XX eestkoste pikendamise otsustamine kohtu omal algatusel
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.09.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Puudutatud isik I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht AS Hoolekandeteenused, Türi Kodu, Staadioni 17, 72212 Türi) Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Eha Lillsaar Puudutatud isik II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III: VV (isikukood XXXXXXXXXXX) Eestkosteasutus: Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 06.09.2019 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 532 lg 1 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku,
kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
1.Tallinna Linnakohtu 29.02.2000 otsusega tsiviilasjas nr 2/5/230-8413/99 tunnistati XX (puudutatud isik I) teovõimetuks, seati tema üle eestkoste ning määrati eestkostjaks tema isa YY (puudutatud isik II).
2.11.05.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-11473 pikendas Harju Maakohus puudutatud isiku I üle seatud eestkostet ning pikendas puudutatud isiku II ametiaega eestkostjana viieks aastaks.
3.11.08.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-8010 pikendas Harju Maakohus puudutatud isikule I määratud eestkostja ametiaega ning jättis puudutatud isiku I eestkostja ülesannete täitmise jätkuvalt puudutatud isikule II kuni 05.08.2019.
4.Harju Maakohtu 10.05.2019 määrusega algatati hagita menetlus puudutatud isiku I eestkoste pikendamiseks kohtu algatusel.
5.03.06.2019 seisukohas leiab eestkosteasutus, et tingimata ei ole vajalik eestkostet pikendada, sest sisuliselt puudub vajadus eestkostetava nimel tehinguid ja toiminguid teha. Eestkostja ei ole viimase viie aasta jooksul eestkostja volitusi sisuliselt kasutanud. Puudutatud isikul I esineb ilmselt pikaajaline ja tõsine psüühikahäire, kuid pereliikmete (isa – puudutatud isiku II) ja muude abiliste (erihoolekandeteenuste osutaja, käesolevalt Türi Kodu personali) kaudu on olnud võimalik korraldada puudutatud isikule I vajaminev abi ning asjaajamine sellisel viisil, et eestkoste seadmise kohtumäärust ei ole eestkostja ametiasutustes kasutanud. Puudutatud isik II on eestkosteasutusele avaldanud, et ta ei ole kohtumäärust panka esitanud, sest ta käib pangakontoris koos puudutatud isikuga I. Puudutatud isiku I töövõimetuspensioni ja puude raskusastme määramise pikendamise taotluste esitamise aitasid korraldada Türi Kodu töötajad, nemad hoiavad n-ö silma peal ka muudel puudutatud isiku I vajalikel dokumentidel (rehabilitatsiooniplaani õigeaegne koostamine, erihoolekandeteenusele suunamise taotlemine jne). Puudutatud isik II ei osanud selgitada, mis põhjusel eestkoste on olnud vajalik, kuna kõik asjaajamistoimingud on ta teinud koos puudutatud isikuga I ning Türi Kodu personali juhendamisel. Puudutatud isik II ei osanud ka nimetada, millised puudutatud isiku I õigused võiks saada kahjustada, kui eestkostet ei pikendata. Puudutatud isik II on kaasanud asjaajamistoimingutes puudutatud isiku I ning tema huvid on ka sellisel viisil saanud kaitstud.
6.25.06.2019 kohtule esitatud ekspertiisiaktis leiab psühhiaater OT, et puudutatud isikul I esineb nõrgamõistuslikkus (mõõdukas vaimne alaareng), mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Isik ei ole võimeline oma tegude tähendusest (sh abielu sõlmimise jm perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest) aru saama ja neid juhtima. Isik vajab kõrvalist abi igapäevaste toimingute juures. Isik ei ole võimeline adekvaatselt hindama enda toimetulekuvõimet. Isikule määratava eestkostja ülesannete ring peab olema kõikehõlmav (pisitehingud kaasaarvatud) ning ta vajab eestkostet kestvalt.
7.27.06.2019 ja 15.08.2019 esitas puudutatud isikule I määratud esindaja seisukoha, milles peab vajalikus seatud eestkostet pikendada. Puudutatud isiku I olukord ei ole muutunud, ta on jätkuvalt teovõimetu ning ta vajab jätkuvalt eestkostet. Eestkoste pikendamata jätmisel tunnistataks puudutatud isik I teovõimeliseks, mis oleks vastuolus eksperdi järeldusega ning tegeliku olukorraga. Esimese astme kohtu määrus
8.Harju Maakohtu 06.09.2019 määrusega lõpetati Harju Maakohtu 11.08.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-8010 puudutatud isiku I üle seatud eestkoste ning vabastati puudutatud isik II eestkostja ametist. Maakohus kohustas puudutatud isikut II esitama kohtule puudutatud isiku I vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjalik aruanne 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest, mis jäi riigi kanda.
9.Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) §-dele 202-206, 207, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-tele 2 ja 3 ning TsMS §-dele 522-526, 529-530. PKS § 206 lg 2 lg 3 sätestab, et kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel.
10.08.08.2019 kuulas Pärnu Maakohus erinõude korras ära puudutatud isiku I tema viibimiskohas. Ta orienteerus isikus. Ta teadis, et tema rahaasjad on korraldatud. Ise tehinguid ei tee. 03.09.2019 kuulas kohus ära puudutatud isikud I ja III ning eestkosteasutuse esindaja. Puudutatud isik II selgitas, et ei ole viie aasta jooksul kohtumääruse alusel eestkostja ülesandeid täitnud. Puudutatud isik I on ise puudutatud isiku II juuresolekul allkirjastanud isikutunnistuse taotluse, pangadokumente. Puudutatud isik II selgitas, et puudutatud isiku I heaolu ja asjaajamine on korraldatud koostöös Türi Koduga. Puudutatud isikul II ei ole teada puudutatud isiku I rahaline seis, kuna ta ei ole seda uurinud. Eestkosteasutus jäi varasema seisukoha juurde. Puudutatud isik III toetas eestkoste pikendamist.
11.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtub, et puudutatud isikul I esineb nõrgamõistuslikkus, mistõttu ei suuda ta kestvalt aru saada oma käitumisest ega seda juhtida. Tema arusaamisvõime on puudulik, ta vajab kõrvalist abi igapäevatoimingute juures.
12.Puudutatud isiku I vajab abi igapäevatoimingute juures, samas on tema elu korraldatud ning õigused ja huvid kaitstud abiliste kaudu. Sisuliselt ei ole viimase viie aasta jooksul puudutatud isik II, s.o senine eestkostja, oma volitusi kasutanud. Puudutatud isik I on puudutatud isiku II toetusel taotlenud endale uut isikutunnistust, teinud pangatoiminguid ning allkirjastanud need dokumendid ise.
13.Eeltoodust tulenevalt ei vaja puudutatud isik I eestkoste jätkumist. Kohus on kontrollinud, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning tuvastanud, et PKS § 203 lg-st 1 tulenevad alused eestkostja määramiseks on ära langenud. Puudutatud isiku I huve on võimalik kaitsta muude abiliste kaudu ja tema üle seatud eestkoste tuleb TsMS § 529 lg-st 1 tulenevalt lõpetada ja TsMS § 530 lg 1 alusel vabastada puudutatud isik II eestkostja ametist.
14.TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest, mis jääb Eesti Vabariigi kanda.
Määruskaebus
15.Puudutatud isiku I määratud esindaja palub 18.09.2019 määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osaliselt, tühistades selle p-i 1 ning teha selles osas uus määrus, millega pikendada puudutatud isiku I eestkostja ametiaega või saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda, määratud esindaja kulud riigi kanda.
16.Kohus on jätnud puudutatud isiku I seaduslikud huvid kaitseta. Kohus on jätnud enda seisukoha põhjendamata ning jääb ebaselgeks, miks nõrgamõistuslikkusega isikule, kes ei suuda kestvalt aru saada oma käitumisest ega seda juhtida, st on piiratud teovõimega isik, jäetakse eestkostja määramata. Teovõimetule isikule seadusliku esindaja määramata jätmisega tunnistatakse ta sisuliselt teovõimeliseks ning nii jäävad ka tema huvid ilma kaitseta. See on ka vastuolus eksperdi järeldusega ja tegeliku olukorraga.
17.Puudutatud isik I ei ole iseseisvalt võimeline tehinguid tegema. Puudutatud isik I ei saa aru volikirja tähendusest, mistõttu ei saa ta anda volitust enda esindamiseks. Ei saa nõustuda kohtuga, et eeskoste pikendamine ei ole vajalik, kuna senine eestkostja on saanud koos puudutatud isikuga I vajalikud toimingud tehtud. Iseenesest võib see nii olla, et puudutatud isik I käis isaga pangas ning andis allkirja mingi tehingu sooritamiseks või andis allkirja ID kaardi taotlemiseks. Kuna puudutatud isik I oli tunnistatud täies ulatuses piiratud teovõimega isikuks, siis ei olnud tal iseseisvalt õigus mingeid tehinguid teha. Asjaolu, et sellised tehingud on väidetavalt tehtud, ei muuda neid seaduslikeks. Samas on väidetavalt nende toimingute juures viibinud tema eestkostja, mis ei välista võimalust, et vajalikud toimingud said tehtud just eestkostja osavõtul ja esindusel.
18.Kuigi puudutatud isiku I igapäevane elu on käesoleval ajal Türi Kodus korraldatud, siis ei tähenda see seda, et ta ei vaja eestkostjat. Ilmselgelt võib ette tulla selliseid olukordi, sealhulgas ka ootamatuid, kus puudutatud isiku I, kui teovõimetu isiku eest peaks otsuseid langetama tema seaduslik esindaja. Sellistes asjaajamistes ja toimingute tegemisel ei saa puudutatud isiku I huve kaitsta perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Menetluse edasine käik
19.Eestkosteasutus palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium alljärgnevat.
22.PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. PKS § 203 lg 2 järgi võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täimiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu.
23.Eeltoodust tulenevalt on PKS § 203 lg 1 järgi eestkoste seadmise esmaseks eelduseks see, et isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei
oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kuna kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt ei suuda puudutatud isik I nõrgamõistuslikkuse tõttu oma tegudest aru saada ja neid juhtida, siis on PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eestkoste seadmise eeldus täidetud.
24.Siiski tuleneb PKS § 203 lg-st 2, et isegi juhul, kui kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja isik hoolimata piiratud teovõimest eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on volitanud kedagi oma asju ajama ja/või tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema toimetuleku ja heaolu. Seega tuleb eestkostja määramisele kui kõige äärmuslikumale abinõule eelistada võimaluse korral muid abinõusid (vt RKTKm nr 3-2-1-87-11, p 21).
25.Käesoleval juhul ongi maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti leidnud, et puudutatud isiku I õigused ja huvid on kaitstud, kuivõrd isiku toimetulek ja heaolu on tagatud pereliikme ja muude abiliste kaudu. Toimiku materjalidest ilmneb, et puudutatud isik II ja Türi Kodu personal on korraldanud puudutatud isikule I vajamineva abi ning asjaajamise sellisel viisil, et eestkoste seadmise kohtumäärust ei ole puudutatud isik II enda kinnitusel ametiasutustes kasutanud. Puudutatud isik II on saanud kõik vajalikud asjaajamistoimingud teha koos puudutatud isikuga I ning Türi Kodu personali juhendamisel.
26.Kaebaja on määruskaebuses välja toonud, et ei ole välistatud, et tulevikus võib tekkida olukordi, kus ei saa puudutatud isiku I huve kaitsta perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Ringkonnakohus märgib, et isikule ei seata eestkostet n-ö „igaks juhuks“ võimalike tulevikus esinevate olukordade tagamiseks. Kui esineb vajadus eestkoste määramiseks, siis on võimalik esitada kohtule vastav avaldus ning pakilisemate asjade korral saab kohus vastavalt TsMS § 521 lg-le 1 määrata esialgse õiguskaitse korras isikule ajutise eestkostja.
27.Kuigi ekspert tuvastas puudutatud isiku I psüühilise haiguse, võimetuse kestvalt oma käitumisest aru saada või seda juhtida ja ka sellest tuleneva eestkostevajaduse, on eestkoste seadmine siiski kohtu otsustada. Isiku eestkostevajaduse tuvastab kohus asjas kogutud tõendite, mitte ainult ekspertiisiakti alusel. Käesoleval juhul leidis maakohus kõiki tõendeid koosmõjus hinnates ja PKS § 203 lg-le 2 tuginedes õigesti, et ei esine aluseid eestkoste pikendamiseks.
28.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
29.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda ning puudutatud isiku I riigi õigusabi tasu ja kulud TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.