lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-770/28

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 06.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-770/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.12.2019
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
2331
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 127 lg 1, 2, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusKOS § 11 lg 1, 3KOS § 2 lg 1, 2TsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 128 lg 1, 3Hüvitatava kahju liigidKOS § 15 lg 1TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-770/38Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.06.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-17-17334/66Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.05.20212-17-17334/42Harju Maakohus Tallinna kohtumaja13.11.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. detsember 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-770

Tsiviilasi

D. R. hagi M. V. vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

1 867,20 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja D. R. (ik xxx), lepinguline esindaja S. P.-B. Kostja M. V. (ik xxx), vandeadvokaat Kalju Hanni

Asja läbivaatamine

Kirjalikus lihtmenetluses ja ärakuulamisel 5.09.2019

RESOLUTSIOON

1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Mõista M. V.lt D. R.i kasuks tekitatud kahju 1 867,20 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud kostja M. V. kanda.
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohus ei anna resolutsiooni p-de 1-3 osas luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 436 lg 2Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsÜS § 136 lg 2Tähtpäeva saabumine
TsÜS § 149Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
VÕS § 6 lg 2Hea usu põhimõte

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt toimusid hageja korteris veeavariid 16. ja 18. jaanuaril 2016. Veeavarii tagajärjel tilkus hageja korteri tualeti ja magamistoa laest vett, mille tulemusel sai hageja korteri siseviimistlus kahjustada. Kindlustusettevõtte koostatud ekspertakti põhjal tulenes veeavarii kostjale kuuluvast korterist – terrassi äravoolutoru oli jäätunud, mistõttu lumesulavesi ei saanud ära voolata ning tungis hageja korterisse. Kostja rikkus oma kohustust hoida eriomandi eset korras, tekitatud kahju on fikseeritud ülevaatuse aktis ning põhjuslik seos on tõendatud ekspertarvamusega. Terrass on korteri nr 6 osa ja kuulub korteriomandi eseme koosseisu. Korteriomanik peab terrassil teostama heakorratöid vastavalt ilmaoludele. Jättes lund terassilt eemaldamata, rikkus kostja käibekohustust, mille tulemusel tekkis hagejale kahju. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-129-13 põhineb korteriomanike vaheline kahju hüvitamise nõue üldjuhul seadusjärgsel võlasuhtel ning nõude aegumisele tuleb kohaldada TsÜS § 149.
2.Hageja palub kostjalt V. mõista tekitatud varaline kahju 1 867,20 eurot, menetluskulud jätta kostja kanda ja V. mõista kostjalt menetluskulud 1 125 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja V. mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud summas 3 137,40 eurot. Kostjale tekkinud kahjust tulenevaid nõudeid tuleb käsitada ühtsena ning nende osas hakkas aegumistähtaeg kulgema
16.jaanuaril 2016. Kostja leiab, et nõue on aegunud alates 15. jaanuar 2019. Alternatiivselt leidis kostja, et hagi on põhjendamata ja tõendamata. Ekspertiisist ei nähtu, et kahju oleks tekkinud kostja tegevuse tulemusel. Äravoolutoru, mis jäätus ning väidetavalt põhjustas kahju, on kõikide korteriomanike kaasomandis. Äravoolutoru külmumine võib olla tingitud ehituspraagist.
4.Hagiavaldus on ka vastuolus hea usu põhimõttega ja nõue pikemaajalise sissenõudmata jätmise tõttu lõppenud. Viidatud terrass on ehitusjärgus ning majale ei ole kasutusluba väljastatud. Seega on kahju eelduslikult põhjustatud madalast ehituskvaliteedist. Kostja ei ole eriomandi eseme korrashoiu kohustust rikkunud. Terrass ei kuulu kostja korteri eriosa koosseisu, kostja ei ole mistahes kohustuse rikkumist toime pannud. Kui kahju tekkis vee äravoolu ummistusest (mis ei ole tänaseni teada), asub see väljaspool kostja mõjuala, kostja ei saa oma käitumisega äravoolu toimimist mõjutada. Hageja ei ole tõendanud kas kahju põhjustas äravoolutoru külmumine; katte ja vuukide rebendid – halb ehituskvaliteet või sootuks mingi kolmas tagajärg.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus käsitleb esmalt hageja nõuet (I), seejärel võtab seisukoha kostja aegumise vastuväite osas (II) ja hea usu põhimõttega vastuolu osas (III).
6.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 405 lg 1 p 5 ja 6 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, V. arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel.

I

7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
8.Hageja nõuab kostjalt tekitatud kahju 1 867,20 euro hüvitamist. Kohtul tuleb asja lahendamiseks esmalt kvalifitseerida hageja nõue.
9.Riigikohus on selgitanud, et kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse- eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav (vt RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 16). Korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (KOS § 11 lg 3) (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 21-22). Kohus on vastavat tõendamiskoormist menetlusosalistele ka 02.10.2019 määrusega selgitanud (vt tl 123-124).
10.Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes. Hagejale kuuluvas korteris xxx toimusid veeavariid 16. ja 18. jaanuaril 2016. Veeavarii tagajärjel tilkus hageja korteri tualeti ja magamistoa laest vett, mille tulemusel sai hageja korteri siseviimistlus kahjustada. Kostja omandis on korteriomand xxx Hagejale kuuluva korteri x läbijooksud esinesid magamistoa osas, mille kohal paikneb korteri x kasutuses olev terrass. Terrass ei kuulu korteri x reaalosa hulka, vaid on kõigi korteriomanike kaasomandis. Kõnealust terrassi kasutab üksnes kostja. Kohus loeb nimetatud asjaolud tuvastatuks.
11.Esmalt tuleb kindlaks teha, kas kostja on rikkunud kohustust korraldada kaasomandi eseme korrashoiu tagamine ja kas kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Kaasomanikel on üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p-id 47 ja 48). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kahju tekkimise ajal reguleeris korteritega seonduvat korteriomandiseadus. Korteriomanikul on kohustus hoida korteri reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KOS § 11 lg 1 p 1). Korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone V.st kuju muutmata (KOS § 2 lg 1). Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires (KOS § 2 lg 2). Kaasomandi eset valitsevad

korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti (KOS § 15 lg 1). Riigikohus on märkinud, et iseenesest ei ole tähtsust, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma, et rikkumine oleks vabandatav (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 43).

12.Seega on kostjal kohustus hoida enda poolt kasutatav kaasomandis olev terrass korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Kostja on kohustatud terrassil olevat lund koristama. Kohtule esitatud fotodelt nähtuvalt ei olnud kostja kasutuses olev rõdu lumest puhastatud (tl 54-58). Samuti on ekspertarvamusega tõendatud, et terrassil oli rohkelt lund ja jääd (tl 6 pöördel). Kostja ütlustega on tõendatud, et kui ta majavanemaga terrassi vaatama läks, oli kõik jääd täis ja vesi oli terrassilaudade all (tl 106). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja on ka kohustatud kontrollima terrassi korrasolekut ning puuduste ilmnemisel teavitama teisi kaasomanikke ning võtma tarvitusele vastavad abinõud. Kohtu hinnangul on kostjal kohustus jälgida, kas äraveetoru või sadeveelehter on paigas. Kohtule esitatud ekspertiisiaktist nähtuvalt terrassi sademete äravoolulehter oli torust lahti ühendatud, see oli jäätunud ning vesi ei voolanud terrassilt ära ja kogunes terrassile. Lume koristamata jätmise tõttu kogunes terrassil sulamisvesi (tl 6-7). Kostja väitel asub äraveetoru kostja terrassi all, kuid kohtu hinnangul pidi kostja terrassi korras hoides märkama, et vesi ei voola ära ja äraveetoru ei ole paigas. Kohus jätab hageja poolt ärakuulamisel V. toodud uued asjaolud tähelepanuta selle kohta, et kostja korterisse sisenemisel oli põrand 5 cm paksuse veekihiga kaetud. Hageja ei tuginenud nimetatule hagis ning ärakuulamisel märkis hageja, et uue asjaoluna hageja seda kajastada ei soovi. Nimetatu on ka ümber lükatud hageja 15.04.2019 menetlusdokumendile lisatud fotoga (tl 66 pöördel). Samuti on kostja ütlustega tõendatud, et kostja korter oli täiesti kuiv (tl 106). Eeltoodus tulenevalt on tuvastamist leidnud, et kostja on rikkunud kohustust hoida kaasomandi ese korras ning kostja vastutab kohustuse rikkumise eest.
13.Järgnevalt tuvastab kohus kas hagejale on tekkinud kahju kostja rikkumise tõttu (kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos) ning kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga. Rikutud kohustuse kaitse-eesmärgi hindamisel tuleb hinnata, kas hageja kaitsmine ja temal tekkinud kahju ärahoidmine on kostja rikutud sätte (kaitsenormi) eesmärk.
14.Kohus leiab, et hageja on tõendanud veekahjustuse tekkimise. Nimetatu on tõendatud ekspertarvamusega (tl 6-7). Kahju tekkimine on tõendatud ka korteri ülevaatusel koostatud aktiga, fotodega ja Salva Kindlustuse 05.02.2019 otsusega (tl 52-60). Kostja rikkumise ja hageja kahju vahel esineb põhjuslik seos, kuna kostja poolse terrassi korrashoiu kohustuse rikkumise tagajärjel sai võimalikuks hageja korteriomandi kahjustamine. Kohtu hinnangul on hageja kaitsmine ja temal tekkinud kahju ärahoidmine kostja rikutud sätte (kaitsenormi) eesmärk. Kohus leiab, et hageja on tõendanud kahju suuruse 1 867,20 eurot X OÜ hinnapakkumisega (tl 8). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuulub otsene varaline kahju (VÕS § 128 lg 1 ja 2). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3). Asja kahjustamise korral on kannatanul VÕS § 132 lõike 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist (RKTKo 3-2-1-139-05, p 12). Seega on hagejal õigus nõuda korteri parandamise kulude hüvitamist ka enne korteri kordategemist.
15.Kostja ei ole tõendanud, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. II

16.Käesoleval juhul kohaldub aegumisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149, mille kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval (TsÜS § 136 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et aastates arvestatava tähtaja kulgemist tuleb TsÜS § 136 lg 2 alusel lugeda selliselt, et tähtaja viimaseks päevaks on kohustuse täitmise rikkumisest tuleneva nõude korral kohustuse täitmise viimane päev (RKTKo 2-15-6538, p 15). Seega, kui nõue muutus sissenõutavaks 16.01.2016, saabuks nõude aegumistähtaeg 16.01.2026. Hagi esitati 16.01.2019, so õigeaegselt. III
17.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagiavaldus on vastuolus hea usu põhimõttega ja nõue pikemaajalise sissenõudmata jätmise tõttu lõppenud. VÕS § 6 lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ei saa pidada hageja nõude esitamist kostja vastu kolme aasta möödudes kahju tekkimisest. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Hageja ütlustega on tõendatud, et ta proovis saada kostjaga kohtuV.st lahendust ja pöördus alles siis kohtusse, kui kostja ütles, et tema seda probleemi lahendama ei hakka (tl 105 pöördel). Hea usu põhimõttega oleks vastuolus selline hageja käitumine, et ta oleks viivitanud hagi esitamisega kolm aastat viivisenõude suurenemise eesmärgil. Käesoleval juhul hageja viivisenõuet kostja vastu ei esitanud.
18.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele.

MENETLUSKULUD

19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
20.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja