Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. märts 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-2890
Tsiviilasi
Astnik Grupp OÜ hagi Ahtme Killustik OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 2611,77 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 21. juuni 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Astnik Grupp OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18. veebruar 2020 kell 11.00 Apellant: Astnik Grupp OÜ (hageja), rk 12268682; esindaja vandeadvokaat Margus Kiir
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Ahtme Killustik OÜ (kostja), rk 10828326; esindaja Jaanus Silm
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) hageja kandis 26.02.2016 kostja kontole 2611,77 eurot selgitusega „Arve nr 1“; 2) kostja ei olnud esitanud hagejale rahalist nõuet ja hagejale puudusid varasemalt kohustused kostja ees; 3) raha kandis kostjale üle Anastassia Avdejeva, kes oli sel ajal hageja juhatuse liige, kuid töötas ka võlgniku juures; 4) kostja on esitanud sama nõude ka Szilagyi Perzsebet OÜ-ga (pankrotis) (endise nimega Astnik Ehitus OÜ) pankrotimenetluses. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt: kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Antud juhul puudub vaidlus selle üle, et hagejal puudus kohustus nimetatud summa tasumiseks kostjale. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et juhul, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Vaidlust ei ole selle üle, et võlgnikul ei olnud kohustust täita isiklikult oma kohustus kostja ees. Kui kolmas isik täidab võlgniku kohustuse, vabaneb võlgnik kohustuse täitmisest ning võlausaldaja ei saa seda enam temalt nõuda. Samas on tõendamist leidnud, et kostja võlausaldaja on esitanud Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses vastava nõude. Selline väidetav eksimus, nagu seda hagiavalduses kirjeldatakse (teise ettevõte kontolt ekslik kanne), ei ole tavapärane. Tunnistajana ülekuulatud Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) juhatuse liikme Natalia Astaševa ütluste järgi oli Anastassia Avdejeval õigus muu hulgas ka Szilagyi Perzsebet OÜ arvete tasumiseks. Natalia Astaševa kinnitas tunnistajana, et kõik tehingud, mida Anastassia Avdejeva tegi, olid eelnevalt kooskõlastatud temaga ja ta andis selleks Anastassija Avdejevale PINkalkulaatori. Seega sai Anastassia Avdejeva tasuda arve vaid siis, kui see oli eelnevalt Natalia Astaševaga kooskõlastatud. Vaidlust ei ole selle üle, et tasumise ajal võlgniku kontol tasumiseks vajalikku summat ei olnud ja sellest pidi olema teadlik nii juhatuse liige Natalia Astaševa (eeldades juhatuse liikme hoolsuskohustust) ning samas pidi seda märkama Anastassia Avdejeva. Antud juhul tasuti võlgniku kohustus hageja arvelt, seejuures märkega „arve nr 1“, millist kohustust hagejal kostja ees ei olnud. Tunnistaja Natalia Astaševa ütluste kohaselt oli ta haige ja sel päeval (26.02.2016) tegi tema eest võlgniku nimel makseid tütar Anastassia Avdejeva. Tsiviilasja materjalide kohaselt laekus 26.02.2016 võlgniku kontole 3000 eurot, mis koheselt kanti Astnik Grupp OÜ kontole ning võlgniku kontole ei jäänud vajalikku summat, et tasuda kohustust kostjale. Kui Anastassia Avdejeva 26.02.2016 võlgniku nimel makseid tegi, pidi ta märkama, et võlgniku kontol puudub vajalik raha kohustuse täitmiseks kostja ees. Oluline asja lahendamisel on ka see, et tunnistaja Natalia Astaševa ja hageja seadusliku esindaja ütlused selle kohta, millal saadi eksimusest teada, on erinevad. Hageja seaduslik esindaja
kinnitas, et juhatuse liikmetega arutati tagasimakse nõuet juba alates teisest kuust pärast makset. Paari kuu jooksul esitati nõue kostjale. Tunnistaja Natalia Astaševa ütluste kohaselt sai ta eksimusest teada juba veebruari lõpus - märtsi alguses. Tsiviilasjas on tõendatud, et esmakordselt esitas hageja kostjale tagasinõude 7. juulil 2016, s.o enam kui kolm kuud pärast tehingu tegemist. Maakohus märkis, et arvestab otsuse tegemisel ka tunnistaja Natalia Astaševa ütluseid, mille kohaselt tasuti teiste perele kuuluvate ettevõtete poolt aeg-ajalt võlgniku kohustusi. Võttes arvesse eeltoodut, ei ole alusetut rikastumist toimunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Maakohus oli seisukohal, et sama nõude esitamine kostja poolt võlgniku pankrotimenetluses ei tõenda hagis toodud asjaolusid. Tulenevalt VÕS § 78 lg 1 ei saaks kostja sellist nõuet pankrotimenetluses esitada. Mõistlikku vastust kostja esindaja selle väite kohta ei esitanud. See ei muutnud aga maakohtu veendumust, et alusetut rikastumist ei toimunud.
hageja ei nõustu kohtu järeldustega ei tähenda veel seda, et kohus oleks menetlusnorme rikkunud ja jätnud tõendid hindamata.
ülekandmise aluseks. Ja ajaliselt hiljem tasuti hagi esemeks olev arve hageja arvelt kostjale. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et kostja osutas võlgnikule pidevalt teenuseid, võlgnikul oli juba hulk arveid tasumata ning arvete tasumisega saavutati see, et võlgnikule osutati teenust veel mõnda aega. Ringkonnakohus leiab, et kui alternatiivselt tuvastada, et hageja tahe oli puudustega, siis on hageja kaotanud nõudeõiguse oma hooletuse ja vastuolulise käitumise tõttu. Hageja kinnitas, et võlgnikul oli tahe arve maksta ning selleks andis võlgnik ka oma töötajale korralduse ning kanti üle summa 3000 eurot. Asjaolu, et töötajal oli samaaegselt juurdepääs ka tema endaga seotud (hageja) kontole ning ta kandis arve üle valelt kontolt on võlgniku töötaja ja hageja vaheline vaidlus. Sellise töötaja eksimuse tõttu puudub hagejal alus kostjalt makset alusetu rikastumise alusel tagasinõuda kuna see on hea usu põhimõttega vastuolus ning täitmise nõuet takistab TsÜS § 138 lg 2, mille kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.