lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-7569/15

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-7569/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1789
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 231 lg 4Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 404 lg 1Kirjalik menetlus kohtu määramiselTsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 132 lg 1Hagihind mittevaralise nõude puhulTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 348Kohtuistungi käikTsMS § 403Kirjalik menetlus poolte nõusolekul

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-7569/37Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.05.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-21-13251/73Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.10.20222-20-17803/15Harju Maakohus Tallinna kohtumaja16.11.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-7569

Tsiviilasi

H.L. hagi I.K. vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.K. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): I.K.

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Vastustaja (hageja): H.L.

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline vandeadvokaat Kaidar Sultson

(isikukood esindaja (isikukood esindaja

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2019 otsus ning saata H.L. hagi I.K. vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 128 lg 1Hüvitatava kahju liigid
3.
Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.H.L. (hageja) esitas 20. mail 2019 Tartu Maakohtule hagi I.K. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja varalise kahju 896 eurot ja mittevaralise kahju kohtu äranägemisel, ning viivise 0,02% päevas tasumata võlgnevusest alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sai hageja 23. detsembril 2018 talle tehtud telefonikõnede kaudu teada, et portaali www.mahajataha.com on tema teadmata lisatud kuulutus tema kontaktandmetega.
1.veebruaril 2019 esitas portaalipidaja hagejale kuulutuse lisanud seadme IP-aadressi, milleks on XXXXXXXXXXXX, ja kinnitas kuulutuse mahavõtmist portaalist. Hageja tegi päringu veebilehe www.iplocation.net kaudu seadme IP-aadressiga XXXXXXXXXXXX seonduva IP-aadressi ja selle IP-aadressi internetiühenduse teenuse osutaja väljaselgitamiseks. Seadmega seotud IPaadressiks on IP-aadress XXXXXXXXXXX, mille internetiühenduse teenuse osutajaks on Telia Eesti AS. Hageja avalduse alusel algatas Harju Maakohus eeltõendamismenetluse (tsiviilasi nr 219-2101). Telia esitas vastuse kohtu päringule, et IP-aadress XXXXXXXXXXX kuulub dünaamilisse vahemikku ja 23. detsembril 2018 kl 08:37 kasutas seda kostja. Hageja palus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1046 lg 1 alusel mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Kostja lisas hageja teadmata hageja kontaktandmetega kuulutuse portaali www.mahajataha.com, mis vahendab seksuaalse iseloomuga tutvumiskuulutusi. Postitatud kuulutus hõlmas hageja isiklikku telefoninumbrit. Kuulutuse tekst sisaldas üleskutset hagejaga ühenduse võtmiseks vahekorda astumise eesmärgil, tuues välja erinevad seksuaalsed tegevused, millest on hageja väidetavalt huvitatud. Kostja postitatud kuulutuse tulemusena võtsid mitmed isikud hagejaga mitmete päevade jooksul ühendust alates postituse lisamisest, s.o 23. detsembrist 2018. Hageja pidi ise aktiivselt tegutsema, et eemaldada portaalis avaldatud kuulutus ja lõpetada enda rahu rikkumine. VÕS § 1043 ja § 128 lg 3 alusel esitas hageja ka varalise kahju nõude. Hageja pidi läbima eeltõendamismenetluse, kuna hagejal ei olnud tema õigusi rikkunud isik teada. Eeltõendamismenetluses on hageja kandnud kulusid 896 eurot.
2.Kostja ei vastanud hagile.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 10. oktoobri 2019 otsuse hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju 1896 eurot (mittevaraline kahju 1000 eurot ja varaline kahju 896 eurot) ning viivise 1896 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1340 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Maakohus viitas VÕS §-le § 1043, § 1045 lg 1 p-dele 4 ja 8, § 1046 lg-tele 1 ja 2. Praegusel juhul on tuvastatud, et veebipõhises tutvumisportaalis www.mahajataha.com avaldatud kuulutuses on järgmised laused: „Nimi: XX, vanus: XX, elukoht: XX, e-mail: XX, telefon: XXXXXXXX, kuulutus: Vabameelne blond, sale, rinnakas naine otsib jõuluüksinduse leevendamiseks seiklust. Pakun erootilist mazaasi, suuseksi, strapooni, sidumismänge, fistingut. Meeldiks pigem suurem seltskond kui üksiküritajad.” Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selles osas, et ta ei ole kuulutust avaldanud või, et tegemist ei oleks õigusvastase avaldamisega. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-le 4. Hageja on esitanud tõendid, millest nähtuvalt on kuulutuse avaldanud IP-aadressi kasutajaks kostja. Seega on tõendatud, et kuulutuse on avaldanud kostja. Puuduvad kostja vastutust välistavad asjaolud. Maakohtu arvates on kostja sekkunud hageja eraellu ning kostja avaldatud kuulutuse eesmärk on hageja au ja väärikust solvata. Kahtlemata saab kostja tegevust käsitleda heade kommete vastase tahtliku käitumisena. Kostja teguviis on toonud hagejale kaasa hulgaliselt ahistavaid telefonikõnesid jõuluperioodil. Seejuures pidi hageja suutma välja selgitada, miks talle selliseid telefonikõnesid tehakse ning kust on isikutele teatavaks saanud tema telefoninumber. Seksuaalse iseloomuga telefonikõned erinevatelt isikutelt põhjustasid hagejale vaimseid kannatusi ja hingelist valu. Järelikult on hageja õigustatud saama hüvitist õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju eest (VÕS § 128 lg 1, § 134 lg-d 1 ja 2). Tuleb arvestada, et kostja ei ole hageja ees vabandanud ega oma teguviisi kahetsenud, kostja ei ole üles näidanud ka initsiatiivi kuulutuse eemaldamiseks internetist. Maakohtu hinnangul ei ole põhjust määrata kahjuhüvitist suuremana, et mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest hagejale. Ka mõistlikus suuruses hüvitis peaks sundima kostjat hoiduma hagejale edaspidisest kahju tekitamisest. Maakohus pidas õiglaseks hüvitiseks 1000 eurot. Eetõendamismenetluses on hageja tasunud 896 eurot (õigusabikulud 846 eurot ja riigilõiv 50 eurot). Need kulud on mõistlikud ja põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, lahendades asja kirjalikus menetluses. Kostja ei avaldanud nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (TsMS § 403). Ainuüksi hageja mittevaralise kahju hüvitise nõudelt arvestatud hagihind (3500 eurot) ületab TsMS § 404 lg-s 1 sätestatud hagihinna suurust (3200 eurot), mille puhul on kohtul võimalik lahendada asi kirjalikus menetluses ilma poolte nõusolekuta. Maakohus on rikkunud kostja õigust vahetule ärakuulamisele. Kostjal ei olnud

maakohtus esindajat ning vahetu ärakuulamise (ning selgitamiskohustuse täitmise) korral oleks kostjale olnud arusaadav, millised on tema kohustused menetluses (sh milliseid asjaolusid ta tõendama peab). Maakohus on rajanud otsuse ebaõigesti faktilise asjaolu omaksvõtule. Kostja viitab Riigikohtu

7.märtsi 2018 otsusele tsiviilasjas nr 2-13-11524. Maakohus ei ole kostjalt küsinud kuulutuse avaldamist puudutavate asjaolude kohta. Seetõttu ei olnud maakohtul alust tugineda TsMS § 231 lg-le 4. Omaksvõtu eeldamine ei olnud põhjendatud ka seetõttu, et hageja menetlusdokumendile lisatud kostja 11. juuli 2019 e-kirjast saab järeldada, et kostja ei nõustu hageja nõuetega. Kostja ei ole kuulutust portaali lisanud ega hagejale kahju tekitanud. Hageja esitatud tõenditest nähtub vaid see, et kuulutus lisati portaali kostja kasutus olnud wifi-seadme IP-aadressilt. Kuulutuse sai portaali lisada iga isik, kes kasutas kostja wifi-seadme tekitatud wifi-võrku, et pääseda arvuti või muu nutiseadmega internetti. Ei ole tõendanud, et kuulutus oleks portaali lisatud kostja valduses olevast füüsilisest seadmest (arvuti, mobiiltelefon). Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Seda mõjutas ka asjaolu, et maakohus lahendas asja kohtuistungit pidamata. Kostja viitab TsMS § 348 lg-le 1 ja § 351 lg-le 1. Hagejat esindas advokaat ja kostjal ei olnud esindajat, seega ei olnud pooled võrdses olukorras. Maakohus oleks pidanud arutama vaidlusaluseid asjaolusid (sh seda, kas kostja lisas kuulutuse portaali). Lisaks oleks kohus pidanud selgitama kostjale tema tõendamiskoormist, sh seda, et kui ka peab hageja nõuet põhjendamatuks, siis peab ta tõendama, et kuulutust ei pandud üles tema valduses olevast seadmest. Kostjal oleks sellisel juhul olnud võimalik taotleda internetiteenuse osutajalt andmeid nende seadmete kohta, millega on sisenetud kostja internetivõrku. Kuna hageja palus kohtul määrata mittevaralise kahju hüvitis kohtu omal äranägemisel, oleks kohus pidanud arutama pooltega ka vastava hüvitise suurust.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2019 otsus tuleb tühistada ning hageja hagi kostja vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Kostja seisukoha kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi, määrates asjas kirjaliku menetluse. Asja materjalide kohaselt määras maakohtus 28. augusti 2019 määrusega lahendada asi kirjalikus menetluses (tl 50). Kirjaliku menetluse on maakohus määranud TsMS § 404 lg 1 alusel. Vastavalt TsMS § 404 lg-le 1 võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudele vastab 3200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 6400 eurot. Käesolevas asjas on hageja esitanud mittevaralise nõude ja varalise nõude 896 eurot. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. TsMS § 124 lg 1 järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Lähtudes TsMS § 124 lg-s 1 ja § 132 lg-s 1 sätestatust on antud juhul põhinõuete hagihind 4396 eurot (3500+896=4396).
8.Arvestades hagetava põhinõude suurust (4396 eurot) on maakohus kirjaliku menetluse määramisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohtus oleks olnud võimalik kirjalik menetlus TsMS § 403 järgi poolte nõusolekul, kuid antud juhul vastav poolte nõusolek puudub. Seega on maakohus kirjalikus menetluses vaadanud läbi asja, mis TsMS § 404 kohaldamisalasse ei kuulu.
9.Menetlusõiguse normi rikkumise tõttu on maakohtul jäänud välja selgitamata kostja seisukoht hagi kohta. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 18 asunud seisukohale, et kostja ei ole esitanud kohtule vastuväiteid selles osas, et tema pole hagis märgitud kuulutust avaldanud või, et tegemist ei oleks õigusvastase avaldamisega, ja eeldanud TsMS § 231 lg 4 alusel kostja omaksvõttu. Samas asja materjalide kohaselt ei ole kostja maakohtule esitanud vastust hagile. Toimikus on küll olemas kohtuistungi sekretäri 3. juuli 2019 e-kiri hageja esindajale, mille kohaselt kostja avaldas 11.06.2019 telefonivestluses, et nõustub hagiavalduses nimetatud summad tasuma (tl 35), kuid poolte vahel peetud kompromissläbirääkimistest (tl 40-42) nähtuvalt ei ole kostja olnud nõus kompromissi sõlmima. Seega on maakohus asunud ennatlikult (vaid väidetava telefonikõne põhjal) seisukohale, et kostja omaksvõttu saab TsMS § 231 lg 4 alusel eeldada ning jätnud välja selgitamata kostja tegeliku seisukoha.
10.Ringkonnakohus märgib, et isegi kui eeldada, et maakohus määras õigesti asjas kirjaliku menetluse, siis TsMS § 404 ei võimalda muid lihtsustusi menetluses peale kohtuistungi pidamata jätmise, s.o asjas on siiski vaja läbi viia eelmenetlus. Kirjaliku menetluse määramine ei või viia selleni, et menetlusosaline jääb ilma õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Tegemist on olulise menetlusliku põhiõigusega, mille piiramine ilma menetlusosaliste nõusolekuta üksnes menetlusökonoomika kaalutlustel ei ole õigustatud. Iseenesest võib vahetu ärakuulamine toimuda ka telefoni teel, kuid see peaks toimuma kohtuniku poolt ja ärakuulamine tuleks vähemasti protokollida.
11.Hageja esitatud tõenditest nähtub, et vaidlusalune kuulutus lisati portaali kostja kasutus olnud wifi-seadme IP-aadressilt. Ringkonnakohus ei lahenda asja sisuliselt, kuid märgib, et hageja tõendamiskoormusesse ei kuulu asjaolu tõendamine, et kuulutus oli portaali lisatud kostja valduses olevast füüsilisest seadmest (arvuti, mobiiltelefon). Kostja vastutusest vabanemiseks peaks ise tõendama, et kolmas isik kasutas kostja kasutuses olnud wifi-seadme IP-aadressi õigusvastaselt.
12.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6).

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja