lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-58746/115

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-09-58746/115
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2680
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 175 lg 1, 2, 5, 51PankrS § 173 lg 2, 5TsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTMS § 131 lg 1Sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuetTMS § 132 lg 1Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörataTsMS § 131 lg 1Hagihind juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise puhulTsMS § 132 lg 1Hagihind mittevaralise nõude puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-09-58746/23Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja27.08.20122-09-58746/101Harju Maakohus Tallinna kohtumaja18.12.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-11-9180/3Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja14.06.2011

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Stockmann Aktsiaselts10005122Tallinn, Paldiski mnt 77a korteriühistu80184155

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-09-58746

Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Tsiviilasi

XX kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine Harju Maakohtu 18.12.2018 määrus

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja (võlgnik): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Margus Venesaar esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isikud: Võlausaldaja I: SIA GelvoraSergel (endine ärinimi SIA Gelvora, Läti registrikood 40103837691), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Võlausaldaja II: Tallinn, Paldiski mnt 77a korteriühistu (registrikood 80184155), lepinguline esindaja Aare Nahk Võlausaldaja III: Stockmann Aktsiaselts (registrikood 10005122) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Harju Maakohtu 18.12.2018 määruse resolutsioon muutmata, kuid lisada menetluskulude jaotus ja muuta osaliselt määruse põhjendusi.
2.Jätta rahuldamata XX taotlus kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks.
3.Kohustustest vabastamise menetluse kulud maa- ja ringkonnakohtus jätta XX kanda.
4.XX määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 172 lg 7Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 104 lg 5Vastutus süü puhul
1.Harju Maakohtu 27.08.2012 määrusega lõpetas kohus XX (võlgniku) pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Määrusest nähtuvalt jäid võlausaldajate nõuded rahuldamata 141 133,80 euro ulatuses.
2.27.10.2017 esitas võlgnik Harju Maakohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlausaldaja Tallinn, Paldiski mnt 77a korteriühistu palus jätta avalduse rahuldamata. Võlausaldaja Stockmann Aktsiaselts on teatanud, et tal puuduvad vastuväited võlgniku taotlusele. Võlausaldaja SIA GelvoraSergel esitas kohtule seisukoha, milles palus jätta avalduse rahuldamata. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
3.Harju Maakohtu 18.12.2018 määrusega lõpetati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja võlgnik jäeti pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
4.Võlgnik on esitanud kohtule usaldusisiku aruanded 05.06.2014, 31.03.2015, 09.09.2016, 27.10.2017 ja 09.02.2018. Kõik esitatud aruanded on sisuliselt samasugused, kus võlgnik avaldab, et tema ainuke sissetulek on Eesti Vabariigi poolt makstav vanaduspension, mis kulub elamise peale ära ning võlgnikul puudub muu sissetulek. Võlgnik on ka üldsõnaliselt aruannetes avaldanud, et tal ei ole õnnestunud leida tööd oma vanusest ja tervisest tingituna. Kõikides aruannetes on võlgnik märkinud enda elukohaks Kaupmehe 7-95, Tallinn. Aruannete kohaselt on vanaduspensioni suurus olnud 340-400 eurot kuus. Võlgnik pole ühelegi võlausaldajale teinud ühtegi väljamakset 5 aasta kestel, mil kohustustest vabastamise menetlus on toimunud.
5.18.06.2018 toimunud ärakuulamisel tuvastas kohus, et võlgnik on tegelikult elanud ka Norras, omab seal praegu paralleelselt Eestiga elukohta ning saab Norra Kuningriigi poolt pensioni. Võlgniku poolt esitatud andmetest nähtub, et võlgnik on saanud Norra Kuningriigis töötuhüvitist perioodil 08.2016-06.2017 ja alates 07.2017 pensioni 2161 Norra krooni kuus. Lisaks on kohus tuvastanud, et võlgnik on võtnud laenu 06.01.2015 summas 70 000 Norra krooni (kd IV, tlk 7). Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et võlgnik on omanud juba vähemalt alates 2015. a lõpust elukohta Norras (kd IV, tlk 4, 11).
6.Maakohtu hinnangul on võlgnik raske hooletusega rikkunud pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg 2 sätestatud kohustusi, mille kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
7.Maakohus oli seisukohal, et võlgnik ei ole asunud võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldama. Sealjuures on võlgnik varjanud ka saadud tulu ning pole kohut ega võlausaldajaid teavitanud enda elukohast Norra Kuningriigis. Võlgnik on kinnitanud Norra Kuningriigis aktiivset töö otsimist, Norras massööri litsentsi omandamist, töötuhüvituse ja pensioni saamist. Eelkirjeldatu viitab selgelt asjaolule, et võlgnik on omanud elukohta ja viibinud kestvalt Norra Kuningriigis. Võlgnik on kohtule esitatud aruannetes avaldanud, kuidas tema Eesti Vabariigilt saadav pension kulub elamiskuludeks ära. Maakohus oli seisukohal, et seega Norra Kuningriigilt saadav pension on jäänud võlgnikule alles, kuid selle arvelt pole tehtud võlausaldajatele ühtegi väljamakset. Lisaks on võlgnik võtnud laenu 06.01.2015 summas 70 000 Norra krooni (kd IV, tlk 7). Maakohus möönis, et lepingu kohaselt saabub esimene tagasimakse tegemise tähtaeg 06.01.2019 (kd IV, tlk 7). Samas on oluline, et kohustustest vabastamise menetluse lõppedes ei ole garanteeritud, et võlgnik vabastatakse allesjäänud kohustustest ning olukorras, kus võlgnik pole teinud ühtegi tagasimakset võlausaldajatele, on enda kohustuste suurendamine selliselt laenu võtmisega võlausaldajate huve selgelt kahjustav.
8.Maakohtu hinnangul tõendab võlgniku süülist käitumist ka 18.06.2018 avaldatu, mille kohaselt võlgnik ei teadnud enda kohustusest teavitada elukoha muutusest kohut ning kohustusest teha võlausaldajatele väljamakseid sõltumata väljamakse suurusest. Samas on võlgnik 10.11.2009 kinnitanud teadlikkust enda kohustusest ning seda on täiendavalt selgitatud 27.08.2012 määruses. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et võlgniku väited oma kohustustest mitteteadmise kohta kohustustest vabastamise menetluse raames on põhjendamatud, sest võlgnik on ise kinnitanud oma valmisolekut vastavaid kohustusi täita. Lisaks märkis maakohus, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kui võlgnik pärast 5 aasta möödumist avaldab, et ta ei teadnud oma kohustusi, siis viitab see maakohtu hinnangul võlgniku tahtmatusele täita oma kohustusi ning selline tegevus pole käsitletav endast parima andmisena kohustuste täitmisel. Maakohus oli seisukohal, et see näitab võlgniku süülist käitumist, kuivõrd viitab vähemasti võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 mõttes raske hooletuse tõttu PankrS § 173 sätestatud kohustuste mittetäitmisele. Võlausaldajaid otseselt kahjustav tegevus on olnud lisaks Norra Kuningriigist aastate kestel saadud sissetuleku otsene varjamine, mille puhul on maakohtu hinnangul tegemist olnud tahtliku tegevusega. Määruskaebus ja selle põhjendused
9.Võlgnik esitas 18.01.2019 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub teha uus määrus, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Alternatiivselt palub võlgnik pikendada menetlust ja määrata võlgnikule täiendav tähtaeg tulenevalt PankrS § 175 lg 51. Menetluskulud palub võlgnik jätta võlausaldajate kanda.
10.Määruskaebuse kohaselt käib võlgnik aeg-ajalt Norra Kuningriigis, kuna seal elab tema abikaasa ning seda asjaolu ei ole võlgnik kunagi varjanud, võlgniku käimistest teavad ka võlausaldajad. Võlgnik ei ole elukohta vahetanud ning elab pidevalt Eestis. PankrS § 173

lg 2 all mõeldakse elukoha vahetuse all seda, kus isik jäädavalt vahetab ühe elukoha teise vastu. Kohus on põhjendanud määruskaebuse esitaja elukoha vahetust aktiivse töö otsimisega Norra Kuningriigis. Selline kohtu seisukoht ei ole põhjendatud, sest määruskaebuse esitaja täitis oma kohustust otsida tulutoovat tegevust tulenevalt PankrS § 173 lg-st 1. Seadus ei ütle, et võlgnik peab otsima tööd ainult Eesti Vabariigis. Oluline on, et võlgnik tegeleks töö otsimisega, mida määruskaebuse esitaja on teinud, kuid kahjuks edutult (võlgnik on 68-aastane).

11.Määruskaebuse esitaja ei ole varjanud ega tahtnud varjata enda tulusid. Määruskaebuse esitaja rõhutab, et sai pensioni Norra Kuningriigist alles alates 2017. a juulist. Ebaõiglane ja otsitud on kohtu väide, et kuna Eesti Vabariigilt saadav pension kulub võlgnikul ära elamiseks, siis Norra Kuningriigist saadav pension jääb võlgnikule alles, millest oleks võlgnik pidanud tegema väljamakseid võlausaldajatele. 2017. aasta lõpus sai määruskaebuse esitaja Eesti Vabariigilt pensioni 401,15 eurot. Norra pension ühes kuus oli 1480 NOK (2017. a kursi järgi 1 €=9,8398 NOK, st ühes kuus 150,41 eurot). Määruskaebuse esitajal ei olnud kuidagi võimalik tasuda oma Norra pensionist võlgnevusi, sest tegemist on erakordselt väikese summaga, arvestades kogu võlgnevuse suurust. Isegi, kui tasuda 150 eurot võlgade katteks, siis kuluks kogu võlgnevuse tasumiseks ca 78 aastat, mis ei ole ilmselgelt mõeldav. Maakohus ei ole selgitanud, kuidas on võimalik ära elada 551,56 euroga kuus ja sellest veel tasuda võlausaldajatele igakuiselt makseid.
12.Lisaks eeltoodule on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et tulenevalt PankrS § 173 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 10 ei kuulu riiklik pension sissetulekute hulka, millele saaks pöörata sissenõuet. Seega ei ole määruskaebuse esitaja kahjustanud võlausaldajate huve sellega, et ta ei ole suutnud teha oma pensioni arvelt väljamakseid. Määruskaebuse esitaja ei ole kahjustanud laenu võtmisega võlausaldajate huve ega oluliselt suurendanud enda kohustusi. Võetud laenu tagasimaksmine algab alles 2019. a jaanuaris, tagasimakse periood on 10 aastat 59 eurot kuus.
13.Maakohus on liiga kergekäeliselt otsustanud keelduda määruskaebuse esitaja võlgadest vabastamisest. PankrS § 175 lg 51 annab kohtule võimaluse kohustustest vabastamise menetlust pikendada, kui võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Sellisel juhul annab kohus võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Vastused määruskaebustele
14.SIA GelvoraSergel ja Tallinn, Paldiski mnt 77a korteriühistu paluvad määruskaebuse rahuldamata jätta.
15.Stockmann Aktsiaselts määruskaebusele nõuetekohaselt ei vastanud. Edasine menetluse käik
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 21 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, kuid lisab menetluskulude jaotuse ja muudab osaliselt kohtumääruse põhjendusi.
18.PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 sätestab absoluutsed keeldumisalused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
19.Kolleegiumi hinnangul on PankrS § 173 lg 2 mõte muuhulgas see, et kui võlgnik omab kohustustest vabastamise menetluse kestel elukohta nii Eestis kui välisriigis, siis tuleb ka välisriigis asuvast elukohast kohut teavitada, mis annaks kohtule võimaluse kontrollida võlgniku võimalikke sissetulekuid välisriigis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib elukoht üheaegselt olla mitmes kohas. Maakohtus 18.06.2018 toimunud ärakuulamisel on võlgnik tunnistanud, et ta elas Norras korraga kuus 1-2 nädalat. Lisaks on võlgnik kinnitanud Norras töö otsimist ja massööri litsentsi tegemist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et esitatud asjaoludel võib asuda seisukohale, et võlgnikul oli elukoht ka Norras, ning ta oleks pidanud kohut sellest teavitama.
20.Riigikohus on 02.11.2016 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16 p-s 15 selgitanud, et PankrS § 173 lg 2 mõttes annab võlgniku võlgadest vabastamise menetluse lõpetamiseks alust tulude ja vara varjamine. Mitte igasugune võõra raha laekumine võlgniku kontole, mida võlgnik ei ole määratlenud oma vara või tuluna, ei tähenda iseenesest, et võlgnik on oma vara või tulusid varjanud PankrS § 173 lg 2 mõttes. Selleks, et tuvastada võlgniku kohustuse rikkumine PankrS § 173 lg 2 mõttes, peab kohus tuvastama, kas võlgnik rikkus kohustusi ja kas see rikkumine oli ka süüline.
21.Kolleegium märgib, et võlgniku esitatud vanaduspensioni otsusest ja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on ta saanud Norra Kuningriigilt alates 2017.a juunist pensioni 1470 kuni 1480 Norra krooni kuus (arvelduskonto väljavõttest ilmneb, et 2017.a juuni eest tehti makse juulis). Lisaks selgub arvelduskonto väljavõtetest, et võlgnik on saanud Norra Kuningriigilt alates 2016 augustist – 2017 juunini töötuhüvitist. Arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt sai võlgnik töötuhüvitist 2016 augustis 8661 Norra krooni, 2016 septembrist kuni novembrini 6784 Norra krooni kuus, 2016 detsembris 6962 Norra krooni, 2017 jaanuaris 9570 Norra krooni, 2017 veebruarist kuni maini 6380 Norra krooni kuus ja 2017 juunis 2629 Norra krooni. Võlgnik Norrast saadud pensioni ja töötuhüvitist oma sissetulekuna ei avaldanud. 09.09.2016 aruande kohaselt oli võlgnik märkinud oma sissetulekuks pensioni 382 eurot ja 27.10.2017 aruandes pensioni 401,15 eurot. 09.02.2018 kohtule esitatud aruandes perioodi 2016 august kuni 2017 august kohta, on võlgnik sissetulekuna samuti nimetanud vaid pensioni summas 401,15 eurot. Eeltoodule tuginedes nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, võlgnik ei ole kajastanud aruandes oma kõiki sissetulekuid.
22.PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik andma usaldusisikule üle tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 131 lg 1 p 5 sätestab, et sissenõuet ei saa pöörata Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetusele. Võlgnikule maksis töötutoetust Norra Kuningriik, seega TsMS § 131 lg 1 p 5 ei kohaldu. TsMS § 131 lg 1 p 10 järgi ei saa sissenõuet pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Riigikohtu 7. juuni 2007 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-68-07 p-s 13 antud selgitustest tuleneb, et riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata kuni 50% ulatuses, kui pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast ning kui pensionäri ülejäänud sissetulekud vastavad TMS § 132 lg-s 1 sätestatud alammäärale. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 2016.a oli palga alammäär 430 eurot ja 2017.a oli palga alammäär 470 eurot. Arvestades palga alammäära suurust 2016.a ja 2017.a ning võlgniku sissetulekute suurust, oleks ta pidanud nende kuude eest, mil ta sai lisaks Eestis saadud pensionile ka Norrast töötuhüvitist või pensioni, tegema oma sissetulekutest makseid ka võlausaldajatele, kuna võlgniku kogu sissetulek nendel kuudel ületas palga alammäära suurust.
23.Riigikohus on eelnevalt nimetatud lahendi p-s 15 leidnud, et kuna vara varjata saab põhimõtteliselt ainult tahtlikult, siis on varjamise puhul tegemist tahtliku kohustuse rikkumisega (VÕS § 104 lg 5). Kui kohus tuvastab, et PankrS § 173 lg 2 mõttes on võlgnik oma tulusid ning vara varjanud, siis on ühtlasi kohus ka tuvastanud, et võlgnik on kohustusi rikkunud süüliselt PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna võlgnik on oma tulusid varjanud, siis on ta oma kohustusi rikkunud tahtlikult.
24.Maakohus on märkinud, et võlgnik on võlausaldajate huve kahjustanud ka sellega, et on 06.01.2015 võtnud laenu 70 000 Norra krooni. Asja materjalist nähtub, et laenu tagasimaksed algavad 06.01.2019. Kolleegium on seisukohal, et kuna kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest ning käesoleval juhul algas laenu tagasimaksete tähtaeg pärast maakohtu poolt kohustustest vabastamise taotluse lahendamist, siis ei saanud laenukohustuse võtmine iseenesest olla kohustustest vabastamata jätmise aluseks. Siiski näitab ringkonnakohtu hinnangul laenu võtmine võlgniku suhtumist oma kohustuste täitmisesse pankrotivõlausaldajate ees. Võlgnik põhjendas kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajatele maksete mittetegemist oma sissetulekute väiksusega. Sellest hoolimata on võlgnik pidanud ennast suuteliseks, pärast kohustusest vabastamise menetluse lõppu, maksma tagasi laenulepingust tulenevat võlgnevust kolmandale isikule.
25.Eelnevast tulenevalt on võlgnik PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkunud, kuna ei teavitanud kohut oma elukohast Norras ja on varjanud oma tulusid. Nende kohustuste rikkumise tagajärjel on kahjustatud võlausaldajate huve, mistõttu jättis maakohus õigesti võlgniku kohustustest vabastamata.
26.Võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Võimaluse selleks annab PankrS § 175 lg 51, mis sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kolleegium leiab, et kuna võlgnik on tahtlikult rikkunud oma kohustusi ning

ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud võlausaldajatele ühtegi makset, siis ei ole alust menetlust pikendada.

27.Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise lahend on menetlust lõpetav lahend. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgitakse menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotus. Maakohus ei ole seda teinud. Ringkonnakohus saab selle rikkumise kõrvaldada, kuna TsMS § 173 lg 1 teise lause järgi esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotis. Ka Riigikohtu 29.10.2014 määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-9514 (p 28) järeldub, et kui madalama astme kohus on jätnud menetluskulude jaotuse märkimata, siis tuleb määrust vastavalt täiendada.
28.Kohustustest vabastamise menetluse kulud maakohtus jäävad avalduse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel võlgniku kanda. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud samuti võlgniku kanda (TsMS § 171 lg 1).
29.Võttes arvesse, et maakohus kulude jaotust ei otsustanud ega sellest tulenevalt ka kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei saa seda teha ringkonnakohus. Maakohtul tuleb pärast käesoleva määruse jõustumist määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium