lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-118505/18

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 06.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-118505/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1922
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineVÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-118505/20Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.04.20202-19-118505/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium03.09.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Bazooka Pictures OÜ14396616(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.04.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-118505

Tsiviilasi

Bazooka Pictures OÜ hagiavaldus Indi Films OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

10 432,07 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja Bazooka Pictures OÜ (registrikood 14396616), lepinguline esindaja I P Kostja Indi Films OÜ (registrikood 12652245), seaduslik esindaja G T

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Bazooka Pictures OÜ hagiavaldus Indi Films OÜ vastu.
2.Jätta menetluskulud Bazooka Picutes OÜ kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (23.04.2020). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
1.Bazooka Pictures OÜ (hageja) esitas 09.07.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Indi Films OÜ (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus

tegi kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 25.07.2019 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 04.10.2019 hagiavalduse kostja vastu. Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevus 9 479,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 194,53 eurot ja viivis põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates 04.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.11.2018 müügilepingu, mille alusel müüs hageja kostjale sülearvuti ja lisaseadmed maksumusega 2 479,20 eurot. Müüdud kauba kohta saatis hageja kostjale arve, mille tasumise tähtaeg oli 27.11.2019. Kostja ei ole arvet tähtaegselt tasunud. Hageja palub välja mõista kostjalt 2 479,20 eurot ja lisanduv viivis. Hageja märgib, et tema endine juhatuse liige G T kandis 14.09.2018 hageja pangakontolt üle kostja pangakontole 7 000 eurot. Poolte vahel puuduvad lepingulised suhted, mis oleksid andnud aluse ülekande teostamiseks. Ülekanne oli tehtud õigusliku aluseta ja kostja ei osutanud hagejale teenust ülekantud summa eest. Kui G. T tegi ülekande, tahtis ta kostja juhatuse liikme ja osanikuna täita kostja rikastumiseks olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või milline langes hiljem ära. Hagejal puuduvad igasugused kohustused kostja ees. 14.09.2018 ülekanne oli alusetu sooritus hagejalt kostjale. Kostja ei esitanud arvet, mille alusel oli ülekanne tehtud. Kostja ei saa esitada rikastumise äralangemise vastuväidet, sest kostja käitub pahauskselt. Hageja palub välja mõista kostjalt 7 000 eurot ja lisanduv viivis.

2.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei sõlminud pooled sülearvuti ja lisaseadmete müügilepingut. Kostja märgib, et hageja ja AS xxx vahel oli sõlmitud leping telesarja „xxx“ 7 episoodi tootmiseks. Tootmise alustamiseks ja erinevate kulude katteks on vaja teha ettemakseid ja kanda jooksvaid kulusid. Hageja ja kostja vahel oli suuline kokkulepe, et telesarja „xxx“ tootmiskulude ettemaks 7 000 eurot kantakse kostja pangakontole ja tasaarvestatakse hiljem kuluaruande põhjal. G. T kandis 14.09.2018 hageja pangakontolt kostja pangakontole üle 7 000 eurot sarja „Xxx“ kulude ettemaksuna. Kostja ei saanud ettemaksu osas mingit tasu. Tehtud ettemaksust kasutas kostja 6 470 eurot telesarja „Xxx“ tootmiskulude kandmiseks. Lisaks tagastas G. T 1 600 eurot hagejale tehes sularaha sissemakse hageja pangakontole. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
4.Hageja tugineb nõude alusena esiteks sellele, et pooled sõlmisid müügilepingu, mille alusel müüs hageja kostjale sülearvuti ja lisaseadmed maksumusega 2 479,20 eurot. Kostja ei ole müügihinda tasunud, mistõttu nõuab hageja kostjalt lepingu täitmist ja müügihinna tasumist; teiseks väidab hageja, et G. T kandis õigusliku aluseta hageja pangakontolt kostja pangakontole üle 7 000 eurot ja kostja peab ülekantud raha alusetu rikastumise alusel tagastama.
5.Esmalt käsitleb kohus hageja nõuet kostja vastu müügilepingu alusel ja seejärel hageja nõuet alusetu rikastumise alusel.
6.Müügilepingust tuleneva nõude osas tugineb hageja järgmistele faktilistele asjaoludele:

- hageja ja kostja sõlmisid 13.11.2018 müügilepingu, mille alusel müüs hageja kostjale sülearvuti ja selle lisaseadmed maksumusega kokku 2 479,20 eurot; - hageja väljastas kostjale 13.11.2018 müügilepingu alusel 13.11.2018 arve nr 18045 summas 2 479,20 eurot. Arve maksetähtaeg oli 27.11.2019. Kostja ei ole 13.12.2018 arvet tähtaegselt maksnud (dtl 48 – 49); Seoses hageja müügilepingust tuleneva nõudega selgitas kohus pooltele tõendamiskoormist 30.01.2020 kirjas (dtl 122 – 124).

7.Hageja nõude aluseks võib olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg
1.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid 13.11.2018 müügilepingu, mille alusel müüs hageja kostjale sülearvuti ja selle lisaseadmed maksumusega 2 479,20 eurot ning et kostja kohustus tasuma müügihinna hiljemalt 27.11.2019. Ebaõige on hageja väide, et kostja ei ole vaidlustanud arvet nr 18045 ega seda, et ta on ostnud hagejalt arvuti koos lisaseadmetega ja need ka kätte saanud. Kostja vaidlustas 23.12.2019 menetlusdokumendis müügilepingu sõlmimise (dtl 90 – 91). Kostja ei pidanud eraldi vaidlustama arvet nr 18045 ega kauba kättesaamist. Kostja vastuväitest lepingu sõlmimisele piisab selleks, et lugeda, et kostja on vaidlustanud ka arve nr 18045 ja kauba kättesaamise. Hageja poolt esitatud 13.12.2018 arve nr 18045 summas 2 479,20 eurot ei tõenda müügilepingu sõlmimist ega müügilepingu tingimusi. Arve ei tõenda kohustust ja kohustuse suurust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-16, p 24). Hageja poolt esitatud G. T 13.11.2018 e-kiri, kus G. T palub järgmist: „Teha arve xxx summas 2066+km, see sisaldab minu vabu päevi ja arvuti tagasiostu“ ei tõenda müügilepingu sõlmimist poolte vahel (dtl 144 – 145). 13.11.2018 ekirjast ei nähtu võimaliku müügilepingu tingimused. Kirjast jäävad ebaselgeks lepingupooled. Kuivõrd kirja saatis G. T, võib üheks lepingupooleks pidada G. T ja mitte kostjat. Kirjast ei järeldu, et kirja saatmisel tegutses G. T kostja nimel. Kirjas märgitud summa 2066+km sisaldab peale arvuti tagasiostu ka G. T vabu päevi. Seega erineb 13.11.2018 e-kirjas märgitud summa arvel nr 18045 märgitud sülearvuti maksumusest. Arve nr 18045 järgi on arvuti maksumuseks 2 066 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd arvel nr 18045 märgitud sülearvuti maksumus erineb 13.11.2018 e-kirjast järelduvast võimalikust arvuti maksumusest, sest e-kirjas märgitud summa sisaldab lisaks arvuti tagasiostule ka G. T vabu päevi, ei kinnita 13.11.2018 e-kiri müügilepingu sõlmimist hageja poolt toodud tingimustel. Eeltoodut kokku võttes asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid sülearvuti ja lisaseadmete müügilepingu, mille alusel pidi kostja hagejale tasuma 2 479,20 eurot hiljemalt 27.11.2019. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt 2 479,20 eurot ja lisanduv viivis.
8.Järgnevalt hindab kohus hageja nõuet kostja vastu alusetu rikastumise alusel. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude osas tugineb hageja järgmistele faktilistele asjaoludele: - G. T, kes on hageja endine juhatuse liige ja kostja juhatuse liige kandis 14.09.2018 hageja pangakontolt kostja pangakontole üle 7 000 eurot (dtl 50); - hageja palus kostjal 11.09.2019 nõudekirjas tagastada G. T poolt 14.09.2018 hageja pangakontolt kostja pangakontole ülekantud 7 000 eurot hiljemalt 16.09.2019. Kostja ei ole raha tähtaegselt tagastanud (dtl 52 – 56). Seoses hageja alusetust rikastumisest tuleneva tõendamiskoormist 30.01.2020 kirjas (dtl 122 – 124).

nõudega

selgitas

kohus

pooltelel

8.1.Hageja nõude aluseks võib olla VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja

rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (Riigikohtu lahend nr 2-16-10632, p 11.2).

8.2.Nõude rahuldamiseks VÕS § 1028 lg 1 peavad samaaegselt esinema järgmised eeldused: 1) isik teeb teisele isikule soorituse; 2) sooritus tehakse kohustuse täitmiseks, mida ei ole olemas või mis ei teki või mis langeb hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks on kohtu hinnangul oluline see, et soorituse tegemisel on isikul arusaam, et tal lasub kohustus sooritust teha, kuid hiljem selgub, et kohustust ei ole algusest peale olnud või alternatiivselt et kohustus ei tekkinud või langeb hiljem ära. Alljärgnevalt kontrollib kohus, kas täidetud on VÕS § 1028 lg 1 eeldused. Praegusel juhul tegi hageja kostjale soorituse, mis seisnes 7 000 euro ülekandmises hageja pangakontolt kostja pangakontole. Kohtu hinnangul ei ole täidetud VÕS § 1028 lg 1 teine eeldus, st et sooritus tehakse kohustuse täitmiseks, mida ei ole olemas või mis ei teki või mis langeb hiljem ära. Hageja avaldas 13.02.2020 menetlusdokumendis, et poolte vahel puuduvad lepingulised suhted, mis oleksid andnud aluse ülekande teostamiseks; hagejal puuduvad kohustused kostja ees, mh sellised kohustused, mis on ära langenud või tekkimata jäänud; hageja ja kostja vahel puudub tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oleks kostjal õigus raha saada (dtl 141 – 143). Hageja selgitusest nähtub, et 14.09.2018 ülekande tegemisel ei olnud hagejal arusaama, et tal lasub kohustus teha kostjale ülekanne, kuid hiljem selgus, et kohustust ei ole algusest peale olnud või alternatiivselt et kohustus ei tekkinud või langes hiljem ära. Hageja selgitusest ei nähtu, et tehtud ülekandega oleks hageja tahtnud täita mingit kohustust kostja ees. Hageja selgitusest järeldub, et poolte vahel ei olnud mingit võlasuhet, millest hagejale oleks võinud tekkida kostja vastu kohustusi. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldused, tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt 7 000 eurot ja lisanduv viivis.
8.3.Kuigi hagist nähtub, et G. Tl ei olnud eelduslikult hageja nõusolekut 14.09.2018 ülekande tegemiseks, ei kohaldu ülekandele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 128 lg 1 ja § 84 lg 1, sest raha maksmine on sooritus, mitte tehing (Riigikohtu lahend nr 2-16-10632, p 12).
8.4.Kohus leiab, et isegi juhul, kui hageja oleks tõendanud VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldused, ei kuuluks hageja nõue rahuldamisele, sest tõendatud on, et 14.09.2018 ülekanne oli tehtud pooltevahelise kokkuleppe alusel. Kostja on tõendanud, et hageja ja AS xxx vahel oli leping telesarja „Xxx“ 7 episoodi tootmiseks (dtl 129 – 131). Kostja selgitas, et hageja ja kostja vahel oli suuline kokkulepe, et telesarja „Xxx“ tootmiskulude ettemaks 7 000 eurot kantakse kostja pangakontole. Kostja ei ole tõendanud suulise kokkuleppe sõlmimist ja selle tingimused. Samas aga esitas kostja 12.02.2020 menetlusdokumendiga hageja raamatupidamisandmed 2018. a ja 2019. a kohta. Hageja raamatupidamisandmetest nähtub, et hageja pidi kandma kostjale (kehtetu nimega Indigo 7 OÜ) üle 7 000 eurot telesarja „Xxx“ tootmiskulude katteks/tagatisena. See kinnitab kostja väidet, et poolte vahel oli kokkulepe, et telesarja „Xxx“ tootmiskulude ettemaks 7 000 eurot kantakse üle kostja pangakontole. Kostja märgitud väidet kinnitab ka 14.09.2018 maksekorralduse selgitus „Xxx kulude ettemaks“ (dtl 50). Kostja on esitanud ka arved, millest nähtuvalt kandis ta telesarja „Xxx“ tootmiskulusid (dtl 94 – 110). Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja tegeles telesarja „Xxx“ tootmisega mingil muul ja mitte hagejaga sõlmitud kokkuleppe alusel. Hinnates eeltoodud asjaolud kogumis leiab kohus, et poolte vahel oli kokkulepe, et telesarja „Xxx“ tootmiskulude ettemaks 7 000 eurot kantakse üle hageja pangakontolt kostja pangakontole. Seega tehti 14.09.2018 ülekanne seaduslikul alusel ja hagejal puudub õigus nõuda kostjalt 7 000 euro tagastamist alusetu rikastumise alusel. See annaks alust jätta hageja nõue rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

9.Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Kuivõrd menetluskulud jäävad hageja kanda ja toimikust nähtuvalt ei ole kostjal kulusid tekkinud, jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
10.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik Otsuse põhjendusi muudetud Tallinna RK lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja