lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-10119/31

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-10119/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
29.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2083
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 168 lg 4Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 176 lg 6Menetluskulude dokumentide esitamine ja kättetoimetamineTsMS § 217 lg 1Esindamine kohtus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-10119/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja13.09.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-18-19229/119Pärnu Maakohus Paide kohtumaja26.04.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-10119

Tsiviilasi

XX hagi Tallinna kohtutäituri Priit Petteri vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ning hüvitise saamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 19. detsembri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinna kohtutäituri Priit Petteri määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Priit Lantin esindajad ringkonnakohtus Kostja Tallinna kohtutäitur Priit Petter Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 19. detsembri 2019. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-24-2133/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 218 lg 1Lepinguline esindaja
TsMS § 306 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetamise mõiste
TsMS § 466 lg 3Määruse teatavakstegemine ja jõustumine
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX (hageja) esitas 23. jaanuaril 2018 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Tallinna kohtutäituri Priit Petteri (kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ning hüvitise nõudes. TVK rahuldas 22. mai 2018. a otsusega avalduse. Kostja esitas taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras.
2.Harju Maakohus rahuldas 13. septembri 2019. a otsusega hagi, millega tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu alates 3. jaanuarist 2018 ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hüvitise 1199,33 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda ilma neid kindlaks määramata. Maakohtu otsus jõustus

15.oktoobril 2019.
3.Hageja esitas 17. septembril 2018 (täiendatud 1. oktoobril 2018, 27. veebruaril 2019 ja
15.aprillil 2019) avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1937 eurot, samuti seadusjärgse viivise. Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud TVK-s ja maakohtus. Menetluskulude nimekirjade kohaselt tegi hageja esindaja menetluses tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) toiminguid 14 tunni ja 54 minuti ulatuses. Hageja esindajal kulus TVK-s dokumentidega tutvumiseks ja 11. aprilli 2018 toimund istungi ettevalmistamiseks 2 tundi (toiming nr 1) ning sellel osalemiseks 30 minutit (toiming nr 2). 22. mail 2018 toimunud istungi ettevalmistamiseks ja sellele osalemiseks 2 tundi (toiming nr 3). Hagimenetluses kulus hageja esindajal hagi koostamiseks 2 tundi (toiming nr 4), kostja 15. septembri 2018 vastusega tutvumiseks 2 tundi (toiming nr 5), hageja 1. oktoobri 2018 seisukoha koostamiseks 1 tund ja 30 minutit (toiming nr 6), kostja 12. oktoobri 2018 vastuse analüüsiks 1 tund ja 12 minutit (toiming nr 7), hageja 25. oktoobri 2018 seisukoha koostamiseks 1 tund ja 12 minutit (toiming nr 8), 4. veebruari 2019 toiminud istungi ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks 1 tund (toiming nr 9), kostja 18. veebruari 2019 taotluse analüüsiks ja sellele seisukoha koostamiseks 1 tund (toiming nr 10) ning nõudest osalise loobumise avalduse esitamiseks 30 minutit (toiming nr 11).

MAAKOHTU MÄÄRUS

4.Harju Maakohus rahuldas 19. detsembri 2019. a määrusega (vaidlustatud määrus) hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1100 (käibemaksuta) eurot, samuti alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni seadusjärgses määras viivise. Maakohus leidis, et taotlus hüvitada lepingulise esindaja kuludena 1937 eurot ei ole kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik, sh ei ole põhjendatud 22. mai 2018 toimunud kohtuistungi ettevalmistamiseks ja selle osalemiseks kulunud aeg 30 minuti ulatuses (toiming nr 3). Kohtuistung kestis 1 tund ja selleks ettevalmistamise mõistlik ajakulu on 30 minutit. Hagi koostamiseks kulunud aeg on põhjendatud 1 tunni ulatuses, sest eelnevalt oli esitatud samasisuline avaldus TVK-le (toiming nr 4). Kostja 15. septembri ja 12. oktoobri 2018 vastustega tutvumiseks võis hageja esindajal kuluda vastavalt 1 tund ja 45 minutit (toimingud nr 5 ja 7). Arvestades hageja 25. oktoobri 2018 vastuse sisu ja mahtu on selle koostamise põhjendatud ajakulu 45 minutit (toiming nr 8). Kostja 18. veebruari 2019 taotluse analüüsiks ja sellele seisukoha koostamiseks on põhjendatud 45 minuti ulatuses, sest vastus sisaldab ka menetluskulude nimekirja, milleks kulunud aega ei arvestata (toiming nr 10). Nõudest loobumise avaldus on põhjendatud 15 minuti ulatuses, sest ka see sisaldab menetluskulude nimekirja (toiming nr 11). Ülejäänud osas on menetluskulude nimekirjas toodud hageja lepingulise esindaja toimingud märgitud ulatuses vajalikud ja põhjendatud, sh dokumentidega tutvumine ja 11. aprilli 2018 istungi ettevalmistamine 2 tundi ja seal osalemine 30 minutit (toimingud nr 1 ja 2). 1. oktoobri 2018 seisukoha koostamiseks 1 tund ja 30 minutit (toiming nr 6). 4. veebruari 2019 istungi ettevalmistus ja istungil osalemine 1 tund (toiming nr 9). Hageja lepinguise esindaja tunnitasu 130 eurot on üle paisutatud ja ei vasta asja keerukusele. Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat, mistõttu tuleb kohtupraktika kohaselt lugeda mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot (käibemaksuta). Hageja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud 1100 eurot (11x100). Hageja taotlus jääb rahuldamata (1937–1100) 837 euro osas.

MÄÄRUSKAEBUS

2 (5)

5.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega mõista kostjalt hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks välja maksimaalselt 240 eurot (millele lisandub käibemaks). Määruskaebuse kohaselt on hageja lepingulise esindaja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud 3 töötunni ulatuses tunnihinnaga 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Muus osas ei ole kulud põhjendatud, sest vaidluse maht ei olnud suur. Kostjale ei toimetatud menetluse menetluskulude nimekirja kätte, mistõttu ei olnud kohtupidamine õiglane. Hageja nõutud menetluskulud 1937 eurot ületavad oluliselt maakohtus töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest väljamõistetud hüvitise summat (1199,33 eurot). Hagejal ei olnud TVK-s ega hagimenetluses lepingulist esindajat ja selleks ei olnud ka vajadust, sest kostja tasus TVK-s välja mõistetud summad ja hageja võttis maakohtus avalduse tagasi. Hagimenetluses ei pidanud hageja lisadokumente esitama ja ühtegi kohtuistungit seal ei toimunud. Kulude kandmist ei ole detailselt põhjendatud ega tõendatud ja maakohus ei ole nende vajalikkust ja põhjendatust hinnanud. Seaduse kohaselt ei ole hageja menetluskulud hüvitatavad. TVK-s kantud kulud oleksid pidanud jääma poolte endi kanda. TVK-s tehtud toimingutele kulunud aeg on põhjendatud 2–3 tunni ulatuses. Hagimenetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Vaidluse algatas hageja põhjendamatult ning Harju Maakohtu
13.septembri 2019. a otsus on ebaseaduslik, mistõttu menetluskulude väljamõistmine on kostja suhtes ebaõiglane. Menetluskulude nimekirja koostamiseks ega selles märgitud kliendiga nõupidamiseks kulutatud aega kohtupraktika kohaselt ei hüvitata. Kostjale teadaolevalt osutab hageja õigusteenust ja kasutab selleks mh kohtutäituri büroost saadud blankette ilma selleks luba omamata. Ka TVK-le esitatud avaldus esitati Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ blanketil, ilma viimase teadmata. Kirjeldatud hageja tegevus viitab äriplaanile kostja arvel menetluskulude võrra rikastuda. Hageja lepingulise esindaja töötunni hind on ebamõistlikult kõrge. Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat ega pea oma õigusbürood, et sellist tunnihinda õigustada. Juristi tunnihind on maksimaalselt 80 eurot.
6.Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS § 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS § 659) kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.
9.Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS § 659) järgi maakohtu otsust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas. Kostja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 240 eurot ületavas osas. Muus osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3).
10.Kolleegium märgib, et menetlusosalise õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja väljamõistmist teiselt menetlusosaliselt tuleneb TsMS § 174 lg-st 1. Menetluskulude jaotus määrab, kas menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud (TsMS § 175 lg 1). Kuna menetluskulude jaotus on 3 (5)

kindlaks määratud Harju Maakohtu 13. septembri 2019. a otsusega, ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel menetluskulude jaotuse üle enam vaielda. Maakohus on põhjendatult lähtunud põhimenetluses kindlaksmääratud menetluskulude jaotusest.

11.Kostja põhiline väide on, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire ning rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aega ning vaidlustatud määruse põhjendused on selles osas jälgitavad, arusaadavad ja veenvad. Seejuures vähendas maakohus hageja lepingulise esindaja kulusid, mis maakohtu hinnangul ei olnud põhjendatud ega vajalikud. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes kostja arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega või et neid toiminguid oleks võinud teha hageja ise. Ainuüksi asjaolu, et menetlusosalisel võivad olla piisavad õigusteadmised enda esindamiseks, ei anna alust jätta lepingulise esindaja kulusid vastaspoolelt välja mõistmata.
12.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja heidab määruskaebuses maakohtule ette esmalt seda, et talle ei toimetatud hageja menetluskulude nimekirju kätte, mistõttu ei olnud kohtupidamine tema suhtes õiglane. Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on kostja esindajale ja/või kostjale avaliku e-toimiku (AET) kaudu kättetoimetud 17. septembri ja 1. oktoobri 2018. a ning 15. aprilli 2019. a menetluskulude nimekirjad. 27. veebruari 2019. a menetluskulude nimekirja ei ole kostjale kättetoimetatud, kuid see on talle nähtavaks tehtud. 23. aprillil 2019 esitas kostja vastuväited hageja menetluskuludele. Maakohus on kontrollinud TsMS § 175 lg 1 alusel hageja esindaja toimingutele nr 1–11 kulunud aega. Eelnevat arvestades ei ole 27. veebruari 2019. a menetluskulude nimekirja kättetoimetamata jätmine selline oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis muudaks asja lahendust. Kostjal oli võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda (TsMS § 306 lg 1).
13.Nõustuda ei saa kostja väitega, et välja mõistetud menetluskulud ületavad põhimenetluses välja mõistetud hüvitist. Kohtupraktikast tulenevalt ei peaks kohus menetluskulude hüvitist rahaliste nõuete puhul üldjuhul välja mõistma tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Praegusel juhul oli tsiviilasja hinnaks 6724 eurot, mis on menetluskulude hüvitisest suurem. Vastavalt hageja taotlusele jättis maakohus läbi vaatamata hageja nõude 2024,67 euro ulatuses, kuid TsMS § 168 lg 4 järgi jäid ka selle nõude osas menetluskulud kostja kanda (vt määruse p 10).
14.Asja materjalidest nähtub, et hagejat esindas nii TVK-s kui ka maakohtus lepinguline esindaja (sh TVK-s 11. aprillil ja 22. mail 2018 ning maakohtus 4. veebruaril 2019 toimunud kohtuistungil). Samuti nähtub KIS-ist, et hageja lepinguline esindaja on esitanud menetluskulude nimekirjas märgitud menetlusdokumendid. Maakohus ei pidanud küsima õigusabi eest arvete tasumist tõendavaid dokumente (TsMS § 176 lg 6 teine lause). Kolleegiumi hinnangul on menetluskulude nimekirjas toodud toimingud nr 1–11 piisavalt detailselt kirjeldatud, sest sellest nähtub nii tehtud toimingud kui ka nendele kulunud aeg. TVK-s kantud kulud on tsiviilkohtumenetluses hüvitatavad kohtuväliste menetluskuludena TsMS § 144 p 4 alusel (vt Riigikohtu 21. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-15 p 33). Kolleegium leiab, et maakohus on hageja kohtueelse menetluse kulude (TsMS § 144 p 4) põhjendatust ja vajalikkust hinnanud kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga. Hagejal oli õigus kasutada menetluses lepingulist esindajat (vt Riigikohtu 10. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 12). TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu
11.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). 4 (5)
15.Maakohus on TsMS § 175 lg-t 1 õigesti kohaldanud ega ole kaalutlusõigust rikkunud ka hageja lepingulise esindaja ülejäänud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Menetluskulude nimekirjade koostamiseks kulunud aja on maakohus vastavalt kohtupraktikale välja arvanud (toimingud nr 10 ja 11). Samuti on maakohus vähendanud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurolt 100 euroni, mis on juristist esindaja puhul kohtupraktikaga kooskõlas. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks põhjendamatult arvestanud menetluskulude hulka kliendiga nõupidamiseks kulunud aega.
16.Asjaolu, et väidetavalt osutab hageja ise õigusteenust, ei välista menetluses TsMS § 217 lg 1 alusel lepingulise esindaja kasutamist. Kuna hageja kasutas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastavat lepingulist esindajat, tuli maakohtul hinnata tema kulude põhjendatust ja vajalikkust. Väidetav kostja büroo blankettide lubamatu kasutamine hageja poolt ei oma menetluskulude kindlaksmääramisel tähtsust.
17.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
18.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium