Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
(Tagaseljaotsus) Kohus
Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2020, Pärnu
Tsiviilasja number
2-19-20492
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
981,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-post: [email protected]) Kostja: R. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xx, xxxxx xxxxx xxxx, e-post xxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
Tsiviilasi nr 2-19-20492
2 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-20492 dokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega lõppes kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva 14.02.2020 kell 24.00.
3 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-20492 TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
4 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-20492 VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega juhul, kui lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär).
5 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-20492 Kohus ka siin kohaldab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra, kuna lepingus sätestatud viivisemäära kokkulepe on tühine.
Tsiviilasi nr 2-19-20492 hageja kummaski hagiavalduses menetluskuludena mõista kostjalt välja lepingulise esindaja kulud summas 420 eurot. Hageja on erinevate arvete kohta mitme eraldi hagiavalduse vormistamise ja esitamisega kunstlikult suurendanud menetluskulusid. Selline käitumine on vastuolus tsiviilkohtumenetluse ökonoomsuse põhimõttega ning tsiviilsuhetes kehtiva hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatakse, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärk on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohustab võlausaldajat ja võlgnikku käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. VÕS § 7 lg-te 1 ja 2 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- ja kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. TsMS § 200 lg 1 kohustab menetlusosalisi kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Ühest lepingust tekkinud nõuete kohta mitme erineva hagiavalduse esitamine ja sellega kunstlikult kulude suurendamine on menetlusõiguste kuritarvitamine. Kohus on 12.11.2019 kohtulahendiga tsiviilasjas 2-19- 4654 hageja kasuks kostjalt välja mõistnud menetluskulud summas 90,35 eurot (sealhulgas õigusabi kulud). Eelkirjeldatud hea usu põhimõtte rikkumise tõttu kohus leiab, et äärmiselt ebaõiglane oleks kostja kanda jätta menetluskulusid, mis on hagejale tekkinud hageja enda ebamõistliku tegevuse tõttu. Hagiavalduse vormistamisel on hageja kasutatud enda välja töötatud tüüpteksti, milles on vahetatud ainult nimesid, lepingute ning arvete numbreid ja summasid. Kui hageja oleks kõigi nelja kuu arvest tulenevad nõuded esitanud ühes hagiavalduses, oleks lepingulise esindaja kulud olnud üksnes ühe hagiavalduse koostamise eest. Lepingulise esindaja töömaht ja ajakulu ei suurene kordades, kui kahe arve asemel tuleb hagiavaldusse märkida nelja arve numbrid ja summad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.