lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-129924/10

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-129924/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1217
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2026-04-14
Teade
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2026-04-13
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-08-28
Taotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-08-23
Teade
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-06-13
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-05-27

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusTsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjalTsMS § 657 lg 2Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 35 lg 1Tüüptingimuse mõisteVÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-129924/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja25.08.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Credit.ee OÜ11898079

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-129924

Tsiviilasi

Credit.ee OÜ hagi väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

138,71 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2020 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Credit.ee OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Credit.ee OÜ (registrikood 11898079), juhatuse liige Jelena Bogdanova Vastustaja (kostja):

XXXXXXXXXXX)

Tatjana

Tatjana

Bassova

Bassova

vastu

võla

(isikukood

RESOLUTSIOON

1.Võtta Credit.ee OÜ apellatsioonkaebus menetlusse.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2020 tagaseljaotsus tervikuna ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
3.
Rahuldada Credit.ee OÜ apellatsioonkaebus.
4.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Credit.ee OÜ (hageja) esitas Tatjana Bassova (kostja) vastu hagi põhivõla 440,22 euro, intressi 64,03 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 102,43 euro, võla sissenõudmiskulu 45 euro ning edasiulatuva viivise määraga 0,065753% päevas väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 15. veebruaril 2018 sõlmitud laenulepingu eritingimuste järgi viivise määraks 0,1233% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Hageja vähendas lepingus sisalduvat viivisemäära 0,1233% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest viivisemäärani 0,0657%, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 481 lg 23 p 2 kohaselt ei kohaldata maksekäsu kiirmenetlust tarbijalepingust tuleneva nõude suhtes, kui tarbijaga kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära. Esialgne viivisemäär 0,1233% ületas kolmekordselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära. Hageja ei pea õiguspäraseks viivise määra hagimenetluses suurendada ning nõuab kostjalt jätkuvalt viivist määraga 0,0657% päevas. Hagi esitamise seisuga moodustab hageja viivisenõue kostja vastu 30. septembri 2019 seisuga 102,43 eurot. Hageja taotles kostjalt ka edasiulatuva viivise määraga 0,065753% päevas alates
1.oktoobrist 2019 kuni põhivõlgnevuse lõpliku tasumiseni.
2.Kostjale toimetati hagiavaldus kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja hagiavaldusele ei vastanud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 440,22 eurot, intressi 64,03 eurot, võla sissenõudmiskulud 45 eurot, viivise
30.septembri 2019 seisuga 34,15 eurot, viivise tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 1. oktoobrist 2019 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus 10% ulatuses hageja kanda ja kostja kanda 90% ulatuses ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 175 eurot ning viivise menetluskuludelt. Maakohus selgitas, et teeb otsuse TsMS § 444 lg 3 alusel kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist. Maakohus lisas, et TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 alusel on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled sellele ei tugine. Maakohus asus seisukohale, et laenulepingus ettenähtud viivisemäär 0,1233% tasumata summalt päevas (45% aastas), mis tuleneb kokkulepitud intressimäärast, on ebamõistlikult suur ja kostjat oluliselt kahjustav ning seetõttu tühine VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel. Lepinguga

ettenähtud viivisemäär ületab antud juhul seadusjärgset viivisemäära (0,022% päevas) enam kui viiekordselt. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär. Seadusjärgne viivis hagis nõutud perioodi eest kokku on 34,15 eurot.

APELLATSIOONKAEBUS

4.Hageja (apellant) esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus vähendas viivisemäära seadusjärgse viivisemäärani ning saata asi täies ulatuses läbivaatamiseks maakohtule TsMS § 657 lg 2 järgi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus ei ole põhistanud, miks tuleks viivisekokkulepe (viivisemäär 0,1233%) lugeda tüüptingimuseks VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Isegi, kui lugeda viivisekokkulepe tüüptingimuseks, siis ei oleks selline tüüptingimus kostjat ehk tarbijat ebamõistlikult kahjustav ega tühine. Erinormina tarbijakrediidilepingu puhul sätestab VÕS § 415 lg 1, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 415 lg 1 viitab VÕS § 113 lg-le 1 tervikuna, sh ka kolmandale lausele. Käesoleval juhul ei ületa krediidi kulukuse määr Eesti Panga kodulehel märgitud tarbimislaenude kulukuse määra (lepingu sõlmimise ajal seisuga 18,81%) kolmekordselt. Maakohus on valesti sisustanud VÕS § 42 lg 3 p-i 5 ning maakohtu otsus tuleb tühistada. Maakohus on rikkunud ka põhjendamiskohustust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus tühistab maakohtu tagaseljaotsuse olulise menetlusnormi rikkumise tõttu üksnes apellatsioonkaebuse põhjal ja saadab asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule (TsMS § 646 koosmõjus § 657 lg-ga 2). Hageja vaidlustab maakohtu tagaseljaotsust osas, millega maakohus vähendas kostjalt väljamõistetavat viivist ja jättis hagi osaliselt rahuldamata.
6.Kostja ja hageja vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste p 3.3 järgi on viivise määraks kohustuse mittetähtaegse täitmise korral laenulepingus kokku lepitud intressimäär tähtajaks tasumata summalt päevas, välja arvatud juhul, kui lepinguga on kindlaks määratud teisiti. Laenulepingu maksegraafiku all (dtl 82) on kirjas laenulepingu nn eritingimused, mille kohaselt on aastane intressimäär 45% ja viivise määr 0,1233% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest.
7.Maakohus märkis otsuses, et teeb TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist. Maakohus on õigesti osutanud, et kohtul tuleb kontrollida tarbija vastu esitatud nõude puhul tüüptingimuste kehtivust. Maakohus leidis, et viivisemäär 0,1233% on tüüptingimus. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus ei ole seda seisukohta põhjendanud.
8.Maakohus tuvastas, et lepingus nr 20180214/25 ettenähtud viivise määr 0,1233% tasumata summalt päevas (s.o 45% aastas), mis tuleneb kokkulepitud intressimäärast, on ebamõistlikult suur ja kostjat oluliselt kahjustav ning seetõttu tühine VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel.

Maakohus leidis, et hageja ei või nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär.

9.Maakohus jättis tähelepanuta ja otsuses käsitlemata, et hageja ei ole nõudnud kostjalt viivist määras 0,1233% päevas. Hagiavalduse taotluse järgi nõudis hageja 30. septembri 2019 seisuga arvestatud viivist 102,43 eurot ning edasiulatuvat viivist viivisemääraga 0,065753% päevas alates 1. oktoobrist 2019 kuni põhinõude (440,22 eurot) kohase täitmiseni“. Hagiavalduse p-des 3.4 ja 3.5 on hageja esitanud viivise arvestuse. Hageja selgitas, et vähendas viivisemäära 0,1233% määrani 0,0657%. Maakohus on jätnud eeltoodu tähelepanuta ning seetõttu ei ole maakohtu põhjendustest võimalik aru saada, miks jättis maakohus rahuldamata hageja viivise nõude määrades 0,0657% ja 0,065753%. Selliselt rikkus maakohus oluliselt põhjendamiskohustust. Põhjendatud kohtuotsuse saamine on menetlusosaliste põhiõigus, mida TsMS § 444 oluliselt riivab, mistõttu tuleb seda sätet kohaldada kitsendavalt (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Komm vlj. § 444, lk 1090). Lihtsustus kirjeldava ja põhjendava osa otsusest väljajätmise kohta kehtib tagaseljaotsuse puhul vaid juhul, kui hagi rahuldatakse täielikult. Kuivõrd maakohus on otsustanud tagaseljaotsusega rahuldada hagi osaliselt, tuli maakohtul otsust ka nõuetekohaselt põhjendada. Käesoleval juhul on maakohtu liigselt lihtsustatud põhjendused viivise määra osas jäänud poolikuks ega ole seostatavad hageja esitatud viivise nõudega (vt ka Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-16, p 46).
10.Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu tagaseljaotsuse TsMS § 657 lg 2 alusel tervikuna ning saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja