lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-9645/56

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-9645/56
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2178
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 329 lg 2Avalduste esitamise õigeaegsusTsMS § 53 lg 4Protokollile vastuväidete esitamine ja protokolli parandamineTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-9645/51Harju Maakohus Tallinna kohtumaja05.09.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

22.11.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-9645

Kohtuasi

XX hagi YY (Y) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.09.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebus liik

YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

81 958,68 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX), vandeadvokaat Paavo Paas

esindaja

Kostja YY (ik XXXXXXXXXXX), esindaja Natalja Kutepova Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 05.09.2019 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi. Täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 sõnastust alates 23.06.2018 väljamõistetava viivisemäära osas, mõistes alates 23.06.2018 YY-lt XX kasuks välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg teises lauses nimetatud määras 59 655,89 euro suuruselt põhinõudelt kuni selle tasumiseni.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud YY kanda.
3.Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 1) Rahuldada hagi. 2) Mõista YY-lt XX kasuks välja laenuvõlg 59 655,89 eurot, intress 3 270 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 14 260,32 eurot ja alates 23.06.2018 viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses nimetatud määras 59 655,89 euro suuruselt põhinõudelt kuni selle tasumiseni. 3) Jätta nii maakohtus kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud YY kanda. 4) Rahuldada YY taotlus 22.08.2019 istungi protokolli parandamiseks ja lugeda protokolli teisel leheküljel õigeks järgmine: „Kohus määras tõendite uurimise järjekorra: Kuulata üle esmalt hageja vande all, seejärel tunnistaja ja siis dokumentaalsed tõendid.“ Edasikaebamise kord

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-22-19412/13Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13637/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-17893/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.09.20262-26-117222/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue

1.XX (hageja) esitas 22.06.2018 maakohtule hagi YY (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 59 655,89 eurot, intress 3 270 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 14 260,32 eurot ja lisanduv viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 nimetatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja ja kostja sõlmisid 15.02.2014 laenulepingu, mille alusel laenas hageja kostjale 59 655,89 eurot. Lepingu p-s 2 kinnitasid pooled, et laen on kostjale välja makstud. Lepingu p-i 4 järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi 4% laenusummast aastas ja tagastama laenu 31.12.2014. Hageja ja kostja sõlmisid 31.12.2014 uue kokkuleppe, mille kohaselt tuli laen tagastada 30.06.2015. Kostja laenu ei tagastanud ja intressi ei tasunud. Alates 01.07.2015 hakkas kulgema viivisearvestus. 31.12.2014 kokkuleppe sõlmimise kohta selgitas hageja, et valmistas kokkuleppe projekti ise ette ja tegi kostjaga kohtudes viimasele ettepaneku see allkirjastada. Kostja ei allkirjastanud kokkulepet koheselt, kuid võttis kokkuleppe projekti enda kätte ja tagastas selle hagejale peale puhkuselt naasmist 2015. aasta jaanuaris allkirjastatud kujul. Kostja ütles hagejale, et ta on kokkuleppele ise alla kirjutanud. Kuna hageja ja kostja vahel olid perekondlikud sidemed (kostja on hageja õe abikaasa), ei olnud hagejal mingit alust arvata, et kokkulepet tegelikult ei allkirjastanud kostja või kokkuleppes kajastatu ei ühti kostja tegeliku tahtega. Kui kostja allkirjastas kokkuleppe mõnel muul ajal kui 31.12.2014, oleks ta pidanud heas usus tegutsedes kuupäeva ise muutma. Kui kostja tõepoolest ise kokkulepet ei allkirjastanud, oli tegemist hea usu vastase käitumise ja hageja pahatahtliku eksitamisega, mille tagajärjeks oli praeguses menetluse õiguse kaotamine aegumise vastuväite esitamiseks. Hageja ei vaielanud vastu kostja väitele, et 15.02.2014 laenuleping vormistati pärast raha reaalset kostjale üleandmist ja laen anti üle USA dollarites (80 000 USD). Eelnev ei omanud aga laenulepingu kehtivuse osas tähendust. Hageja ei võtnud kostja kodust ühtegi eelnevalt allkirjastatud valget paberilehte ja ei korraldanud selle abil võltsimist. Hagejal ei ole kunagi olnud juurdepääsu kostja isiklikele või ettevõtlusalastele dokumentidele ning 2005. aastast alates ei olnud hagejal juurdepääsu ka kostja elukohale. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja nõustus hagejaga, et nende vahel oli 15.02.2014 sõlmitud laenuleping. Selle alusel vormistati kirjalikult varasem laenu andmine USA dollarites. Samas ei sõlminud kostja 31.12.2014 laenulepingu muutmise kokkulepet. Sellist kokkulepet nägi ta esimest korda praeguses kohtumenetluses.

Kostja ei viibinud 31.12.2014 Eestis, mistõttu ei saanud ta sellist kokkulepet allkirjastada. Ta oli ajavahemikul 17.12.2014-21.01.2015 puhkusereisil Tai Kuningriigis. Allkiri pidi olema võltsitud. Hiljem väitis kostja, et kui ka dokumendil oli kostja allkiri, siis ei väljendanud see kostja tahet, sest hageja võis kostja kodust võtta kostja poolt juba varem allkirjastatud valge lehe ja sellele hiljem teksti peale trükkida. Nimelt enne praegust konflikti suhtlesid pooled omavahel aktiivselt ja hagejal oli kostja elukohale vaba juurdepääs. Kuivõrd 15.02.2014 sõlmitud laenulepingu p-i 4 kohaselt oli leping sõlmitud kuni 31.12.2014, aegus hageja nõue 31.12.2017, s.o on enne hagi esitamist. Pealegi tagastas kostja hagejale 15.02.2014 laenulepingus märgitud summa 2014. aasta sügisel abikaasa Natalja Tšeranjova juuresolekul. Maakohtu otsus

3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja laenuvõla 59 655,89 eurot, intressi 3 270 eurot, viivise 14 260,32 eurot ja alates 23.06.2018 viivise VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud määras põhinõude summast 59 655,89 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kohus rahuldas protokolli parandamise taotluse. Vaidlust ei olnud, et poolte vahel oli 15.02.2014 sõlmitud laenuleping koos intressi tasumise kohustusega ja kostja võlgnes hagejale 59 655,89 eurot. Tõendatud ei olnud, et kostja tagastas hagejale võla. Kostja abikaasa ütlused, mis kostja hinnangul pidid võla tasumist tõendama, seda ei teinud. Tunnistaja avaldas üksnes oma arvamuse laenu lõpliku tagastamise kohta. Arvamus oli üldsõnaline. Tõendatud oli, et kostja kirjutas alla 31.12.2014 laenulepingu muutmise kokkuleppele, millega pooled pikendasid laenulepingu tähtaega. Seda tõendas käekirja ekspertiisi akt, mille kohaselt olid nii laenulepingu kui laenulepingu muutmise kokkuleppe kostja nimel allkirjastanud üks ja sama isik ning laenulepingu muutmise kokkuleppele kirjutas tõenäoliselt alla kostja. Samuti tõendas seda dokumendi ekspertiisi akt, mille kohaselt trükiti kokkuleppele eelnevalt tekst ja seejärel allkirjastati see. Ekspertiisiaktides väljendatud järeldustega langes kokku ka hageja seletus vande all. 31.12.2014 lepingulepingu muutmise kokkuleppes väljendas kostja otsest tahet end õiguslikult siduda selle 31.12.14 kokkuleppes toodud tingimusega, s.t laenulepingu tähtaja pikendamisega. Kuivõrd laenu tagastamise kohustus tuli täita 30.06.2015 ja hagi esitati 22.06.2018, ei olnud hageja nõue aegunud. Arvestades eelnevat ja lepingus kokkulepitut, oli kostjal kohustus hagejale tagastada 59 655,89 euro suurune laen koos intressi ja viivisega. Vaidlust ei olnud, et kostja intressivõlg oli 3 270 eurot ja hagi esitamise ajaks oli viivist kogunenud 14 260,32 eurot. Samuti tuli hageja nõuet arvestades välja mõista laenuvõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivis alates 23.06.2018 kuni laenuvõla tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kostja kanda. TsMS § 53 lg 4 alusel parandas kohus protokolli. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale kaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ekslik oli maakohtu seisukoht, nagu ei oleks pooltel olnud vaidlust, et nad sõlmisid 15.02.2014 laenulepingu intressi tasumise kohustusega, mille järgi võlgnes kostja hagejale 59 655,89 eurot.

Pooled väitsid, et laenulepingut ei sõlmitud ja raha üleandmist ei toimunud. Hageja sõlmis laenukokkuleppe kostja abikaasaga, mitte kostjaga. Kostja ei allkirjastanud 31.12.2014 laenulepingu muutmise kokkulepet. Kostja tõendas, et ta ei kohtunud nimetatud kuupäeval hagejaga. Ta ei saanudki seda teha, sest viibis puhkusel Tai Kuningriigis. Käekirjaekspertiisi aktist nähtus, et vaidlustatud kokkuleppel oli väga tõenäoliselt kostja oma (aste 2), s.t tegu ei olnud kategoorilise vastusega. Hageja versioon, et ta andis dokumendi allkirjastamiseks 2014. aasta detsembri keskel ei olnud eluliselt usutav, sest muidu oleks dokumendil olnud teine kuupäev. Ebaõige oli ka hageja väide, et ta sai dokumendi tagasi ajavahemikul 10.01.2015-15.01.2015 kostja abikaasa käest. Esiteks ei viibinud kostja abikaasa sel ajal Eestis ja teiseks kinnitas abikaasa tunnistajana, et ei ole kunagi hagejale korteri välisukse kaudu dokumente üle andnud. Dokument võltsiti eesmärgiga pikendada aegumistähtaega. Nõue oli hagi esitamise ajaks aegunud. Vastus kaebusele

5.Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus tugines uutele väidetele ja/või väited olid pahausksed. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka maakohtu otsuse resolutsiooni täpsustada, mis ei muuda poolte jaoks lõpptulemust. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
6.1.Maakohus määratles õigesti, et pooltel ei olnud vaidlust asjaolus, et 15.02.2014 vormistati kirjalikult dokument, mille järgi võlgnes kostja hagejale 59 655,89 eurot. Kirjeldatud dokumendi olemasolule on hageja tuginenud juba hagiavalduses (I kd lk 1) ning selle olemasolu on kinnitanud ka kostja (I kd lk 15 pöördel). Küll aga tuleb maakohtu põhjendusi muuta osas, milles maakohus leidis, et laenuleping sõlmiti poolte vahel 15.02.2014 (s.o samal kuupäeval, kui allkirjastati dokument, mis kandis pealkirja „Laenuleping“). Menetluse kestel ilmnes, et 15.02.2014 dokumendi näol oli tegu varem sõlmitud suulise laenulepingu kirjaliku vormistamisega, s.t tegu ei olnud eraldiseisva laenulepinguga. Eelnev ei muutnud aga tõsiasja, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping, millega hageja andis kostjale üle 59 655,89 eurot (80 000 USD-d) ning kostjal oli kohustus tasuda intressi ja tagastada hagejale laenusumma hiljemalt 31.12.2014. Eelnev oli nähtav 15.02.2014 dokumendist (I kd lk 5). Apellatsioonkaebuses väitis kostja, et vaidlusalune laenukokkulepe sõlmiti kostja abikaasaga, mitte kostjaga. See väide esitati ka maakohtule, kuid seda alles 26.08.2019 menetlusdokumendis pealkirjaga „Kostja teesid kohtuvaidluseks tsiviilasjas nr 2-18-9645 ja menetluskulude nimekiri“, s.o pärast eelmenetluse ja sisulise arutelu lõppemist (vt I kd lk 133135, 137-137 pöördel). Maakohus jättis õigesti väite tähelepanuta, sest menetlusosalistel tuleb esitada mh oma väited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada (TsMS § 329 lg 2). Põhjust uue väite hilinenult esitamist kostja maakohtule ei esitanud.

Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui (1) asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta; (2) asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kostja eelnevalt kirjeldatud eeldusi esile ei toonud, mistõttu ei saa ringkonnakohus kostja väidet, et vaidlusalune laenukokkulepe sõlmiti kostja abikaasaga, mitte kostjaga, kohtuotsuses tuvastada.

6.2.Maakohtu otsus osas, milles kohus tuvastas, et poolte vahel kehtis laenulepingu muutmise kokkulepe, mis kandis kuupäeva 31.12.2014, oli hõlpsalt jälgitav ja korrektne. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Asjaolu, et 31.12.2014 kuupäeva kandva dokumendi allkirjastas kostja, oli tõendatud kahe ekspertiisiaktiga. Esimeses aktis (I kd lk 68-70) leidsid eksperdid, et 15.02.2014 dateeritud dokumendil ja 31.12.2014 dateeritud dokumendil olevad laenusaaja allkirjad kostja nimelt olid väga tõenäoliselt kirjutatud ühe ja sama isiku poolt ning need kirjutas väga tõenäoliselt kostja (arvamuste skaala aste 2), s.t tegu oli tõenäosuse astmega, millest kõrgemal oli vaid aste 1, millele vastas tõdemus „sama kirjutaja“. Seega oli tõenäosus, et 31.12.2014 dateeritud dokumendi allkirjastas keegi teine kui kostja, väga väike. Teises aktis (I kd lk 126-127) avaldasid eksperdid, et dokumendil pealkirjaga „Kokkulepe 15.02.2014 sõlmitud laenulepingu muutmise kohta“ ei leitud võltsimisele viitavaid tunnuseid ja laenusaaja (kostja) allkiri oli kirjutatud pärast trükiteksti paberile kandmist. Seega jäi ekspertiisiga tõendamata kostja versioon, et hageja võttis kostja kodust tühja kostja allkirjaga paberilehe, millele trükkis endale meelepärase teksti, et vältida nõude aegumist. Maakohus leidis õigesti, et kõnealused aktid olid usaldusväärsed ja kooskõlas hageja seletusega vande all. 31.12.2014 kuupäeva kandva dokumendi kehtivuse ja seal kajastatud nõude aegumise seisukohalt ei olnud oluline, kas dokument allkirjastati samal kuupäeval või mitte ja kas see anti hagejale üle ajavahemikul 10.01.2015-15.01.2015 või mõnel muul ajal. Oluline oli, et 31.12.2014 kuupäeva kandvas dokumendis oli märgitud uus laenu tagastamise kuupäev, s.o 30.06.2015 ja dokument oli kostja poolt allkirjastatud. 30.06.2015 tuli kostjal laen tagastada ning kostja ei suutnud tõendada, et ta selle tagastas. Seda ei tõendanud ka kostja abikaasa ütlused, sest nendest nähtus vaid, et kõnealuse laenusuhte näol ei olnud tegu poolte ainsa laenusuhtega ja mingid summad on kostja hagejale tagastanud. Missuguste laenulepingute alusel väljamaksutud summad ja kui suures ulatuses hagejale tagastati, tunnistaja öelda ei osanud (I kd lk 126-127).
6.3.Ringkonnakohus peab vajalikuks maakohtu otsuse resolutsiooni täpsustada, mis ei muuda poolte jaoks lõpptulemust, kuid välistab vaidluse täitedokumendi tõlgendamise üle. Nimelt on maakohus vaidlustatud otsuses märkinud, et kostjalt tuleb lisaks põhinõudele, intressile ja sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista ka lisanduv viivis põhinõude tasumisega viivitamisel alates 23.06.2018 VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud määras. Viidatud sättes on ette nähtud kaks võimalikku viivisemäära: VÕS § 113 lg 1 teine lause näeb ette viivisemäära, mis sõltub VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; VÕS § 113 lg 1 kolmas lause näeb ette viivisemäära, mis sõltub lepinguga ettenähtud intressimäärast. Asja materjalidest nähtub, et kõik osapooled on lisanduva viivise osas silmas pidanud VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud viivisemäära. Seega tuleb maakohtu otsust täpsustada kahe sõnaga, s.t lisada sõnapaar „teises lauses“.

Menetluskulude jaotus

7.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.09.20262-26-112264/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.09.20262-25-13953/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja