lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-8275/12

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 13.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-8275/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.04.2020
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1465
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1, 2Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕS § 113 lg 1ViivisKÜS § 7 lg 1, 4TsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 82 lg 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulKOS § 13KOS § 15 lg 2KrtS § 42 lg 1Viivis ja sissenõudmiskulude hüvitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-8275/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.03.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Rahumäe tee 6e korteriühistu80372490(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtumääruse teatavakstegemise aeg ja koht

13. aprill 2020 Tallinn, Lubja 4

Tsiviilasja number

2-19-8275

Kohtuasi Tsiviilasja hind

Tallinn, Rahumäe tee 6e korteriühistu avaldus V V vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 1652,17 eurot

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Tallinn, Rahumäe tee 6e korteriühistu (registrikood 80372490, asukoht Rahumäe tee 6e 11316 Tallinn); lepinguline esindaja Liina Karlson (e-post: [email protected]) Puudutatud isik: V Vetevool (isikukood xxx, elukoht xxx)

Resolutsioon

1.Rahuldada Tallinn, Rahumäe tee 6e korteriühistu avaldus V V vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista V Vlt põhivõlg 1057,30 eurot (üks tuhat viiskümmend seitse eurot ja 30 senti), sissenõutavaks muutunud viivis 361,43 eurot (kolmsada kuuskümmend üks eurot ja 43 senti) ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses summalt 1057,30 alates 31.05.2019 kuni kohustuste kohase täitmiseni
3.Jätta rahuldamata Tallinn, Rahumäe tee 6e korteriühistu avaldus kahjuhüvitise 117 eurot ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmiseks

Menetluskulude jaotus

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
KrtS § 48Reservkapital
KÜS § 8 lg 1
RLS § 59 lg 5
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 1131
VÕS § 76Kohustuse täitmine
Jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda
4.Mõista V Vlt välja Tallinn, Rahumäe tee 6e korteriühistu kasuks menetluskuluna riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot, kokku 290 (kakssada üheksakümmend) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

Avaldaja nõue ja menetluse käik

1.Avaldaja palub peale avalduse täpsustamist puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevus perioodil 31.12.2014-30.05.2019 summas 1057,30 eurot, viivis põhivõlgnevuselt perioodi 31.01.2015 – 30.05.2019 eest summas 361,43 eurot, edasiulatuv viivis 0,02% päevas põhivõlalt alates 31.05.2019 kuni põhivõla täitmiseni, kahjuhüvitis (maksekäsu õigusabikulud) summas 117 eurot, viivis kahjuhüvitiselt perioodi 18.02.2016 – 30.05.2019 eest summas 30,72 eurot, edasiulatuv viivis 0,02% päevas kahjuhüvitiselt alates 31.05.2019 kuni põhivõla täitmiseni. Avaldaja loobus 21.07.2019 täpsustuses VÕS § 1131 alusel sissenõudmiskulude hüvitamise nõudest.
2.Kohus võttis avalduse 08.08.2019 määrusega hagita asjana menetlusse ning määras puudutatud isikule tähtaja vastuse esitamiseks 20 päeva alates määruse ja avalduse kättesaamisest. Kohtumäärus ja avaldus on kätte toimetatud puudutatud isikule 04.12.2019 avaldatud Ametlike Teadaannete kaudu. Puudutatud isik ei ole kohtule oma vastust avalduse suhtes kohtu poolt määratud tähtajaks esitanud. Kohtumääruse põhjendused
3.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-st 1 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kuivõrd antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe ja kumbki pool ei ole taotlenud ärakuulamist, lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses.
4.E-kinnistusraamatu päringust nähtub, et puudutatud isiku omandis oli perioodil 14.05.201421.08.2019 x. 09.12.2013 ja 12.01.2017 põhikirjaga ning äriregistri e-päringuga on tõendatud, et aadressil x on moodustatud korteriühistu ning nimetatud aadressil asuvate garaažibokside omanikud on ühistu liikmed.
5.Avalduse kohaselt ei ole puudutatud isik pika aja jooksul tasunud korteriühistu arveid, mistõttu tekkis tal võlgnevus korteriühistu ees perioodil 31.12.2014-30.05.2019, millelt korteriühistu arvestas ka viivist kuni 01.01.2018 KÜS § 7 lg 4 alusel ja pärast seda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega kuuluvad asja lahendamise kohaldamisele nii enne 01.01.2018 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-d 1-3, KOS § 15 lg 2, korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 1 ja 4, § 8 lg 1 kui ka käesoleval ajal kehtiv korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 42 lg 1 ja § 48 .
6.KÜS § 8 lg 1 sätestab, et korteriühistu osakapital moodustub korteriühistu liikmete osamaksudest ning ei või olla väiksem korteriühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu eeldatavatest kuludest. KÜS § 7 lg 1 kohaselt korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele. Sama põhimõte on sätestatud põhikirja punktis 5.2.1. KrtS § 48 kohaselt peab korteriühistul olema reservkapital, mille suurus on vähemalt üks

kaheteistkümnendik korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Reservkapitali suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek.

7.KOS § 13 lg-te 1-3 järgi on korteriomanik kohustatud teistele korteriomanikele hüvitama kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise vajalikud kulutused, üldjuhul võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 15 lg 2 järgi on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. 09.12.2013 põhikirja punkti 5.3 kohaselt ühistu liikmed tasuvad kommunaalteenuste eest ühistu kaudu. Ühistu liikmete maksete suurus määratakse üldkoosoleku otsusega vastavalt majanduskavale.
8.Korteriühistu poolt puudutatud isikule esitatud arvetest nähtub, et puudutatud isikul on nõutava perioodi eest tasumata liikmemaksud ja 2015 aasta eest esitatud arvetel ka kommunaalkulud (küte). 10.11.2014 erakorralise üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et 2014 ja 2015 aasta liikmemaks oli 15 eurot, 29.01.2015 erakorralise üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et 2015. aasta jaanuarist lisati arvele rida kütte eest ning 14.01.2016 erakorralise üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et alates 01.01.2016 tõsteti boksiomaniku liikmemaksu 20 euroni kuus, kuid kaotati lisarida kütte eest.
9.Vastavalt VÕS § 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Arvetega on tõendatud, et need on puudutatud isikule esitatud igakuiselt ja, et arvetel märgitud liikmemaksud ja küttekulu tuli tasuda arvete esitamise kuu viimaseks kuupäevaks. Tekkinud võlg muutus seega sissenõutavaks tasumise tähtajale järgneva kuu esimesest kuupäevast ning selleks ajaks maksetega hilinemisel või mittetasumisel osutus korteriomanik võlglaseks korteriühistu ees. Seega on avaldaja poolt nõutav põhivõlgnevus perioodi 31.12.2014-30.05.2019 eest muutunud summas 1057,30 eurot sissenõutavaks.
10.VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on avaldajal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6, enne 01.01.2018 kehtinud KÜS § 7 lg 4 viivist kuni 0,07 protsenti päevas ning alates 01.01.2018 jõustunud KrtS § 42 lg 1 kohaselt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd puudutatud isik on jätnud arved tasumata, siis tuleb puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 361,43 eurot ja edasiulatuv viivis seadusjärgses määras põhivõlalt alates 31.05.2019 kuni põhivõla täitmiseni.
11.Avaldaja on esitanud kahjuhüvitise nõude seoses tsiviilasja nr 2-16-103189 maksekäsu kiirmenetlusega. Kahjuhüvitise nõue 117 eurot sisaldab 2 tundi õigusabikulu koos käibemaksuga summas 72 eurot ning riigilõivu 45 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kuna puudutatud isik esitas vastuväite, siis lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja asi anti üle

jätkamiseks hagimenetluses. Kuna avaldaja ei esitanud nõutavat hagiavaldust, siis kohus keeldus asja menetlusse võtmast. Kohus leiab, et kuivõrd avaldaja oleks saanud neid kulusid vältida esitades õigeaegselt nõuetekohase hagiavalduse ja tasudes puuduoleva riigilõivu, siis ei ole kahjuhüvitise väljamõistmine puudutatud isikult põhjendatud. Menetluskulude jaotus

12.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise ja kohus rahuldab suures osas avaldaja avalduse, siis tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud.
14.Avalduse kohaselt on avaldaja tasunud riigilõivu 225 eurot. Hagita menetluses läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS §59 lg 5), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Ülemäära tasutud riigilõivu 175 (225-50) eurot tagastab kohus avaldaja avalduse alusel (TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4). Avaldaja lepinguline esindaja on hagiavalduse koostamisele kulutanud 1,8 tundi summas 240 eurot koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul on avaldaja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning esindaja tunnitasu ei ületa keskmisi turuhindasid. Tulenevalt eeltoodust tuleb puudutatult isikult avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot, kokku 290 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Kohtumäärus on osaliselt tühistatud TRK lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja