lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-12634/6

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 13.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-12634/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1883
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 150 lg 1, 3Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaegTsÜS § 167 lg 1Aegumise peatumine läbirääkimiste korralVÕS § 134 lg 3Mittevaralise kahju hüvitamise erisusedTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 449 lg 3VaheotsusTsÜS § 153 lg 1Surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumineTsÜS § 160 lg 1Aegumise peatumine hagi esitamisega

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-12634/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.04.20202-19-12634/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja19.04.20222-19-12634/40Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.09.2023

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Airwave10619261(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

vaheotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

13.12.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-12634

Tsiviilasi

S S hagi Osaühingu Airwave vastu õigusvastase kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

105 350,05 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja S S (isikukood xxx), lepinguline esindaja Eimar Kogger Kostja Osaühing Airwave (registrikood 10619261), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada kostja taotlus hageja mittevaralise kahju nõude osas aegumise kohaldamiseks.
2.Jätta hageja mittevaralise kahju nõue rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata kostja taotlus hageja varalise kahju 94 305,60 euro nõude osas aegumise kohaldamiseks.
4.Jätkata hageja varalise kahju nõude 94 305,60 euro menetlemist. Menetluskulude jaotus
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
VÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
Jätta menetluskulud mittevaralise kahju nõude osas hageja kanda. Määrata kindlaks, et kostjal puuduvad menetluskulud mittevaralise kahju nõude osas. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja seisukohad

1.12.11.2007 paigaldas kostja hageja elamule õhksoojuspumba. Aastatel 2007-2016 teostas kostja õhksoojuspumbale ka hooldust. Hageja tellis viimase hoolduse 2016. aasta jaanuaris, kuna tundis õhksoojuspumba juures kummi/plastmassi põlemise lõhna. Hooldus teostati 18.01.2016, hoolduse käigus rikkeid ei tuvastatud ja kinnitati seadme korrasolekut.
2.04.02.2016 toimus hageja elamus tulekahju. Tulekahju algfaasis nägi hageja õhksoojuspumba toitekaabli sisenemise kohas lahtist leeki. Hageja tellitud eksperthinnangu põhjal sai tulekahju alguse õhksoojuspumbast, tõenäoline põhjus on lühis, mille põhjustas omakorda erinevat tüüpi juhtmete kokku keeramine paigaldaja poolt ilma spetsiaalseid liiteid/ühendusi kasutamata. Ekspertiis tuvastas mitmete nõuete rikkumise õhksoojuspumba paigaldamisel. Mittevastavad elektriühendused tegi kostja.
3.Tulekahjus hukkus hageja ema, surm saabus ägeda vingumürgituse tagajärjel. Samuti sai kannatada hageja elamu. Hageja nõuab varalise kahju hüvitamist summas 94 305,60 eurot ning mittevaralise kahju hüvitamist kohtu poolt määratavas summas.
4.Hageja arvates ei ole nõuded aegunud. Varalise kahju nõude aegumistähtaja kulgemist tuleb hakata arvutama alates tulekahju toimumisest 04.02.2016 või õhksoojuspumba paigaldamisest 12.11.2007. Aegumistähtaja määramisel tuleb lähtuda TsÜS §-ist 150, mis reguleerib õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude aegumist. Aegumistähtaja kulgemine peatus 24.05.2017, kui hageja esitas kriminaalmenetluses tsiviilhagi. Kriminaalmenetlus lõpetati 04.03.2019. Seega oli aegumise tähtaeg peatund 650 päeva ja nõue oleks aegunud 24.08.2019.
5.Mittevaralise kahju nõude aluseks on terviserikke tekkimine, mis diagnoositi 11.07.2017, ja töövõime kaotus, mis määrati 24.01.2018, mistõttu ei saa kahjunõude aegumistähtaja kulgemist arvestada tulekahju tekkimisest, vaid tuleb arvestada kahju tekkimise aluseks olevatest asjaoludest lähtuvalt. TsÜS § 153 lg 1 järgi tuleb aegumistähtaja kulgemist arvutada ajast, mil isik sai teada kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust. Hageja ei saanud tulekahju tekkimise hetkel olla teadlik kahju põhjustanud isikust, isik selgus alles kriminaalmenetluse tulemusena. Enne seda sai hageja üksnes oletada, kes on kahju põhjustanud isik. Täiendavalt peatus aegumine ajal, mil pooled pidasid läbirääkimisi ehk perioodil 03.06.2019-21.08.2019. Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks
6.Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu. Koos kostja vastusega esitas kostja taotluse nõuete aegumise osas vaheotsuse tegemiseks. Kostja hinnangul on mõlemad nõuded aegunud.
7.Hageja varaline nõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue ja mitte õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue. Lepinguline nõue aegub 3 aastaga. Kostja paigaldas õhksoojuspumba 2007. aastal. Seega aegus nõue 12.11.2010. Isegi kui kohus kohaldaks 10-aastast aegumistähtaega TsÜS § 150 lg 3 kohaselt, siis arvestades õhksoojus pumba paigaldamise aega 12.11.2007 ja kriminaalmenetluse tõttu peatunud aegumistähtaja kulgemist (1 aasta 9 kuud ja 8 päeva), oleks hagi esitatud pärast aegumistähtaja möödumist.
8.Hageja mittevaralise kahju nõue aegus 04.02.2019. Hageja mittevaralise nõude aluseks on ema surm. Ema suri 04.02.2016. Hageja sai teada kahju põhjustajast hiljemalt märtsis-aprillis 2016, kui ekspert esitas arvamuse tulekahju põhjuste kohta. Selle ekspertiisi alusel algatati kriminaalmenetlus. Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagis hageja mittevaralise kahju nõuet ei

2(5)

esitanud. Seetõttu mittevaralise kahju nõude aegumine ei peatunud. Vastavalt saabus nõude aegumistähtaeg 04.02.2019 ning nõue on aegunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9.Kohus võib teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 ls 1). Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust (TsMS § 449 lg 3 ls 2). Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle (TsMS § 449 lg 3 ls 3).
10.Kostja esitas kohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamise tõttu. Kohus rahuldas 05.11.2019 määrusega kostja taotluse aegumise osas vaheotsuse tegemiseks. Seega lahendab kohus kostja aegumise kohaldamise taotluse vaheotsusega. Käesolev otsus käsitleb TsMS § 449 lg 3 järgi üksnes nõude aegumist. Kohus hindab vaheotsuse tegemisel vaidluse asjaolusid ja poolte väiteid üksnes vaidluse aegumisega seotud väidete piirides.
11.Riigikohus on selgitanud, et aegumise kohta tehtud vaheotsuse eeldusena tuleb kohtul hagi aegumise tähtaja kontrollimiseks kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe (RKTKo 32-1-63-08, p 14). Seega kvalifitseerib kohus kõigepealt pooltevahelise võlasuhte.
12.Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama (võlaõigusseadus (VÕS) § 1043). Kannatanule surma põhjustamisega ja tema omandi rikkumisega tekitatud kahju on õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 1 ja 5).
13.Hageja mittevaralise kahju nõue tuleneb tema ema surma põhjustamisest. Isiku surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud (VÕS § 134 lg 3). Käesoleval juhul olid erandlikeks asjaoludeks hageja vahetu lähedus surma saanud isikuga. Seega on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue õiguslikult VÕS § 1045 lg 1 p 1 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue. Kohus ei võta vaheotsuses seisukohta nõude eelduste täitmise kohta.
14.Hageja varalise kahju nõue tuleneb tema elamu kahjustamisest tulenevalt elamusse paigaldatud õhksoojuspumba rikkest. Omand on õiguslikult kaitstud ning omandi kahjustamise korral on võimalik esitada õigusvastase kahju hüvitamise nõue. Kuna hageja väitel oli poolte vahel sõlmitud leping ning lepingu täitmisel ilmnenud vigadest tekkis kahju, siis on võimalik hageja nõue lahendada ka lepinguõiguslikul alusel. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3 ls 2). Nii lepinguvälise kui ka lepingulise nõude korral on varaline kahju hüvitatav. Seega saab hageja varalise kahju nõude lahendada VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena või lepingulise kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 lg 1 alusel. Hageja varalise kahju nõue võiks kuuluda kohtu hinnangul rahuldamisele VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega kvalifitseerib kohus hageja varalise kahju nõude õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Kohus ei võta vaheotsuses seisukohta nõude eelduste täitmise kohta. Mittevaralise kahju nõue
15.Surma põhjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata õiguslikust alusest, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 153 lg 1). Kahjust teada

3(5)

saamisena käsitatakse teadmist kahju tekitamise ehk nõude aluseks olevatest asjaoludest. 1 Mittevaralise kahju puhul tuleb eeldada, et isik saab sellest teadlikuks kohe, kui talle saavad teatavaks nõude aluseks olevad asjaolud. 2 Kahju põhjustanud isiku osas piisab, kui kannatanu teab asjaolusid, mille põhjal ta saab isiku vastu esitada piisava edulootusega hagi. 3 Hageja mittevaralise kahju nõue saab tuleneda VÕS § 134 järgi asjaolust, et tema ema suri ja ta viibis surma ajal emaga ühes kohas. Kuigi hageja on välja toonud ka enda tervise kahjustumise, leiab kohus, et hageja tervise kahjustumine ei ole põhjuslikus seoses ühegi kostjale etteheidetava teo või tegevusetusega, mistõttu ei saa mittevaralise kahju nõude alusena käsitada hageja haiguse tekkimist ning sellest tulenevat töövõime kaotust. Kohus ei nõustu ka kostja käsitlusega, et aegumistähtaja alguseks tuleb pidada õhksoojuspumba paigaldamist, kuna hageja ei saanud õhksoojuspumba paigaldamisel olla teadlik kahjust. Seega hakkas mittevaralise kahjunõude aegumistähtaeg kulgema ajast, mil hageja sai teada ema surmast ja surma põhjustanud asjaolu ehk tulekahju tekitajast. Ema surmast pidi hageja saama teada tulekahju toimumise päeval ehk 04.02.2016. Hageja väitel sai ta kahju põhjustanud isikust teada kriminaalmenetluse tulemusel. Kostja väitel algatati kriminaalasi hageja esitatud eksperdiarvamuse alusel, milles oli märgitud, et kahju põhjustas kostja ning vastavalt pidi hageja teadma kahju põhjustajast juba kriminaalmenetluse algatamise hetkel ehk märtsisaprillis 2016. Kohus leiab, et kostja poolt viidatud hagi lisad 7, 8 ja 9 (tl 20 pöördel, 21, 22 ja 27) tõendavad, et hageja sai teada kahju tekitajast ajavahemikus märts kuni aprill 2016, kui eksperdid P S ja H S esitasid hinnangud, mille kohaselt põhjustas tulekahju soojuspumba paigaldamisel tehtud elektritehnilised vead (tl 27). Kuna hageja oli kasutanud soojuspumba hooldamiseks sama ettevõtet, mis õhksoojuspumba paigaldas, siis pidi hagejale olema teada ka andmed, mis olid vajalikud nõude esitamiseks paigaldaja ehk kostja vastu. Vastavalt hakkas aegumistähtaeg kulgema 21.03.2016 kui ekspert P S esitas esimese ekspertarvamuse. Ilma täiendavate asjaoludeta oleks mittevaralise kahju nõue aegunud 21.03.2019.

16.Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks (TsÜS § 160 lg 1). Aegumine peatub üksnes nende nõuete osas, mis isik esitab. Kuna hageja esitas kriminaalmenetluses üksnes varalise kahju nõude, siis ei mõjuta kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamine hageja mittevaralise kahju nõude aegumist.
17.Aegumistähtaeg peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks (TsÜS § 167 lg 1). Hageja tugines mittevaralise kahjunõude aegumise osas pooltevahelistele läbirääkimistele perioodil 03.06.2019-21.08.2019. Kuna hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue aegus 21.03.2019, siis ei saa perioodil 03.06.201921.08.2019 peetud läbirääkimised peatada aegumistähtaja kulgemist, kuna aegumistähtaeg oli läbirääkimiste alustamise ajaks juba saabunud. Seega teeb kohus mittevaralise kahju nõude osas lõppotsuse ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas hagi edasi ei menetle. Varalise kahju nõue
18.Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama (TsÜS § 150 lg 1). Riigikohtu praktikas on leitud, et kannatanu ei pea teadma kahju täpset suurust ning piisab kui kannatanu teab kahju umbkaudset suurust (RKEKo 3-1-1-41-16, p 23). Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja sai kahju põhjustanud isikust teada 21.03.2016. Hageja pole välja toonud, millal täpselt sai hageja teada kahju lõplikust suurusest. Kohus leiab, et hoolsalt käitudes oleks selleks ajaks hageja pidanud teada saama ka kahju TsÜS komm vlj. § 153, p 3.3. TsÜS komm vlj. § 150, p 3.2.2.2.2.

TsÜS komm vlj. § 150, p 3.2.2.3.

4(5)

umbkaudse suuruse. Seetõttu hakkas ka varalise kahju nõude aegumistähtaeg kulgema 21.03.2016 ning tähtaeg oleks saabunud 21.03.2019.

19.Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks (TsÜS § 160 lg 1). Hageja esitas kriminaalmenetluses tsiviilhagi 24.05.2017. Eeltoodu on tõendatud hagi lisaga 18 (tl 51). Kriminaalmenetlus lõpetati 04.03.2019. Eeltoodu on tõendatud hagi lisaga 11 (tl 31). Seega oli aegumistähtaeg peatunud perioodil 24.05.2017-04.03.2019 ehk kokku 1 aasta 9 kuud ja 9 päeva. Vastavalt lükkus aegumistähtaeg eelnimetatud aja võrra edasi ning aegumistähtaeg oleks saabunud 30.12.2020. Seega ei ole õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue aegunud tulenevalt aegumise peatumisest kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamisega. Peatumine ulatub kõigile võimalikele õiguslikele alustele, mille järgi saab samasisulisele nõude esitada. 4 Seetõttu tuleb sama nõuet pidada mitte aegunuks ka siis, kui kohus hiljem leiab, et tegemist on lepinguõigusliku nõudega. Kuna nõue ei ole aegunud, ei pea kohus vajalikuks hinnata, kas aegumistähtaeg peatus täiendavalt tulenevalt poolte vahelistest läbirääkimistest. Kohus jätkab varalise kahju nõude menetlemist. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on märkinud, et aegumise kohaldamisel ei soovi ta oma menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Seega määrab kohus, et kostjal puuduvad menetluskulud mittevaralise kahju nõude osas.
21.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

TsÜS komm vlj. § 160, p 3.2.1.1.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja