lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-2043/16

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-2043/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2576
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 93 lg 1TsMS § 174 lg 11Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaPankrS § 107PankrS § 153 lg 1TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 1131 lg 1VÕS § 143 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-2043/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja11.07.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-18-4692/56Tartu Maakohus Tartu kohtumaja11.09.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märts 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-2043

Tsiviilasi

OÜ ProInkasso hagi OÜ Port Invest ja pankrotihaldur Vladimir Kutšmei vastu nõude tunnustamiseks Priit Posti pankrotimenetluses. AS-i Tartu Terminal hagi OÜ Port Invest ja pankrotihaldur Vladimir Kutšmei vastu nõude tunnustamiseks Priit Posti pankrotimenetluses 7000 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. juuli 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Port Invest apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus Apellant: OÜ Port Invest (kostja I), rk 14336548; esindaja vandeadvokaat Tõnu Mets

Menetlusosalised ja nende esindajad

Vastustajad:

1.OÜ ProInkasso, rk 11078689 (hageja I); esindaja Keidi Kõiv
2.AS Tartu Terminal, rk 10171518 (hageja II); esindaja Mirjam Reinthal

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 11. juuli 2019 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
Tarbijakäendusleping
3.Jätta menetluskulud OÜ Port Invest kanda.
4.Mõista OÜ-lt Port Invest välja OÜ ProInkasso kasuks 157,50 eurot menetluskulude katteks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.OÜ ProInkasso (hageja I) esitas hagi Port Invest OÜ (kostja I) ja pankrotihaldur Vladimir Kutšmei (kostja II) vastu, milles palus tunnustada hageja nõuet 49 389,93 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena või alternatiivselt kolmanda järgu nõudena. 25.05.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-19228 kuuluti välja Priit Posti pankrot. 07.06.2018 esitas hageja I pankrotihaldurile tähtaegselt nõudeavalduse, milles taotles oma nõude tunnustamist summas 74 311,26 eurot, millest 48 093,04 eurot moodustas põhivõlg, 24 498,12 eurot pankroti väljakuulutamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis, 40 eurot VÕS § 1131 lg-s 1 sätestatud sissenõudmiskulude hüvitis ning tsiviilasjaga nr 2-183290 seotud menetluskulud kokku summas 1760 eurot. Hageja nõue Priit Posti vastu tuleneb asjaolust, et Priit Post andis käenduse esialgse võlausaldaja (Tartu Terminal AS) ja Befinna OÜ (pankrotis) vahel 18.02.2015 sõlmitud müügilepingust nr 032 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Vastav käendusleping esialgse võlausaldaja ja Priit Posti vahel sõlmiti 18.02.2015 ning käenduse tingimusi täpsustati 18.04.2017 käenduslepinguga, mis allkirjastati 21.04.2017. Ühtlasi lepiti 21.04.2017 allkirjastatud käenduslepingus kokku käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma müügilepingust nr 032 tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmise eest, s.o 95 000 eurot. Kostja I esitas 10.01.2019 kirjaliku vastuväite hageja nõudele Priit Posti pankrotiasjas, milles leidis, et Priit Postiga 18.02.2015 sõlmitud käendusleping on VÕS § 143 lg 2 alusel tühine, kuivõrd 18.02.2015 sõlmitud käendusleping on sõlmitud füüsilise isikuna ning selles puudub käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma. Hageja ei nõustu, et käendusleping on tühine VÕS § 143 lg 2 alusel. Lepingust tuleneb käendaja rahalise vastutuse maksimumsumma. Käenduslepingu punktist 2 tuleneb selgesti, et käendaja vastutab maksekohustuste eest kogu võlgniku kohustuste kogusumma eest. Kuna P. Post oli Befinna OÜ (pankrotis) juhatuse liige, olid võetavate kohustuste maht tema kontrolli all. 21.04.2017 allkirjastasid esialgne võlausaldaja ja Priit Post (pankrotis) 18.04.2017 kuupäeva kandva käenduslepingu samast müügilepingust, st 18.02.2015 müügilepingust nr 032, tulenevate nõuete tagamiseks, kusjuures sel korral määrati käendaja vastutuse rahaline ülempiir

kindlaks konkreetse summana, s.o 95 000 eurot. Seega igal juhul vastab 18.04.2017 sõlmitud käendusleping VÕS § 143 lg 2 sätestatud nõuetele. 11.01.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidles OÜ ProInkasso nõudele vastu ka pankrotihaldur (kostja II), kuid üksnes ulatuses, millest OÜ ProInkasso ja Tartu Terminal AS müügilepingust nr 032 tulenevad nõuded kokku ületavad 21.04.2017 allkirjastatud käenduslepingus kokkulepitud käendaja vastutuse maksimummäära 95 000 eurot.

2.Kostja I vaidles hagile vastu. Hageja I nõude aluseks võiks olla P. Postiga sõlmitud käendusleping, mis on aga käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma puudumise tõttu tühine. Pankrotihaldurile 07.06.2018 esitatud nõudeavalduses ei ole ühtegi viidet 18.04.2017 käenduslepingule. 10.01.2019 esitatud käenduslepingut ei saa käsitleda täiendava tõendina. PankrS § 107 kohaselt võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud nõuete kaitsmise koosolekul. PankrS § 93 lg 1 järgi möödus võlgniku vastu enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest teatamise tähtaeg 17.07.2018. Lisaks puudub 18.04.2017 käenduslepingus mistahes viide 18.02.2015 käenduslepingule, st lepingud ei ole omavahel seotud ega muuda või täienda teineteist. Kostja I vaidles vastu ka hageja I nõudele menetluskulude tunnustamiseks 1760 euro ulatuses. Tartu Maakohtu 22.05.2018 määrusega jäeti tsiviilasja 2-18-3290 menetluskulud osaühingu ProInkasso, mitte Priit Posti, kanda. Kostja I vastuväited hageja II nõudele on analoogsed vastuväidetega hageja I nõudele, mis põhineb käenduslepingul.
3.Pankrotihaldur Vladimir Kutšmei vaidles hageja I nõudele vastu osas, milles hageja I palub tunnustada Priit Posti pankrotimenetluses tsiviilasjaga nr 2-18-3290 seotud menetluskulude nõuet summas 1760 eurot. Ülejäänud nõude osas ei ole pankrotihaldur õige kostja, kuna pankrotihaldur ei vaielnud vastu põhivõla ja viivise nõudele. TsMS § 174 lg 11 järgi on menetluskulude nõue välistatud.
4.Hageja II esitas hagi kostja I ja kostja II vastu, milles palus tunnustada hageja II nõuet Priit Posti pankrotimenetluses summas 47 370,07 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena või alternatiivselt PankrS § 153 lg 1 p 3 rahuldamisjärgu nõudena. Hageja II sõlmis Befinna OÜ juhatuse liikme Priit Postiga 18.02.2015 käenduslepingu Befinna OÜ kohustuste tagamiseks hageja II ees. Hageja II sõlmis Befinna OÜ juhatuse liikme Priit Postiga 18.02.2015 käenduslepingu Befinna OÜ kohustuste tagamiseks hageja ees. 21.04.2017 allkirjastati käenduslepingu uus redaktsioon, mille järgi oli käendaja vastutuse ülempiir 95 000 eurot. Befinna OÜ jättis müügilepingu alusel hagejale II tasumata 91 550,98 eurot. Hageja II loovutas osa nõudest OÜ-le Proinkasso. AS Tartu Terminal jäi Befinna OÜ võlausaldajaks 43 457,94 euro põhivõlgnevuse ja viivise osas.
5.Kostja I vaidles vastu hageja II hagile. Tartu Maakohtu 22.05.2018 määrusega jäeti tsiviilasja nr 2-18-3290 menetluskulud hageja I, mitte Priit Posti, kanda. Täiendava nõude esitamise keelab TsMS § 174 lg 11. Järelikult ei saa hagejal I olla menetluskulude hüvitamise nõuet Priit Posti vastu.

VÕS § 143 lõike 2 alusel on tühine ka hagejaga I sõlmitud käendusleping. PankrS § 107 kohaselt võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. PankrS § 93 lg 1 järgi möödus võlgniku vastu enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest teatamise tähtaeg 17.07.2018. Kuivõrd 18.04.2017 käendusleping sai teoreetiliselt olla ainult uue nõude aluseks ning hageja I kinnitas, et ta uut nõuet ei esitanud, puudub 18.04.2017 käenduslepingu pankrotihaldurile edastamisel üleüldse tähtsus.

6.Pankrotihaldur Vladimir Kutšmei vaidles hageja II nõudele vastu osas, milles hageja II palub tunnustada Priit Posti pankrotimenetluses tsiviilasjaga nr 2-18-3290 seotud menetluskulude nõuet summas 1760 eurot. Ülejäänud nõude osas ei ole pankrotihaldur õige kostja, kuna pankrotihaldur ei vaielnud vastu põhivõla ja viivise nõudele. TsMS § 174 lg 11 järgi on menetluskulud nõue välistatud, kuna menetluskulud jäeti hageja I kanda.

MAAKOHTU OTSUS

7.Tartu Maakohus rahuldas osaliselt hageja I hagi ja tunnustas hageja I nõuet Priit Posti pankrotimenetluses summas 47 629,93 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Rahuldamata jäeti hageja I nõue 1760 euro tunnustamiseks. Maakohus tunnustas hageja II nõuet 47 370,07 euro ulatuses. Menetluskulud jäeti kostja I kanda. Maakohus mõistis kostjalt I välja menetluskulude katteks hageja I kasuks 435 eurot ja hageja II kasuks 300 eurot. Kohtule on esitatud Priit Post (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku protokoll 11.01.2019. Protokolli p 5 kohaselt on koosolekul läbivaatamisele esitatud hageja I nõue summas 74 311,26 eurot. Nõudeavaldus on esitatud 07.06.2018. Nõude aluseks on hageja I ja OÜ Befinna vahel sõlmitud müügileping nr 032 ja selle alusel OÜ-le Befinna esitatud arved. Lepingust tulenevad kohustused on tagatud 18.04.2017 sõlmitud Priit Posti käendusega. Käendaja vastutuse maksmummäär on 95 000 eurot. Nõue on omandatud hagejalt II 20.02.2018 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga. 10.01.2019 esitatud käendusleping saab olla hagejate uue nõude alus. See ei saa täiendada 07.06.2018 või 12.06.2018 nõuet, kuna nõude alus on muutunud: 18.02.2015 käenduslepingu asemel käsitletakse nõude alusena 18.04.2017 käenduslepingut. Riigikohus on lahendis 3-2-1-42-09 punktis 17 nentinud: „PankrS § 107 kohaselt võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Sama aluse all mõeldakse pankrotiseaduses asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul.“ Riigikohus on läbivalt viidanud sellele, et pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks tuleb esitada võla tekkimise asjaolud. Hageja I esitas nõudeavalduse Priit Posti pankrotimenetluses 7.06.2018, tuginedes 18.02.2015 käenduslepingule. Hageja I nõue põhineb P. Posti solidaarsel vastutusel kõrvuti OÜ-ga Befinna. Nõuete kaitsmise koosoleku protokollis on selgelt välja toodud, et hageja I nõue põhineb 18.04.2017 Priit Postiga sõlmitud käenduslepingul. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja I on võlausaldajana kogu aeg põhistanud Priit Posti pankrotimenetluses esitatud nõuet käendusest tuleneva õigussuhtega. Seetõttu ei oma kohtu hinnangul tähtsust asjaolu, et esialgsele nõudeavaldusele lisas hageja tühise käenduslepingu. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises

maksimumsummas. 18.02.2015 sõlmitud käenduslepingus puudus käendaja P. Posti vastutuse rahaline maksimumsumma. P. Posti pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajaks oli pankrotihaldurile esitatud 18.04.2017 allkirjastatud käendusleping, mille p 2 kohaselt Priit Post käendajana vastutab AS Tartu Terminal ja OÜ Befinna vahel 18.02.2015 sõlmitud müügilepingust nr 032 tulenevate maksekohustuste täitmise eest solidaarselt võlgnikuga. Käendaja vastutuse rahaliseks ülempiiriks on 95 000 eurot. Nõuete kaitsmise koosoleku protokolli p 6 kohaselt on Tartu Terminal AS esitanud nõude summas 53 344,62 eurot, mille aluseks on võlausaldaja ja OÜ Befinna (pankrotis) vahel sõlmitud müügileping nr 032 ja selle alusel esitatud arved. Lepingust tulenevate kohustuste täitmine on tagatud 21.04.2017 sõlmitud Priit Posti käendusega, Käendaja vastutuse maksimumäär on 95 000 eurot. Hageja II nõue põhineb P. Posti solidaarsel vastutusel kõrvuti OÜ-ga Befinna. Nõuete kaitsmise koosoleku protokollis on selgelt välja toodud, et hageja II nõue põhineb 21.04.2017 Priit Postiga sõlmitud käenduslepingul. Samadel põhjendustel, nagu maakohus on märkinud hageja I nõude kohta, rahuldas maakohus hageja II hagi 47 370.07 euro ulatuses, tunnustades nõuet Priit Posti pankrotimenetluses teise järgu nõudena. 18.04.2017 allkirjastatud käenduslepingu p 2 kohaselt käendas Priit Posti OÜ Befinna ja hageja II vahel 18.02.2015 sõlmitud müügilepingust nr 032 tulenevate maksekohustuste täitmist (47629.93+47370.07) 95 000 euro ulatuses. Kohustus on muutunud sissenõutavaks, Priit Postil on puudunud vastavad rahalised vahendid, mistõttu tema pankrotimenetluses tuleb võlausaldajate nõuded tunnustada. Tartu Maakohtu 22.05.2018 määrusega jäeti osaühingu ProInkasso hagi Priit Posti vastu läbi vaatamata ning menetluskulud jäeti hageja kanda. TsMS § 174 lg 11 kohaselt ei või menetlusosaline käesoleva seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Hageja I nõue menetluskulude hüvitamise tunnustamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest nõue on vastuolus seadusega.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8.Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagid rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta mõlemad hagid rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Maakohus on ekslikult kohaldatud PankrS § 107, mille kohaselt võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Maakohus on lubamatult samastanud tähtaegselt esitatud nõudeavalduste sisu hiljem esitatud 18.04.2017 käenduslepingust tulenevate nõuetega ning jätnud kostja I esitatud vastuväited ja 18.04.2017 lepingu hilinemisega esitamise tagajärjed läbi analüüsimata. Kostja I hinnangul saab hagejate nõude alusena PankrS § 107 mõttes käsitleda üksnes 18.02.2015 käenduslepingut. Lubamatu on olukord, kus pankrotivõlausaldaja kirjeldab nõudeavalduses oma nõuet ühel lepingulisel alusel ning selle lepingu tühisuse probleemi

ilmnemisel esitab üks päev enne nõuete kaitsmise koosolekut hoopis teise lepingu, st teisel alusel nõude. Maakohus ei ole tähelepanu pööranud PankrS § 93 lg-s 1, § 94 lg-tes 1 ja 2 ning § 102 lg-s 2 sätestatule. PankrS § 93 lg 1 järgi möödus võlgniku vastu enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest teatamise tähtaeg 17.07.2018. Hagejate poolt esitati 18.04.2017 käendusleping pankrotihaldurile 10.01.2019 ehk pool aastat pärast PankrS § 93 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist ja üks päev enne nõuete kaitsmise koosolekut. Uuele käenduslepingule uut nõudeavaldust ega muid selgitusi ei lisatud. Õiguskirjanduses on PankrS § 107 mõttes nõude alusele sarnaneva hagi aluse suhtes märgitud, et lepingut peab saama probleemideta eristada teistest võimalikest lepingulistest suhetest poolte vahel ning lepingu sisu ja sõlmimise asjaolude osas on kohus seotud poolte esitatud andmetega. Sama põhimõte peaks kehtima pankrotimenetluses – võlausaldaja ei saa pärast PankrS § 93 lõikest 1 tuleneva tähtaja möödumist esitada üks päev enne nõuete kaitsmise koosolekut (ilma uue nõudeavalduseta) uut lepingut ning väita, et sellest tulenev nõue on kaetud tema varasemalt esitatud nõudeavaldusega. See muudaks PankrS § 93 lg 1, § 94 lg 1 ja 2 ning § 102 lg 2 sisutühjaks.

9.Hageja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu, kuid märkis, et vajadusel võib muuta maakohtu otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata. Käendus on põhikohustusega lahutamatult seotud kohustus. Põhikohustus, mille eest käendaja Priit Post vastutab, tuleneb põhivõlgniku Befinna OÜ (pankrotis) ja esialgse võlausaldaja vahel sõlmitud müügilepingust nr 032, millele viitavad sõnaselgelt nii 18.02.2015 sõlmitud käendusleping kui ka 18.04.2017 sõlmitud käendusleping. 18.04.2017 käenduslepingut ei saa käsitleda uue nõude alusena ega uue nõude esitamisena. Ka Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-97-01, et pankrotiseadusest ei tulene, et võlausaldaja ei võiks oma nõuet kohtumenetluses tõendada tõenditega, mida ei esitatud nõuete kaitsmise koosolekule. Kehtiv on ka 18.02.2015 käendusleping, selles osas tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
10.Hageja II vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastavalt PankrS §-le 107 võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Sama aluse all mõeldakse pankrotiseaduses asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kui hageja esitas hagi samas suuruses ning samadel asjaoludel, mis ta esitas nõude kaitsmisel võlausaldajate üldkoosolekul, on PankrS §-s 107 sätestatud reegel täidetud (RKTKo 3-2-1-146-05, p 25). Hageja II on pankrotimenetluses esitanud nõudeavalduse summas 53 344,62 eurot võlgniku käenduskohustusest tulenevalt. Hagiavalduse kohaselt on hagi esitatud summas 47 370,07 eurot samuti käenduse alusel. Seega on hageja II taotlenud oma nõude tunnustamist samast alusest (käenduskohustusest tulenevalt) ja mitte suuremas summas, kui ta seda soovis oma nõudeavalduses. Järelikult on kehtivast kohtupraktikast tulenevalt PankrS §-s 107 sätestatud reegel täidetud ning kohus on teinud seadusliku ja õige lahendi. Tulenevalt PankrS § 93 lg-st 1 ja § 94 lg-st 1 pidi hageja II õigeaegselt haldurile oma nõudest teavitama, esitades selle kohta nõuetekohaselt vormistatud nõudeavalduse. Asjas on tuvastatud, et hageja II on seda ka teinud. Seadusest ei tulene piirangut, et võlausaldaja ei võiks pärast

nõudeavalduse esitamist või pärast nõuetest teatamise tähtaega esitada oma nõudeavalduses nimetatud asjaolude tõendamiseks (täiendavalt) tõendeid. Seadus reguleerib ainult nõudeavalduse esitamise ajalist piirangut.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud kostja I kanda ning mõistab kostjalt I välja hageja I kasuks 157,50 eurot menetluskulude katteks.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning ei korda maakohtu põhjendusi TsMS § 654 lõike 6 alusel. Vastusena apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul (PankrS § 107). Puudub vaidlus, et kohtusse esitatud nõue ei olnud suurem, kui nõue, mis esitati nõuete kaitsmise koosolekul. Ringkonnakohtu arvates on sama ka nõude alus: Priit Posti käendus OÜ Befinna (pankrotis) kohustustele. Kuigi Priit Postiga sõlmiti kaks käenduslepingut, milles üks osutus tühiseks, ei välista see PankrS § 107 sätestatud nõude esitamist. Maakohus tuvastas õigesti, et 2017. a sõlmitud käenduslepingud esitati juba nõuete kaitsmisel. Seega on täidetud ka PankrS §-st 107 tulenev reegel, et kohtule esitatud nõue peab põhinema samal alusel.
14.Kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja I (apellandi) kanda. Ringkonnakohtu hinnangul vastab asja keerukusele hageja I esindaja õigusabikulu ringkonnakohtus 157,50 eurot. Hageja II ei ole menetluskulude nimekirja esitatud.

/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium