lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-11716/19

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-11716/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2072
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Lepingu muudatus
Kaitseministeerium · Leping · 2026-06-01
Leping
Kaitsevägi · Leping · 2026-06-01
Hankeleping
Kaitseministeerium · Leping · 2026-03-13
Hankeleping
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Hanke- ja raamleping · 2026-04-30
Hankeleping
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Hanke- ja raamleping · 2026-03-03
Hankeleping
Kaitseressursside Amet · Leping · 2024-12-18

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 168 lg 5Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 150 lg 2Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing ALVORO10087746(Hageja)HKP OÜ11990833(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-11716

Tsiviilasi

Osaühingu ALVORO hagi HKP OÜ vastu põhivõla 3 923.10 euro ja viivise 396.54 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. novembri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

HKP OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Osaühing ALVORO (registrikood 10087746); lepingulised esindajad Tom Annikve ja vandeadvokaat Marek Herm Kostja (määruskaebuse esitaja) HKP OÜ (registrikood 11990833); seaduslik esindaja XX ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 18. novembri 2019. a määrus osas, millega maakohus mõistis hagejalt välja kostja menetluskulu 595 eurot ületavas osas, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 595 eurot. Menetluskulude jaotuse osas jätta määrus muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt:
2.1.Võtta vastu hageja Osaühing ALVORO hagist loobumine ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-11716 – Osaühingu ALVORO hagis HKP OÜ vastu võla nõudes.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 429 lg 1Hagist loobumine
TsMS § 442 lg 8Otsuse sisu
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 654 lg 22Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 660 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
2.2.Tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 175 eurot, samale arvelduskontole, millelt see tasuti.
2.3.Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.4.Rahuldada Osaühingu ALVORO avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista HKP OÜ-lt Osaühingu ALVORO kasuks välja menetluskulude hüvitis 595 eurot (riigilõiv 175 eurot + õigusabikulud 420 eurot).
2.5.HKP OÜ-l tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni tasuda Osaühingule ALVORO hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
3.Rahuldada HKP OÜ määruskaebus osaliselt.
4.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
5.Määruskaebemenetluse menetluskulud menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas jätta HKP OÜ kanda.
6.Mõista HKP OÜ-lt Osaühingu ALVORO kasuks välja menetluskulude hüvitis 134 eurot 40 senti. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
7.Osaühingu ALVORO avaldus menetluskulude rahuldamata summas 33 eurot 60 senti.

kindlaksmääramiseks

jätta

8.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühing ALVORO (hageja) esitas kohtule hagi HKP OÜ (kostja) vastu põhivõla 3 923.10 euro ja viivise 396.54 euro väljamõistmiseks.
12.novembri 2019 kohtuistungil esitas hageja hagist loobumise avalduse, kuna kostja on hageja põhinõude ja osaliselt viivisenõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja taotles menetluskulude kostja kanda jätmist ja poole riigilõivu tagastamist. Kostja nõustus hagist loobumisega, kuid leidis, et kuna hageja ei ole enne kohtusse pöördumist temalt võla tasumist nõudnud, siis oli hagi esitamine põhjendamatu. Põhjendamatu on hagejal kahe lepingulise esindaja osavõtt, nende teostatud toimingute ajakulu ja tunnitasu on ebamõistlikud.

Esimese astme kohtu määrus

3.Harju Maakohtu 18. novembri 2019 määrusega võttis kohus hageja hagist loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse. Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda ja mõistis need summas 812.50 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Kohus märkis, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda seaduses sätestatud määras viivist kuni nõude täitmiseni. Sama määrusega tagastas kohus hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 175 eurot.

Maakohus märkis, et menetluskulude jaotuse määramisel tuleb lähtuda TsMS § 168 lg-st 5 ja seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus pidas hagi esitamisel tasutud riigilõivust poolt, s.o 175 eurot põhjendatud menetluskuluks, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Hageja õigusabikulud lepinguliste esindajate teostatud toimingute eest summas

637.50 eurot on põhjendatud ja vastavad töö mahule, mistõttu kuuluvad need kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Määruskaebus

5.Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda ja mõistis need kogusummas 812.50 eurot hageja kasuks välja koos seaduses sätestatud määras viivisega. Kostja leiab, et maakohus on rikkunud kohtulahendi põhjendamise kohustust, sest vastamata on kõikidele kostja esitatud vastuväidetele nii menetluskulude jaotuse kui ka menetluskulude kindlaksmääramise kohta. Vastus määruskaebusele ja edasine menetluse käik
6.Hageja vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta määruskaebus rahuldamata.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

ja

saatis

Ringkonnakohtu seisukoht

8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt välja kostja menetluskulu 595 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 595 eurot. Määruskaebuse väited ei anna alust määruse resolutsiooni tühistamiseks menetluskulude jaotuse osas, kuid ringkonnakohus täiendab selles osas määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kuna määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas asja menetluse, ei kontrolli ringkonnakohus selles osas maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust.
10.Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18; RKTKm 11.02.2015, nr 32-1-115-14, p 11). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Vaidlustatud määruses on maakohus jätnud hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda ning pidanud hageja menetluskulusid avalduses taotletud ulatuses põhjendatuks ja mõistlikuks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavate kaalutlusotsustuste tegemisel ületanud diskretsioonipiire, sest ei ole tähtsust omavaid asjaolusid piisavalt hinnanud. Samuti on maakohus jätnud kolleegiumi hinnangul mõlema otsustuse sisuliselt põhjendamata ja kostja vastuväidetele vastamata (TsMS § 442 lg 8). Ringkonnakohus saab maakohtu minetused kõrvaldada (vt nt RKTKo 11.04.2018, 2-15-8191, p 12; RKTKo 14.06.2006, 3-2-1-44-06, p 18).
11.Maakohus on menetluskulude jaotamisel piirdunud vaid normile viitamisega (TsMS § 168 lg 5) ja jätnud analüüsimata normi kohaldamise eelduseks olevad asjaolud. TsMS § 168 lg 5 reguleerib menetluskulude jaotust hagist loobumisel olukorras, kui kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Menetluskulude jaotus kirjeldatud juhul sõltub seega

peamiselt sellest, kas hageja kohtusse pöördumine oli põhjendatud või mitte. Vaidlust ei ole, et kostja tasus hagejale põhivõla ja osaliselt viivised pärast hagi esitamist. Kostja väitel oli kohtusse pöördumine põhjendamatu, sest hageja ei nõudnud enne hagi esitamist kostjalt võla tasumist. Kuigi kolleegiumi hinnangul ei anna ainuüksi asjaolu, et hageja enne kohtusse pöördumist võlga ei nõudnud, alust menetluskulude jaotust muuta, saab kostjale adresseeritud 7. juuni 2019 dateeringuga võlanõudest (tl 13) ja väljavõttest saadetise teekonna jälgimise kohta järeldada, et võlanõue väljastati saajale 11. juunil 2019 [tl 44] s.o enne kohtusse pöördumist 6. augustil 2019 (nähtub Kohtute Infosüsteemist). Kostja ei ole toonud esile muid asjaolusid, mis annaks alust järeldada, et hageja menetluskulude kostja kanda jätmine oleks kostja suhtes ebaõiglane. Eelnevast tulenevalt on kolleegiumi hinnangul praegusel juhul põhjendatud jätta hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda, sest hageja oli õigustatud pöörduma kohtusse ja kostja ei ole teinud usutavaks, et hageja nõue oleks selliselt täidetud ka kohtuvaidluseta.

12.Menetlusosalise õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja väljamõistmist teiselt menetlusosaliselt tuleneb TsMS § 174 lg-st 1. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus (vt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-6513, p 17). Hageja 12. novembril 2019 kohtuistungil esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal alates kohtuistungi toimumisest kaks lepingulist esindajat, kellest üks, Tom Annikve, on teinud enne kohtuistungit järgmisi toiminguid: hagiavalduse koostamine, sh alusmaterjalide analüüs, nõupidamine ja suhtlus kliendiga 2 tundi; kohtu 16. augusti 2019 määruse analüüs ja suhtlus kliendiga 0,4 tundi; kostja 5. septembri 2019 vastuse analüüs ja suhtlus kliendiga 0,4 tundi ja 20. septembri 2019 vastuse koostamine 1 tund. Kokku 3,8 tundi koondtöötasuga 300 eurot (käibemaksuta). Teiseks esindajaks on hagejal vandeadvokaat Marek Herm, kes on 12. novembril 2019 pidanud nõu kliendiga ja valmistunud kohtuistungiks 1,75 tunni jooksul ning võtnud osa kohtuistungist, mis kestis 0,5 tundi. Kokku 2,25 töötundi tunnitasuga 150 eurot (käibemaksuta), mis teeb kokku tasuna 337.50 eurot (2,25h x 150 eurot/h). Hageja palub kostjalt välja mõista pool hagi esitamisel tasutud riigilõivu 175 eurot koos lepinguliste esindajate kuludega 637.50 eurot, kokku 812.50 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et kuna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ei taotle hageja kulude hüvitamist esindajate toimingute eest, mis üksteist dubleeriks, siis ei muuda praegusel juhul hagejal kahe lepingulise esindaja olemasolu kostja menetluskulude hüvitamise kohustuse ulatust. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja (s.o Tom Annikve) tehtud toimingud enne kohtuistungit põhjendatud ja vajalikud. Kohtule esitatud dokumendid (hagiavaldus ja vastus kostja vastusele) olid vajalikud ning dokumentide sisu ja mahtu arvestades nende koostamiseks märgitud ajakulu põhjendatud. Esindaja oli õigustatud tutvuma nii 16. augusti 2019 määruse kui ka kostja vastusega ning suhtlema kliendiga, milleks märgitud ajakulu on kolleegiumi hinnangul mõistlik. Kolleegium leiab, et kuigi hageja loobus kohtuistungil hagist, ei saa pidada hagiavalduse koostamist viivisearvestuse osas põhjendamatuks. Kuna hagist võib loobuda TsMS § 429 lg 1 esimese lause järgi kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, siis ei saa hagejale ette heita hagist loobumist alles kohtuistungil. Kolleegium peab aga ülepaisutatuks teise lepingulise esindaja (s.o vandeadvokaadi Marek Herm) 12. novembri 2019 toimingu ajakulu 1,75 tundi, mis menetluskulude nimekirja järgi kulus nõupidamisele kliendiga ja kohtuistungiks

ettevalmistumiseks. Arvestades nõude sisu ja asja mahtu ning seda, et kohtuistungil esitati ainult hagist loobumise avaldus ilma asja sisulise aruteluta, peab ringkonnakohus kliendiga nõupidamist ja kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu põhjendatuks 30 minuti ulatuses. Kuna kohtuistung kestis 30 minutit (vt kohtuistungi protokoll [tl 45]), on sellest osavõtmiseks kulunud aeg samas ulatuses põhjendatud ja vajalik. Kolleegium ei nõustu aga maakohtuga, et praegusel juhul on põhjendatud hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu suurus 150 eurot, sest see ei vasta vastavat kvalifikatsiooni omava esindaja tunnitasu keskmisele määrale vastava keerukusega asjades. Arvestades hageja vandeadvokaadist esindaja poolt tehtud õigusabitoimingute tavapärast iseloomu, vaidluse vähest keerukust ja mahtu, on vandeadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 120 eurot (käibemaksuta).

13.Eeltoodud põhjendustel on kolleegiumi hinnangul hageja lepinguliste esindajate tehtud toimingud ja nendele kulunud ajakulu põhjendatud ja vajalik kokku 4,8 töötunni eest (3,8+1), mis vastab esindajate tasule 420 eurot (koondtasuna 300 eurot + 120 eurot [kohtuistungiks ettevalmistumine 30 minutit ja istungikulu 30 minutit, tunnitasuga 120 eurot]). Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 alusel ka hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 175 eurot, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada, sest hagist loobumise korral tagastatakse pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust (TsMS § 150 lg 2 p 2). Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks kokku 595 eurot (420 + 175), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 217.50 euro ulatuses (812.50 – 595). TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kolleegium, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni vastavalt kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate lepinguliste esindajate kulude muudetud suurusele, esitab ringkonnakohus TsMS § 654 lg 22 alusel koosmõjus §-ga 659 määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
15.Arvestades seda, et määruskaebus rahuldati osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise osas ja menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4), tuleb ringkonnakohtus menetluskulude jaotuse vaidlustamisel kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse järgi on määruskaebemenetluses menetluskulude jaotuse vaidlustamisel hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 1,12 töötunni eest kokku summas 168 eurot (käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja töötunnihind on 150 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja järgi on hageja määruskaebusele vastuse koostamisel analüüsinud ka Harju Maakohtu 18. novembri 2019 kohtumäärust ja määruskaebust ning vaadanud üle määruskaebusele seisukoha esitamiseks asjassepuutuvad kohtumenetlusse esitatud dokumendid. Hageja palub menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Hageja palub lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleva kohtumääruse p-is 12 toodud põhjendustel on kolleegiumi arvates praeguses asjas vandeadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 120 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoimingud olid vajalikud ning kohtule esitatud menetlusdokumentide koostamiseks kulunud ajakulu vastab dokumentide sisule ja mahule, mis puudutab menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Eelnevast tulenevalt määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 134.40 eurot (1,12h x 120 eurot/h), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 33.60 eurot (168 – 134.40). Kolleegium rahuldab ka TsMS § 177 lg 4 alusel hageja taotluse välja mõista viivis menetluskuludelt ja märgib, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 134.40 eurot viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

17.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, v.a määruskaebemenetluses menetluskulude kindlaksmääramise osas, kuna vaidlustatav menetluskulude summa ei ületa 200 eurot (TsMS § 660 lg 1 ja § 433 lg 1 koosmõjus § 639 lg-ga 1, § 643 lg 4 koosmõjus §-ga 659 ning § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja