Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Peeter Pällin, liikmed Villem Lapimaa ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
8. aprill 2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-12692
Kohtuasi
OÜ Bravotex kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 9. augusti 2018. a otsusele täiteasjas nr 022/2018/7325
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. oktoobri 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Bravotex määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja OÜ Bravotex (registrikood 11607691), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Puudutatud isik I kohtutäitur Elin Vilippus (registrikood 12016207) Puudutatud isik II (sissenõudja) AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Puudutatud isik III (võlgnik) Osaühing Royal Estate (registrikood 11426653), seaduslik esindaja VT
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
vastuväited ja märkused. Olukorras, kus OÜ Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp on esitanud kinnistute omaniku vastu hagi tsiviilasjas 2-18-17418 ning kinnistusraamatusse on kantud ülalnimetatud vastuväited ja märkused, takistavad need kinnisasjade müüki täitemenetluses või teevad selle koguni võimatuks TMS § 46 lg 1 p 7 mõttes. Kinnistusraamatu märge poolelioleva kohtumenetluse kohta langetab oluliselt huvi kinnistute omandamise vastu. Kinnistuid saab müüa üksnes väga odavalt või nende müük ebaõnnestub, kuna esineb reaalne risk, et kinnistuid nõutakse uuelt omanikult pankrotiseaduse § 116 lg 2 alusel tagasi. Täitemenetluse jätkamine samaaegselt OÜ Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi hagi menetlemisega kahjustab nii avaldaja, puudutatud isiku II kui võlgniku (Osaühing Royal Estate) õigusi ning huve.
Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata.
TMS § 46 lg 1 p 1 kohaselt peatab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Sarnaselt täitemenetluse lõpetamise avaldusele, võib sissenõudja säärase avalduse esitada igal ajal ega pea seda kohtutäiturile põhjendama. Kohtutäitur peatas avaldaja taotluse alusel avaldaja algatatud täitemenetluse nr 022/2019/2524. Täitemenetlus nr 022/2018/7325 on algatatud 1. järjekoha hüpoteegipidaja SEB Pank AS-i täitmisteate alusel. Asjaolu, et TMS § 149 alusel ühinenud sissenõudja on esitanud avalduse täitemenetluse peatamiseks, ei anna alust teise sissenõudja avalduse alusel algatatud täitemenetluse täielikuks peatamiseks. Puudutatud isik II ei ole esitanud avaldust täitemenetluse peatamiseks. Iga sissenõudja täitmisavalduse alusel võlgniku suhtes läbiviidav täitemenetlus on iseseisev menetlus, milles sissenõudja osaleb iseseisvalt ning tema toimingud ei mõjuta üldjuhul teiste sissenõudjate õigusi või kohustusi täitemenetluses – sissenõudja ei saa nõuda teise sissenõudja algatatud täitemenetluse peatamist, lõpetamist või toimingute edasi lükkamist.
Puudutatud isik II palus samuti kaebuse rahuldamata jätta.
Täitemenetlus nr 022/2018/7325 on algatatud puudutatud isiku II avalduse alusel kinnisasjadele seatud hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks. Puudutatud isiku II kasuks on seatud hüpoteegid Pae tn 80 kinnistule I ja II järjekohale (IV jao kanded nr 1 ja 2) ning Punane tn 50/52 kinnistule I järjekohale (IV jao kanne nr 5). Avaldaja kasuks on seatud hüpoteek Punane tn 50/52 kinnistule II järjekohale (IV jao kanne nr 6). Sõltumata täitemenetlusega nr 022/2018/7325 ühinemisest puudub avaldajal igasugune õiguslik seos Pae tn 80 kinnistuga, millele selles täitemenetluses on samuti sissenõue pööratud. Nimetatud kinnisasjale ei ole avaldaja kasuks seatud hüpoteeki ega muud piiratud asjaõigust, mis annaks alust pidada teda täitemenetluse osaliseks sellele kinnisasjale sissenõude pööramist puudutavas osas. Nendel asjaoludel ei saa avaldajal ilmselgelt olla mingit õigust taotleda täitemenetluse peatamist Pae tn 80 kinnistut puudutavas osas, kuna see ei puuduta kuidagi tema õigusi. Avaldaja ei saa tulenevalt tema hüpoteegi hilisemast järjekohast takistada sissenõude pööramist ka Punane tn 50/52 kinnistule, kuna sellele on seatud puudutatud isiku II kasuks avaldaja hüpoteegist eespool asuva järjekohaga hüpoteek puudutatud isiku II nõuete tagamiseks. Avaldaja õigused täitemenetluses on puudutatud isiku II (kelle avalduse alusel täitemenetlus algatati ja kinnisasi arestiti) õigustega võrreldes piiratumad, kuna avaldaja hüpoteek asub järjekohalt tagapool puudutatud isiku II kasuks seatud hüpoteegist. Hilisema järjekohaga hüpoteegi omanik ei saa taotleda varasema järjekohaga hüpoteegi alusel alustatud täitemenetluses täitetoimingute edasilükkamist, samuti täitemenetluse peatamist ega selle lõpetamist, seda vähemalt mitte juhul, kui varasema järjekohaga hüpoteegiomanik sellega ei nõustu. Tähelepanuta tuleb jätta avaldaja väited selle kohta, et täitemenetluse peatamata jätmine rikub puudutatud isiku II õigusi.
Avaldaja saab tugineda üksnes tema enda õiguste rikkumisele ja huvide kahjustamisele, mitte puudutatud isiku II huvide kahjustamisele.
Maakohus on jätnud menetlusse kaasamata võlgniku ning ei ole andnud talle võimalust seisukoha esitamiseks. Sellega on maakohus menetlusnorme oluliselt rikkunud.
Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
-kostjale õiguslikke tagajärgi. Ka TMS § 46 lg 1 p 1 tuleb sisustada selliselt, et ühe sissenõudja avaldus täitemenetlus peatamiseks ei saa kaasa tuua täitemenetluse peatamist teise sissenõudja osas. TMS § 46 lg 1 p 1 järgi peatab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Sissenõudja ei pea oma avaldust põhjendama ning kohtutäituril ei ole TMS § 46 lg 1 p 1 järgi kaalutlusruumi, kas menetlus peatada või mitte. TMS § 47 lg 12 järgi peatub täitemenetluse peatamise ajaks arestimisakti alusel nõude täitmine. TMS kohaselt ei saa kohtutäitur peatada täitemenetlust vaid ühe sissenõudja suhtes ning sellisel peatamisel ei oleks ka sisulist tagajärge. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ja kohtutäitur õigesti kohaldanud TMS § 46 lg 1 p 1 jättes selles olukorras sissenõudmisega ühinenud ja hilisema kinnistusraamatu järjekohaga sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse peatamata. Et TMS § 46 lg 1 p 1 järgi ei pidanud kohtutäitur hindama täitemenetluse peatamise avalduses toodud asjaolusid ega saanud ka avalduse alusel täitemenetlust peatada, ei olnud maakohtul ega kohtutäituril alust ühinenud sissenõudja täitemenetluse peatamise avalduses toodud asjaolude osas seisukohta võtta. Seejuures ei ole kohtutäituril seaduse kohaselt alust täitemenetlust peatada omal algatusel või ükskõik millisel muul alusel, mida TMS § 46 lg-d 1 ja 2 ette ei näe. Kui kohtutäitur oleks asunud hindama määruskaebuse esitaja avalduses toodud asjaolude alusel, kas esineb ajutine takistus, mille tõttu kinnisasja müük on majanduslikult ebaotstarbekas, oleks täitur ületanud oma seadusest tulenevat pädevust.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.