutatud isik: OÜ Nordic Capital Group (registrikood 11483415, asukoht Sõlme 14 11612 Tallinn) lepinguline esindaja A V Resolutsioon

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

1.Five Inkasso OÜ avaldus Nordic Capital Group OÜ vastu võla, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks rahuldada osaliselt
2.Välja mõista Nordic Capital Group OÜ-lt põhivõlgnevus 1120,90 eurot (üks tuhat ükssada kakskümmend eurot ja 90 senti), viivised 35,10 eurot (kolmkümmend viis eurot ja 10 senti) ja sissenõudmiskulu 40 (nelikümmend) eurot Five Inkasso OÜ kasuks
3.Jätta rahuldamata Five Inkasso OÜ avaldus Nordic Capital Group OÜ-lt sissenõudmiskulu 907,31 euro väljamõistmiseks Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda ja menetluskulude suurus kindlaks määramata Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

Avaldaja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
1.
Five Inkasso OÜ (edaspidi avaldaja) esitas kohtule avalduse Nordic Capital Group OÜ-lt (edaspidi puudutatud isik) põhivõlgnevuse 1120,90 euro, viivise 35,10 euro ning sissenõudmiskulude 947,31 euro väljamõistmiseks.

Avalduse asjaolud

2.Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriomandite aadressil x maakond omanikuks. Antud aadressidel oli kommunaalteenuste pakkujaks ettevõte x OÜ. x OÜ esitas puudutatud isikule arved kommunaalteenuste eest ajavahemikul mai 2018- jaanuar 2019, mis jäid puudutatud isikul tasumata. Puudutatud isik ei reageerinud X X OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Puudutatud isiku poolsest tegevusetusest tulenevalt loovutas X X OÜ 22.02.2019 nõude avaldajale. Avaldaja saatis puudutatud isikule 25.02.2019 kirjalikud teatised tema juriidilisele aadressile x ning Äriregistris märgitud kehtivale e-post aadressile x Puudutatud isik antud teatistele ei reageerinud ning avaldajal ei õnnestunud temaga ühendust saada ka Äriregistris märgitud telefoninumbril x, mistõttu pöördus avaldaja kohtusse. 06.03.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldusele 2103,31 euro väljamõistmiseks vastas puudutatud isik, et nõue on põhjendamatu.
3.Avaldaja leiab, et nõue on põhjendatud, kuna puudutatud isik omas kinnisvara perioodil, kui X X OÜ nõude aluseks olevad arved esitas ning kinnisvara omanikuna oli tal igakuiste kommunaalteenuste eest kohustus tasuda. 22.02.2019 nõude loovutamise lepingu nr 2111104-1/RA lisa kohaselt on VÕS § 113 lg 1 järgi arvutatud viivisesumma 05.03.2019 seisuga 35,10 €. VÕS § 1131 lg 1 alusel nõuab avaldaja puudutatud isikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 947,31 eurot. Puudutatud isiku vastuväited
4.Vastuväidete kohaselt olid puudutatud isiku omandis kuni 31.01.2019 korteriomandid Raplamaal X vallas X alevis aadressitel x ja x. Puudutatud isik tunnistab avaldaja esitatud nõuet põhivõlgnevuse ulatuses summas 1120,90 eurot ja viiviste nõuet summas 35,10 eurot, kuid vaidleb vastu sissenõudmiskulude nõudele.
5.Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu VÕS § 1131 lg 1 alusel nõude kokku 948,22 eurot, mida puudutatud isik peab põhjendamatuks. Avaldaja on käsitlenud igat tasumata arvet VÕS § 1131 lg 1 sätestatud hüvitise tasumise alusena, mis ei ole õigustatud. Avaldaja on selgitanud, et ta on pärast nõude omandamist edastanud puudutatud isikule kaks meeldetuletust kogu võlasumma osas ja proovinud tulutult helistada. Eelnevast järeldub, et avaldaja ei ole tegelenud nõuetega eraldi vaid nõudnud kogu põhivõlgnevuse tervikuna tasumist, mistõttu ei ole VÕS § 1131 lg 1 kirjeldatud viisil kohaldatav. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Käesoleval juhul on sissenõudmiskulud ebaproportsionaalselt suured ning need ei vasta võlausaldaja tegelikule kahjule ja pole seega millegagi õigustatud. Kohtumääruse põhjendused
6.Vaidlust ei ole, et puudutatud isiku omandis olid kuni 31.01.2019 korteriomandid Raplamaal X vallas X alevis aadressitel x ja x, nõude loovutamise üle avaldajale ning põhivõlgnevuse 1120,90 euro ja viiviste nõude 35,10 euro üle.
7.Vaidlus on selle üle, kas avaldajal on õigus sissenõudmiskuludele 947,31 eurot.
8.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama sätte lõikest 3 tulenevalt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust.
9.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi viivist. KrtS § 42 lg 1 kohaselt on viivisemäär võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
10.02.09.2019 menetlusdokumendis on puudutatud isik nõustunud avalduses esitatud põhivõlgnevusega 1120,90 eurot ja viiviste nõudega 35,10 eurot, mida kohus käsitleb TsMS § 231 lg-s 2 sätestatud omaksvõtuna. Seega ei pea kohus vajalikuks antud nõuete põhjendusi ja nõudeid tõendavaid tõendeid analüüsida, vaid mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 1120,90 eurot ja viivised 35,10 eurot.
11.VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Avaldaja on puudutatud isikule esitatud arvete alusel esitanud sissenõudmiskulude nõude 947,31 eurot.
12.VÕS § 1131lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
13.25.02.2019 teatisega puudutatud isikule ja väljavõtetega Omnivast on tõendatud, et avaldaja on 25.02.2019 saatnud puudutatud isiku juriidilisele aadressile x Tallinn ning Äriregistris märgitud kehtivale e-post aadressile x kirjalikud teatised, samuti väitnud, et tal ei õnnestunud puudutatud isikuga ühendust saada Äriregistris märgitud telefoninumbril x. Seega on ta saatnud puudutatud isikule teateid ja sissenõudmiskulu summas 40 eurot kuulub VÕS § 1131lg 1 alusel rahuldamisele.
14.VÕS § 1131lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas.
15.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
16.Riigikohus on oma praktikas korduvalt asunud seisukohale, et VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused:

     

võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

17.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist - kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-15, p 22; 15. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-16, p 21).
18.VÕS § 128 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline ning varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtust või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemist isegi juhul, kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
19.Eeltoodust tuleneb, et 40 eurot ületavate sissenõudmiskulude saamiseks peab avaldaja esile tooma ja tõendama kõik kahju hüvitamise aluseks olevad eeldused. Avaldaja seda teinud ei ole, sest avaldusest nähtuvalt on tegemist iga arve summalt arvestatud arvestusliku kahjuga. Ka ei ole avaldaja saatnud teatist iga arve kohta eraldi, vaid teatised võla ja selle tasumise nõude kohta on puudutatud isikule saadetud kogu võlasumma osas. Asjaolu, et puudutatud isikul on arved pika aja jooksul alusetult tasumata või, et kahju määrad on nõude loovutajal ja nõude omandajal kokkulepitud nõude loovutamise lepingus, ei välista puudutatud isiku vastu esitatava kahjunõude aluseks olevate eelduste esile toomist ega tõendamist, kuna puudutatud isik ei ole antud lepingu pooleks.
20.Seega tuleb sissenõudmiskulude väljamõistmise nõue 40 eurot ületavas osas ehk summas 907,31 eurot jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

21.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
22.Kohus, võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise arvete tasumata jätmisega aga ka seda, et osaliselt on avaldaja nõue põhjendamatu, mistõttu kohus rahuldas avalduse osaliselt, on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks vastavalt TsMS §-s 174 sätestatule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja