lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-1112/28

Tööõigus › Muud tööõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-1112/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Muud tööõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1995
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 4 lg 2, 4Töölepingu sõlmimise erisusTLS § 98 lg 1Töötaja ülesütlemise etteteatamise tähtajadTLS § 77 lg 1Leppetrahv tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumiselTLS § 85 lg 1Töölepingu korraline ülesütlemineTLS § 95ÜlesütlemisavaldusTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-1112/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja10.04.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-18-18980/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja02.12.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing C.B.A.10495273(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. märts 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-1112

Tsiviilasi

Osaühingu C.B.A. hagi XX vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. aprilli 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu C.B.A. apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Osaühing C.B.A. (registrikood 10495273), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Andres Simson ja Silver Reinsaar Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Buldakov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Jätta Harju Maakohtu 10.04.2019 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Osaühingu C.B.A kanda.
4.Võtta tsiviilasja materjalide juurde XX poolt 17.02.2020 esitatud tõend. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-24-2133/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 457 lg 2Otsuse jõustumise tagajärjed
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 77 lg 3Tehingu vormivabadus
TsÜS § 83 lg 1Tehingu vormi järgimata jätmine

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

1.Osaühing C.B.A. (hageja) esitas 23.01.2019 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu ning palus kostjalt välja mõista 6607,73 eurot (3607,73+3000). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.01.2018 koos töölepinguga varalise vastutuse kokkuleppe (täieliku individuaalse materiaalse vastutuse leping), mille p 5.2 kohaselt oli kostjal kohustus jälgida tema kasutuses olevate töövahendite korrasolekut ning korraldada nende hooldust. 02.10.2018 koostati tehnika ülevaatuse aktid. Kostjale usaldatud ekskavaatori Komatsu 210 kopp oli kostja poolt tervikuna maha võetud ning kopa kinnitussõlm lahti monteeritud. Kõik tihendid, puksid ja sõrmed olid kulunud. Samuti olid kulunud ekskavaatori Case CX130 sõrmed. Sõrmed ei oleks kulunud, kui kostja oleks varalise vastutuse kokkuleppe p 5.2 kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Tihendid olid jäänud õigel ajal vahetamata, mille tulemusena sattus tihendite alla vesi ja liiv ning seetõttu kulusid metallist sõrmed ära. Case CX130 kopplaaduri sõrmede maksumus oli 1806,88 eurot ja Komatsu sõrmede vahetuse maksumus 1800,85 eurot. Kokku tekitas kostja hagejale kahju 3607,73 eurot.
3.Hagiavalduse teine nõue tuleneb kostja poolt omavoliliselt ja ette teatamata töölt lahkumisest 01.10.2018, pärast mida kostja enam tööle ei tulnud. 01.10.2018 toimus hageja juhatuse liikme ja kostja vahel konflikt, mille käigus kostja kasutas hageja juhatuse liikme suhtes füüsilist vägivalda ja on alust arvata, et sellise käitumise eesmärk oli töösuhte lõpetamine. Töölepingu p 10.5 kohaselt peab kostja tasuma hagejale leppetrahvi 3000 eurot töölt lahkumisel, kui seda tehakse töösuhete lõpetamise eesmärgil. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis seisus ekskavaatorid üle anti. Kostja töötas ekskavaatoritel lühikese perioodi 2018. a augustis, ülejäänud aja töötas ekskavaatoritel hageja juhatuse liige YY. Hageja ülevaatusaktid koostati 02.10.2018, st kahe kuu möödumisel sellest ajast, kui kostja viimati ekskavaatoritel töötas. Seega pole esimene haginõue põhjendatud. Kostja ei nõustunud hageja väidetega selle kohta, et kostja kasutas hageja juhatuse liikme suhtes füüsilist vägivalda, olukord oli vastupidine. Kostja esitas 27.09.2018 hagejale avalduse, milles palus end töölt vabastada omal soovil. 28.09.2018 teatas hageja kostjale, et 28.09.2018 on kostja viimane tööpäev. Seega pole põhjendatud ka hageja teine nõue. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 10.04.2019 kohtuotsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Maakohus tuvastas, et poolte vahel on 03.01.2018 sõlmitud tähtajatu tööleping koos materiaalse vastutuse kokkuleppega; kostja esitas 27.09.2018 kirjaliku avalduse, milles palus end vabastada töölt omal soovil; hageja on kostja 27.09.2018 avalduse kätte saanud; 28.09.2018 kell 11:02 teatas hageja kostjale suhtluskeskkonnas Viber, et loeb kostja viimaseks tööpäevaks 28.09.2018 ja et kostja tuleks 01.10.2018 üle andma kogu tehnikat, millega kostja on aasta jooksul töötanud; kostja kinnitas 28.09.2018 kell 11:04 suhtluskeskkonnas Viber hageja teate kättesaamist; kostja ei asunud 01.10.2018 tööülesandeid täitma.
7.Maakohus leidis, et hageja väide selle kohta, et kostja lahkus töölt ette teatamata ja omavoliliselt, ei ole tõendatud ja on kostja esitatud tõenditega ümber lükatud. Töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 1 kohaselt võib töötaja tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Kostja esitas hagejale 27.09.2018 kirjaliku ülesütlemise avalduse, milles ei olnud märgitud kuupäeva, millest alates kostja töölepingu lõpetamist soovib. Hageja on kostjale suhtluskeskkonnas teatanud, et kostja viimane tööpäev on 28.09.2018. Seega nõustusid pooled, et kostjaga sõlmitud tööleping lõpetatakse enne TLS § 98 lg-s 1 märgitud 30kalendripäevast tähtaega ja pooled on kokku leppinud töölepingu lõpetamises 28.09.2018. Kuna tööleping sõlmitakse TLS § 4 lg 2 järgi kirjalikult, siis peab seda lõpetav kokkulepe olema tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 3 ja § 78 lg 1 järgi samuti kirjalik. Maakohus leidis, et hageja poolt 28.09.2018 kostjale suhtluskeskkonnas Viber saadetud sõnum ei olnud küll kirjalikus vormis, kuid TLS § 4 lg 4 järgi ei too vorminõude järgimata jätmine kaasa töölepingut lõpetava kokkuleppe tühisust. Kuna tööleping lõppes 28.09.2018, siis ei ole kostja 01.10.2018 tööülesannete täitmisele ilmumata jätmisega rikkunud töölepingu p 10.5 ja hageja leppetrahvinõue ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
8.Maakohtule ei ole esitatud ühtegi materiaalse vastutuse kokkuleppe punktis 4.3 nimetatud akti, millega ekskavaatorid anti tööandjalt töötajale ja töötajalt tööandjale, seega ei ole võimalik üheselt tuvastada, millal täpselt kostja tehnikaga Komatsu 210 ja Case CX130 töötas. Maakohtu hinnangul on hageja tõendanud, et 02.10.2018 seisuga ilmnesid tehnikal Komatsu 210 ja Case CX130 kahjustused, mille parandamise kulu on tõendatud kohtule esitatud arvetega. Hageja ei ole tõendanud, et ekskavaatorite tihendid ja puksid kulusid täielikult just sel ajal, kui kostja tehnikaga töötas. Samuti ei ole üheselt arusaadav, milline on materiaalse vastutuse kokkuleppe punktis 5.2 märgitud õige aeg tehnohoolduseks. Kuna pooled ei ole koostanud tehnika vahetul üleandmisel töötajalt tööandjale materiaalse vastutuse kokkuleppe p-s 4.3 nimetatud akte, siis ei ole võimalik tõendada, millises seisukorras tehnika teineteisele üle anti. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja ei ole mõistlikult seadmeid kasutanud ja on põhjustanud hageja karjääritehnikale hooletuse või ebaõige kasutamisega kahju, seega pole hageja nõue põhjendatud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9.10.05.2019 esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsust osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja 3000-eurose leppetrahvi nõude kostja vastu. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
10.Apellatsioonkaebuse kohaselt pidi töölepingu lõpetamise kokkulepe olema kirjalikus vormis ning ekslik on maakohtu viide TLS § 4 lõikele 4, kuna see käsitleb vaid töölepingu sõlmimist. Töölepingu ja selle muutmise kokkulepete sõlmimisel ei ole vorminõude järgimata jätmine nii tähtis kui lepingu lõpetamisel.
11.Lisaks puudutas menetluses esitatud suhtluskeskkonna Viber vestlus vaid tööd karjääris, mitte tööd hageja ettevõttes tervikuna. Tööandja praktikas kasutati Viberi vestluseid igapäevase töö korraldamiseks, mitte ametlikuks asjaajamiseks. Asjaosalistele oli arusaadav, et selle sõnumi sisu all peeti silmas karjääris vahetult töö tegemist, mitte töölepingu lõpetamist. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

13.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata varalise vastutuse kokkuleppest tuleneva kahju hüvitamise nõude summas 3607,73 eurot. Selles osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrolli.
14.Kostja esitas 17.02.2020 ringkonnakohtule tõendina Harju Maakohtu 02.12.2019 otsuse tsiviilasjas nr 2-18-18980, mis jõustus 07.01.2020. Nimetatud otsuses mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2018.a septembri eest 2500 eurot ja puhkusehüvitise 2386,36 eurot. Otsusest nähtuvalt vaidles hageja kostja nõudele vastu väitega, et tal on kostja vastu kahju hüvitise nõue summas 3607,73 eurot ja leppetrahvi nõue summas 3000 eurot, mis on tasaarvestatud kostja töötasu ja puhkusehüvitise nõudega. Maakohus ei pidanud hageja tasaarvestust põhjendatuks. Hageja vaidles tõendi vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus leiab, et tõend puudutab käesolevat vaidlust ja võtab selle tsiviilasja materjalide juurde (TsMS § 238 lg 1). TsMS § 457 lg 2 sätestab, et kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. Harju Maakohtu 02.12.2019 otsusest tsiviilasjas nr 2-18-18980 nähtuvalt on maakohus pidanud hageja leppetrahvi nõude tasaarvestamist põhjendamatuks, kuna poolte vahel ei ole kokkulepet hageja nõude tasaarvestamiseks kostja töötasuga. Samuti märkis maakohus, et kostja on leppetrahvi nõudele esitanud vastuväite ja maakohus on 10.04.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-1112 tuvastanud, et leppetrahvi nõude esitamine ei ole põhjendatud. Maakohtu 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-19-1112 ei ole selles osas jõustunud ning seega ei ole hagejal käesoleval ajal vaidlustamata nõuet, mida on võimalik tasaarvestada kostja nõudega. Ringkonnakohus märgib, et õiguskirjanduses on selgitatud, et kohtulahendi õigusjõud laieneb tasaarvestuse vastuväitele ainult siis, kui kohus on selle sisuliselt lahendanud. Kohus ei tohi jätta lahtiseks küsimust, kas tasaarvestus on välistatud seetõttu, et kostjal puudub väidetav nõue, või seetõttu, et nõuete tasaarvestamine ei ole muul põhjusel kehtivalt toimunud (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2017, lk 1209). Harju Maakohus on 02.12.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-18980 pidanud hageja leppetrahvi nõude tasaarvestamist kostja nõuetega alusetuks põhjendustel, et puudub poolte kokkuleppe tasaarvestuse kohta, kostja on leppetrahvi nõudele esitanud vastuväite ning leppetrahvi nõude üle toimub vaidlus tsiviilasjas nr 2-19-1112. Seega ei ole maakohus tsiviilasjas nr 2-18-18980 hageja leppetrahvi nõuet sisuliselt lahendanud, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul Harju Maakohtu 02.12.2019 otsus tsiviilasjas nr

2-18-18980 hageja leppetrahvi nõude tasaarvestuse rahuldamata jätmise osas menetlusosalistele siduv käesolevas asjas. Eeltoodust tulenevalt saab hageja nõuda leppetrahvi väljamõistmist käesolevas tsiviilasjas.

15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1).
16.TLS § 77 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida leppetrahvi töölepingu töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise korral, kui seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil. Hageja tugineb oma nõudes töölepingu p-le 10.5, mis sätestab, et töötajapoolsel töölepingu süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumisel või töölt lahkumisel, kui seda tehakse töösuhete lõpetamise eesmärgil, on töötaja kohustatud maksma tööandjale leppetrahvi 3000 eurot. Kostja esitas hagejale 27.09.2018 kirjaliku avalduse töölepingu lõpetamiseks omal soovil (tl 43-44). Hageja saatis kostjale 28.09.2018 sõnumi, et avaldus on vastu võetud ning viimane tööpäev on 28.09.2018 (tl 45-46). TLS § 85 lg 1 järgi võib töötaja tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Vastavalt TLS § 95 lg-le 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. TLS § 98 lg 1 kohaselt peab korralisest ülesütlemisest töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Ka töölepingu punktis 11.1 on lepitud kokku, et töölepingu lõpetamisel peab järgima TLS § 98 sätestatud etteteatamistähtaega. Kostja ei märkinud kirjalikus ülesütlemisavalduses töölepingu lõppemise päeva. Hageja avaldas 28.09.2018 sõnumis, et viimane tööpäev on 28.09.2018. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega muutsid pooled kokkuleppel TLS § 98 lõikes 1 ja töölepingu punktis 11.1 sätestatud etteteatamise tähtaega. Kuigi see ei toimunud TLS § 4 lg 2 ja TsÜS § 77 lg 3 järgi kirjalikult, ei too see kaasa töölepingu muutmise kokkuleppe tühisust, kuna see ei tulene töölepingu vorminõude eesmärgist (TLS § 4 lg 4, TsÜS § 83 lg 1). Ka Riigikohus on 07.12.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11 (p 19) selgitanud, et töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et töölepingu muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised. Eeltoodust tulenevalt muutsid pooled kokkuleppel töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaega ning kostja tööleping lõppes TLS 85 lg 1 alusel 28.09.2018. Seega on põhjendamatu hageja seisukoht, et kostja lahkus omavoliliselt töölt. Hageja leppetrahvi nõue on alusetu.
17.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et hageja 28.09.2018 sõnum puudutas üksnes töö lõpetamist karjääris, mitte töölepingu lõpetamist. Hageja on sõnumis avaldanud, et ta loeb kostja viimaseks tööpäevaks 28.09.2018. Sõnum on saadetud vastuseks töötaja töölepingu ülesütlemise avaldusele ning hageja vastusest tuleneb selgelt, et ta peab silmas töölepingu lõpetamist, mitte töö tegemise lõpetamist karjääris.
18.Ülaltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendatult leppetrahvi nõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus
19.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
20.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium