lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-15723/28

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-15723/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1138
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 80 lg 1Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaAÕS § 83Valdaja vastuväitedTsMS § 132 lg 4Hagihind mittevaralise nõude puhulTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristi Rickberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2019, Tallinnas, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-15723

Tsiviilasi

A. M.i hagi T. K.u vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A. M. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx); Kostja: T. K. (isikukood xxx, elukoht xxx).

Asja läbivaatamine

22.oktoobril 2019 avalikul kohtuistungil

Istungil osalenud isikud

Hageja A. M. Sekretär Kertu Altin

Juures viibis Resolutsioon

1.Rahuldada A. M.i hagi T. K.u vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
2.Mõista T. K.u (isikukood xxx) valdusest A. M.i (isikukood xxx) otsesesse valdusesse välja korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx).
3.Juhul, kui T. K. (isikukood xxx) keeldub kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 vabatahtlikult täitmast, tõsta T. K. (isikukood xxx) korteriomandist asukohaga xxx(registriosa nr xxx) koos talle kuuluva vara ja temaga koos olevate isikutega välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud
4.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Mõista T. K. välja menetluskulud 300 eurot A. M.i kasuks. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja

järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.Hageja omandas eluruumi xxx 22.11.1996 ostu-müügilepingu alusel oma vanaisalt A.. V.. Kinnistusraamatusse on omanikuna kantud hageja. Hageja lubas kostja eluruumi xxx ajutiselt elama alates sügisest 2001, kuna tuli vastu hea tuttava palvele. Hageja ei ole kostjaga sõlminud ühtegi kirjalikku kokkulepet eluruumi kasutamiseks. Alates 2005. aastast on hageja korduvalt palunud kostjal eluruum vabastada. 10.02.2018 esitas hageja kostjale kirjaliku nõude vabastada eluruum alates 01.07.2018. 15.10.2018 tuvastas hageja, et kostja ei ole eluruumi vabastanud. Kostja on teate allkirja vastu kätte saanud, kuid eluruumi tähtpäevaks vabastanud ei ole.
2.Hagejale jääb arusaamatuks kostja väide, et kostja on T. A. allüürnik. Hageja ja T. A. vahel ei olnud sõlmitud üürilepingut ning mingil juhul ei olnud T. A.l õigust anda hageja eluruumi allüürile. Hagejal puudub info ja tõendid, et kostja abistaks T. A.t igapäevastes toimingutes.
3.Hageja on tuvastanud, et kostja ei kasuta hagejale kuuluvat omandit heaperemehelikult ning on asotsiaalse elustiiliga. Kostja ei järgi elementaarseid sanitaarnõudeid, on kuhjanud korterisse prügi ja toidujäätmeid, millega soodustab eluruumis ning kogu korruselamus parasiitide levikut. Sellise elustiiliga tekitab kostja hageja omandile kahju. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja kompenseerinud hagejale jooksvaid kommunaalkulusid ning hageja on pidanud need tasuma kostja eest.
4.Hageja palub välja mõista kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse korteriomand asukohaga xxx ning eluruumi tagastamisest keeldumise korral tõsta kostja eluruumist välja. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja on vaidlusaluses korteriomandis elanud xaastase vanainimese T. A. abilisena ning olnud 18 aastat allüürnik. Kostja leiab, et hageja peaks leidma korteris elanud T. A.le esmalt elukoha ning alles siis on hagejal võimalik nõuda kostja väljakolimist. Kostjal on õigus korteriomandit kasutada kuni T. A. elu lõpuni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7.Hageja on kinnistusraamatusse kantud korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omanikuna, mida tõendab kinnistusraamatu väljavõte (tlk 3). Kostja valdab hagejale kuuluvat korteriomandit alates 2001. aastast. Hageja esitas kostjale 10.02.2018 eluruumi valduse vabastamise taotluse (tlk 5) ning palus valduse vabastada hiljemalt 01.07.2018. Kostja ei ole vaatamata hageja avaldusele eluruumi valdust senini vabastanud.
8.Hageja on esitanud kostja vastu nõude korteriomandi asukohaga Liivalaia 16-1, Tallinn valduse hagejale üleandmiseks. Kohus märgib, et hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Antud juhul puudub vaidlus, et korteriomand asukohaga xxx kuulub hagejale ning samuti puudub vaidlus, et kostja seda valdab.
9.Tulenevalt AÕS § 83 lg-st 1 on kostja kohustus tõendada, et kostjal on õiguslik alus hagejale kuuluva korteriomandi valdamiseks. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-03

asunud seisukohale, et kostja kohustus on tõendada, et tal on õigus vaidlusalust kinnisasja vallata. Kohus on 20.03.2019 määruses (tlk 37-38) kostjale selgitanud asjas kohalduvat õiguslikku kvalifikatsiooni ning kostja tõendamiskoormist, kuid kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kostja õiguslik alus eluruumi valdamiseks.

10.Kostja on esitanud vastuväited, et kostjal on õigus korteriomandit vallata, kuna kostja tegeleb korteris elanud x-aastase T. A. hooldamisega. Kohus märgib, et nähtuvalt valduse üleandmise kokkuleppest (tlk 48) on T. A. hagejale kuuluva korteriomandi valduse 14.06.2019 hagejale üle andnud ega ela enam vaidlusaluses korteris. Seega on ära langenud kostja enda väidetud alus korteris viibimiseks, kuid kostja ei ole ikka korteriomandi valdust vabastanud. Täiendavalt märgib kohus, et kostjal ei saanud tekkida õiguslikku alust korteriomandi valdamiseks ühestki T. A.ga sõlmitud kokkuleppest, kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, millest ilmneks, et hageja ja T. A. vahel oli sõlmitud üürileping, mis omakorda võimaldas T. A.l anda korteriomandi kostjale allüürile.
11.Kohus märgib, et nähtuvalt esitatud asjaoludest võis hageja ja kostja vahel olla korteriomandi tasuta kasutamise kokkuleppe, kuid nähtuvalt hageja 10.02.2018 eluruumi valduse vabastamise avaldusest saab lugeda, et hageja on selle üles öelnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 393 lg 3 alusel võib tähtajatu tasuta kasutamise lepingu igal ajal pärast lepingu sõlmimist üles öelda. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-70-12 p-s 10 selgitanud, et kasutusse andja võib tähtajatu tasuta kasutamise lepingu kooskõlas VÕS §ga 195 igal ajal pärast lepingu sõlmimist üles öelda. Tähtajatu tasuta kasutamise lepingu korraliseks ülesütlemiseks ei ole vaja põhjust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et olukorras, kus hageja ja kostja vahel võis olla tasuta kasutamise leping, on see igal juhul hageja 10.02.2018 avalduse alusel lõppenud ning kostjal puudub seaduslik alus hagejale kuuluva korteriomandi valdamiseks.
12.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et korteriomand asukohaga xxx tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista hageja otsesesse valdusesse. Kui kostja keeldub korteriomandit vabatahtlikust vabastamisest, tuleb kostja koos talle kuuluva vara ja temaga koos elavate isikutega korteriomandist asukohaga xxx täitemenetluse seadustikus sätestatud korras välja tõsta.
13.Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 4 p 3 järgi 3500 eurot. Menetluskulud
14.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on hageja menetluskulu riigilõiv summas 300 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kristi Rickberg (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja