lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-1005/9

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 09.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-1005/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2155
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 180 lg 5, 51Juhatuse liikme tasustamineTsMS § 174 lg 1, 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 177 lg 2, 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 230 lg 1, 2Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusPankrS § 22 lg 5PankrS § 30 lg 3

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-1005/14Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.09.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

09. jaanuar 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-19-1005 UAB Altas komercinis transportas hagi E S vastu võlgnevuse nõudes 2 031,5 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: UAB Altas komercinis transportas (Leedu äriregistri kood 110876587, asukoht Kiemeliu str 16B, Maišiagala LT14025, Vilnius, Leedu Vabariik), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson (Advokaadibüroo Kasak & Missik, e-post: [email protected]) Kostja: E S (isikukood: xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Villu Tragon (Veracitas Law Office OÜ, e-post: [email protected]) 19.11.2019

Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Kostja lepinguline esindaja Villu Tragon

Kohtuotsuse resolutsioon

1.Rahuldada hageja UAB Altas komercinis transportas hagi kostja E S vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista kostjalt E S hageja UAB Altas komercinis transportas kasuks 4 000 eurot.
3.Välja mõista kostjalt E S hageja UAB Altas komercinis transportas kasuks viivised põhinõudelt (4 000 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.01.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
4.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 232 lg 2Tõendite hindamine
TsMS § 328 lg 1Avalduste õigsus ja avaldustele vastamise tagamine
TsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisu
TsMS § 4 lg 4Menetlusõiguste käsutamine
TsMS § 436 lg 2Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsÜS § 149Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg
TsÜS § 150Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg
Jätta menetluskulud kostja E S kanda.
5.Välja mõista kostjalt E S hageja UAB Altas komercinis transportas kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 1 045 eurot (riigilõiv 325 eurot + põhjendatud õigusabikulud 720 eurot).
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal E S tasuda hagejale UAB Altas komercinis transportas käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue

1.Hageja palub mõista kostjalt välja pankrotimenetluses deposiidina tasutud 4 000 eurot, viivised alates 22.01.2019 seadusjärgses määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning menetluskulud jätta kostja kanda.
2.03.09.2015 esitas hageja UAB Altas komercinis transportas Harju Maakohtule avalduse Xxx Xxx OÜ (endise nimega Xxx Xxx OÜ, edaspidi võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Hageja tasus viidatud pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-15-13087) ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1 000 eurot ning pankrotimenetluse katteks deposiidina täiendavalt 3 000 eurot. Ajutise pankrotihalduri Eve Selberg aruandest tulenevalt oli võlgnik püsivalt maksejõuetu hiljemalt 2014. aasta lõpuks ning võlgniku juhatuse liige E S jättis täitmata juhatuse liikme kohustuse pankrotiavalduse esitamiseks. 17.12.2015 kohtumäärusega kuulutas kohus välja võlgniku pankroti. 03.12.2018 esitas hageja kostjale kui võlgniku juhatuse liikmele PankrS § 30 lg 3 alusel nõude hüvitada deposiidina tasutud 4000 eurot. Kostja ei ole hagejale viidatud deposiidi summat hüvitanud. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja on esitanud hagi aegumise vastuväite. Kui eeldada, et kostja tõesti hageja poolt välja toodud kohustust rikkus, siis oleks hagejal õigus esitada kostjale nõue õigusvastase käitumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lõikest 1 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kostja sai Äriseadustiku (ÄS) § 180 lõikest 51 tuleneva kohustuse rikkumisest teada hiljemalt 24.11.2015, mil ajutine pankrotihaldur esitas aruande, mille kohaselt oli võlgnik püsivalt maksejõuetu hiljemalt 2014. aasta lõpuks ning mille kohaselt jättis võlgniku juhatuse liige E S täitmata juhatuse liikme kohustuse pankrotiavalduse esitamiseks. Seega saabus TsÜS § 150 lõikest 1 tulenev kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 24.11.2018. Hageja esitas kostja vastu käesoleva hagi 20.01.2019.
5.Kostja hinnangul on hagi alusetu, kuna kostja tegevusetuse ja kahjuliku tagajärje vahel puudub põhjuslik seos. Hageja väidab, et kostja poolt ÄS § 180 lõikest 51 tuleneva kohustuse rikkumise tõttu kandis hageja kahju. Asendamismeetodit kasutades ning eeldades, et kostja oleks 2014. aasta detsembris pankrotiavalduse esitanud, siis poleks pankrotimenetlus ikkagi toimunud ilma, et kohus pankrotimenetluse läbiviimiseks täiendava deposiidi tasumist nõudnud oleks. Võlgniku rahaliste vahendite puudumise tõttu oleks pankrotimenetlus sel hetkel raugenud või pankrotimenetluse läbiviimise saavutamiseks ikkagi hageja nimetatud deposiidi tasuma pidanud. Seega oleks käesolevaks hetkeks saabunud tagajärg 2014. aasta lõpus kostja poolt pankrotiavalduse esitamise korral võrrelduna hageja poolt 03.09.2015 esitatud pankrotiavalduse tulemusega olnud nii finantsilises kui ka pankrotimenetluse sisulises osas kattuv ning igati samane. Eelnevast tulenevalt ei ole kostja poolt ÄS § 180 lõikest 51 tuleneva kohustuse rikkumine hagejale kahju tekkimise põhjuseks. Samuti on põhjusliku seose puudumine kostja poolt ÄS § 180 lõikest 51 tuleneva kohustuse rikkumise ja hagejale kahju tekkimise põhjuse vahel aluseks, mis välistab kostja vastutuse ka hageja poolt märgitud alternatiivsel, võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, alusel. Kohtu põhjendused
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus tegi pooltele 19.11.2019 toimunud kohtuistungil TsMS § 4 lg 4 tuginedes kompromissiettepaneku. Pooled kokkulepet ei saavutanud.
8.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
9.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: a) Hageja tasus Xxx Xxx OÜ (endise nimega Xxx Xxx OÜ) pankrotimenetluses ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1 000 eurot ning pankrotimenetluse katteks deposiidina täiendavalt 3 000 eurot, kokku 4 000 eurot; b) Ajutise halduri aruandes on märgitud, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja 2014. aasta lõpuks ning võlgniku juhatuse liige E S jättis täitmata juhatuse liikme kohustuse pankrotiavalduse esitamiseks.
10.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus kostjalt välja nõuda pankrotimenetluses tasutud deposiidi kogusummas 4 000 eurot. Hageja on hagis esile toonud TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, kohus ei ole seotud poolte õigusliku käsitlusega hagi asjaoludele. Hagi asjaolude kohaselt tasus hageja pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 215-13087) ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1 000 eurot ning pankrotimenetluse katteks deposiidina täiendavalt 3 000 eurot, kokku 4000 eurot. PankrS § 30 lg 3 alusel on juriidilisest isikust võlgniku puhul isikul, kes on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata.
11.PankrS § 30 lg 3 kohaselt kohustub isik, kelle vastu nõue esitatakse, vaidluse korral tõendama, et et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Kostja hagi ei tunnista, kokkuvõtvalt vaidleb kostja vastu hagile põhjendustel, et hagi on aegunud, kostja poolt ÄS § 180 lõikest 51 tuleneva kohustuse rikkumine ei ole hageja kahju tekkimise põhjuseks ning puudub põhjuslik seos rikkumise ning hagejale kahju tekkimise põhjuse vahel. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväited põhjendatud ja tõendatud. Kostja hinnangul on hagi aegunud, kuivõrd ÄS § 180 lõikest 51 tuleneva kohustuse rikkumisest saadi teada hiljemalt 24.11.2015, mil ajutine pankrotihaldur esitas aruande, mille kohaselt oli võlgnik püsivalt maksejõuetu hiljemalt 2014. aasta lõpuks ning mille kohaselt jättis võlgniku juhatuse liige E S täitmata juhatuse liikme kohustuse pankrotiavalduse esitamiseks. Seega saabus TsÜS § 150 lõikest 1 tulenev kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva

nõude aegumistähtaeg 24.11.2018. Hageja esitas kostja vastu käesoleva hagi 20.01.2019. Kohus leiab, et käesoleva nõude puhul tuleb kohaldada TsÜS § 149, mil seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest.

12.Xxx Xxx OÜ (Xxx Xxx OÜ) vastu esitati pankrotiavaldus 03.09.2015 ning 17.12.2015 kuulutati pankrot välja. ÄS § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut.
13.Riigikohus on lahendi 3-2-1-46-12 punktis10 märkinud, et asja lahendamisel tuleb esmalt tuvastada, millal muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks, sest sellest sõltus, millal tuli kostjal täita kohustus esitada võlgniku pankrotiavaldus. Poolte tõendamiskoormist sätestava PankrS § 30 lg 3 teise lause järgi peab isik, kelle vastu nõue esitatakse, vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. PankrS § 22 lg 5 kohaselt selgitab ajutine haldur välja võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjused. Kohtule esitatud ajutise halduri aruandest ilmneb, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja 2014. aasta lõpuks ning seega on põhjendatud järeldus, et võlgniku juhatuse liige E S jättis täitmata juhatuse liikme kohustuse pankrotiavalduse esitamiseks. Ajutise halduri aruande kohaselt põhjustas maksejõuetuse võlgniku soovimatus täita Harju Maakohtu otsust, millega mõisteti välja 116 277.30 eurot ning otsustati ettevõte likvideerija R P (juhatuse liige alates 17.08.2015) abil likvideerida. Seega on tõendatud, et pankrotiavaldust õigeaegselt kohtule juhatuse liikme E S poolt ei esitatud ÄS § 180 lg 5`sätestatud tähtaja jooksul. Pankrotiavalduse esitas 03.09.2015 võlausaldaja, pankrotiavalduses on aluseks on võlgnevus 129 602.50 eurot ning asjaolu, et vaatamata 01.04.2014 kättetoimetatud täitmisteatele ei ole võlgniku suhtes 1, 5 aasta jooksul nõuet täidetud. Kohus nõustub hagejaga, et tulenevalt asja sisulise arutamise käigus tuvastatud asjaoludest tulnuks kostja pankrotiavaldus esitada 2014 aasta lõpul. Kostja ei ole tõendanud, miks ta pankrotivaldust ei esitanud. Menetluskulud
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
16.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 325 eurot ja õigusabikulud summas 1 188 eurot (sh käibemaks), kokku 1 513 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
17.Kohus leiab, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 325 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
18.Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 4,75 tundi tunnihinnaga 120 eurot + km ja 3 tundi tunnihinnaga 140 eurot + km. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu, on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu 7,75 tunni ulatuses ülepaisutatud ega vasta töö mahule. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja lepingulise esindaja ajakulu 5 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot + km, kokku summas 720 eurot (sh käibemaks).
19.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, mistõttu määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 045 eurot (riigilõiv 325 eurot + põhjendatud õigusabikulud 720 eurot).
20.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi täiendatud Tallinna RK lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium