Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Viru Maakohus Kaire Pullerits

Kohus Kohtunik

Kohtuasja number

04. november 2019, Jõhvi kohtumaja 2-19-120657

Kohtuasi

AS PlusPlus Capital hagi D. I. vastu võlgnevuse nõudes

Määruse tegemise aeg ja koht

Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad

Edasikaebamise kord

Menetlusse võtmisest keeldumine Hageja: AS PlusPlus Capital, registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601 Tallinn 10115 Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: jurist Reelika Lausmaa, e-post xxxx Kostja: D. I., ik xxxxxxxxxxx, avalduses märgitud elukoht Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, Eesti Vabariik, tegelik elukoht Soome xxx xxx xxx, xxx Määruskaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest

RESOLUTSIOON

Keelduda hagi menetlusse võtmisest.

Jätta menetluskulud hageja kanda.

Saata kohtumäärus hageja esindajale.

Asjaolud ja kohtu põhjendused AS PlusPlus Capital esitas 31.07.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 758,03 euro saamiseks. Kohus tegi 19.08.2019 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Võlgniku ema kinnitas 19.08.2019, et D. I. elab välismaal tütre juures, riiki ei täpsustanud. Seisuga 18.09.2019 võlgnik D. I. ei oma Soome rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressi Soomes. Pärnu Maakohtu 14.10.2019 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Jõhvi politseijaoskonna 25.10.2019 vastuse kohaselt puuduvad neil andmed D. I. (xxxxxxxxxxxx) asukoha kohta. Politsei menetluse infosüsteemist nähtub, et kuni 01.01.2019 on isiku elukohaks märgitud Kohtla-Järve linn ning isikul ei ole kehtivaid Eesti Vabariigi dokumente. 1(2)

Rahvastikuregistri andmetel elab D. I. tütar A. S. Soomes xxx xxx xxx, xxx. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. lg 4 kohaselt kohaldatakse TsMS-s sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10.01.2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Määrus). Kuna Määrus on osa Liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda Määruse regulatsioonist. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nähtub, et tegemist on tarbijakrediidiga so 08.03.2016 sõlmitud järelmaksulepingust nr 1607495/96tl tuleneva võlgnevuse nõudega. Avalduses on märgitud kostja elukohaks Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond Eesti Vabariik. Kostja ema kinnitas 19.08.2019, et D. I. elab välismaal tütre juures. Rahvastikuregistri andmetel on kostja tütre elukoht Soomes xxx xxx xxx, xxx. Määruse nr 1215/2012 artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011 otsus kohtuasjas C‐327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates 10.01.2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh. eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel. Kuna kostja elukoht on Soome Vabariigis, võib laenuandja algatada menetluse tarbija vastu üksnes Soome Vabariigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Seega ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda.