Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohus leiab, et pankrotiavaldus jätta menetlusse võtmata.

2-19-9200 Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 3 lg 2 ja 3 alusel kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Vastavalt TsMS § 475 lg 1 p 122 on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. PankrS § 3 lõikest 2 tulenevalt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 13 lg 1 kohaselt peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. PankrS § 13 lõike 2 kohaselt maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. Kohus selgitas avaldajale, et PankrS § 13 lg 2 kohaselt lisab võlgnik maksejõuetuse põhistamiseks pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. Seega tuleb pankrotiavaldusele lisada seletus maksejõuetuse põhjuse kohta st avaldaja peab selgitama kohtule, miks ta maksejõuetuks muutunud on. Lisaks peab avaldaja esitama kohtule võlanimekirja, kus on märgitud kõigi võlausaldajate andmed (nimi, asukoht, registrikood) ning nende nõuded. Seega tuleb pankrotiavaldusele lisada seletus maksejõuetuse põhjuse kohta st avaldaja peab selgitama kohtule, miks ta maksejõuetuks muutunud on. Lisaks peab avaldaja esitama kohtule võlanimekirja, kus on märgitud kõigi võlausaldajate andmed (nimi, asukoht, registrikood) ning nende nõuded. Kohus leiab, et avaldaja esitatud bilanss, kasumiaruanne ja ostu- ja maksevõlgnevuste aruanne ei asenda seaduses nõutud võlanimekirja, kuna on ebapiisavate andmetega. Võlanimekirja, kus on märgitud kõigi võlausaldajate andmed (nimi, asukoht, registrikood) ning nende nõuded, ei ole käesolevaks hetkeks kohtule esitatud. Samuti pole võlgnik esitanud piisavat seletust maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja esitatud selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta piisav, kuna seal osundatakse avaldusele lisatud viie aasta majandusnäitajatele, millest peaks võlgniku arvates kohus ise saama põhjalikuma ülevaate. Tulenevalt eelpool toodust keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast. Seoses asjaoluga, et kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, tagastatakse see TsMS § 372 lg 4 alusel koos selle lisadega avaldajale. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

2-19-9200 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuivõrd avaldust ei ole menetlusse võetud, puudub menetluskulude rahaline suurus, mida kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.