2-17-17278/49 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.Harju Maakohus jättis 20. märtsi 2019. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1746,18 eurot koos seadusjärgse viivisega. Maakohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste oluliste asjaolude üle:  pooled sõlmisid 28. veebruaril 2006. a müügilepingu;  müügilepingu p 1.1 kohaselt oli lepingu esemeks riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi kantud Tallinnas, Kopli tn 48A asuv ehitis, mille koosseisus on ühekorruseline 16 boksiga garaaž (ehitistregistri kood 101027643) suletud netopinnaga 287,2 m2, koos selle oluliste osadega ja päraldistega;  ostuhinnaks oli müügilepingu p 2.1 kohaselt 480 000 krooni, mis tuli tasuda kahes osas advokaadibüroo pangakontole. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlesid pooled selle üle, kas kostja on müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse täitnud ning kas hagejal oli õigus müügilepingust taganeda. Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 188 lg-le 2, § 1028 lg-le 1, § 116 lg-le 1 ja lg 2 p-tele 1–4 ja § 108 lg-le 1 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg-le 1. Maakohus tuvastas 27. veebruari 2006. a ja 24. aprilli 2006. a maksekorralduste alusel, et kostja tasus advokaadibüroo pangakontole nr 221019346398 vastavalt müügilepingu p-dele 2.1 ja 2.2 kahe osamaksena kokku 480 000 krooni selgitusega „Garaazibokside kasutajatele aadressil Kopli tn 48A“, mistõttu on kostja oma müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse kohaselt täitnud. AS-i SEB Pank ja Swedbank AS-i vastused tõendavad, et advokaadibüroo pangakontolt ei ole ajavahemikul 1. jaanuarist 2006 kuni 16. augustini 2018 kostja pangakontole makseid tehtud. Maakohtu 22. veebruari 2013. a otsuse kohaselt on advokaadibüroole kantud ostusummast osadele garaažiühistu liikmetele jaotusettepaneku alusel ca 30 000 krooni välja makstud, mistõttu kohtuotsusega ei ole leidnud kinnitust asjaolu, et müügilepingujärgsed summad ei ole hagejani jõudnud. Kostjale ei saa ette heita seda, mil viisil käitus saadud rahaga advokaadibüroo. Isegi kui pidada kostja lepingurikkumiseks seda, et advokaadibüroo tagastas talle ostuhinna, ei ole hageja selgitanud, millal ja mis põhjusel oleks advokaadibüroo pidanud raha kostjale tagastama. Maakohus leidis, et kostja ei ole müügilepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust rikkunud, mistõttu on hageja müügilepingust taganemise avaldus aluse puudumise tõttu tühine. Hageja nõuded omandi üleandmiseks ning alternatiivselt ostuhinna tasumiseks koos viivistega tuleb jätta rahuldamata. Kostja aegumise vastuväidet ei ole vaja hinnata. Apellatsioonkaebus

7.Hageja kordab apellatsioonkaebuses oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on neid hageja väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (TsMS § 654 lg 6). Hageja tugines apellatsioonkaebuses menetlusnormi rikkumisele, mis seisnes maakohtus tunnistaja LL üle kuulamata jätmises. Kuna sellise menetlusõiguse normi rikkumise saab ringkonnakohus tunnistaja üle kuulates ise kõrvaldada, siis andis ringkonnakohus hagejale võimaluse vastavasisulise tõendi kogumise taotluse esitamiseks. Ringkonnakohus jättis hageja poolt 20. septembri 2019. a kohtuistungil esitatud tunnistaja ülekuulamise taotluse samuti rahuldamata, nõustudes maakohtu 25. septembri 2018. a määruses toodud põhjendustega (tl-d 109 ja pöördel). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et TsMS § 238 lg 1 järgi ei ole tõend asjakohane, sest asjas ei oma tähtsust, mil viisil käitus saadud rahaga advokaadibüroo. Kolleegium põhjendab seda seisukohta alljärgnevalt. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Müügilepingu p-de 2.1 ja 2.2 järgi tuli ostuhind tasuda hagejale kahe osamaksega advokaadibüroo pangakontole. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus ei vaidle pooled selle üle, et müügilepingu järgi pidi kostja ostuhinna tasuma hageja soovil advokaadibüroo pangakontole. Maakohus tuvastas, et kostja on ostuhinna tasumise kohustuse nõuetekohaselt täitnud, mis tuleneb sellest, et 27. veebruari 2006. a ja 24. aprilli 2006. a maksekorralduste kohaselt tasus kostja advokaadibüroo pangakontole kokku 480 000 krooni selgitusega „Garaazibokside kasutajatele aadressil Kopli tn 48A“ (maakohtu otsuse p 26). Õige on ka maakohtu hinnang maakohtu 22. veebruari 2013. a otsusele, et see ei tõenda hageja väidet müügilepingus kokkulepitud ostuhinna tasumata jätmise kohta (maakohtu otsuse p-d 28 ja 29). Maakohus ei ole tõendite hindamise reeglite vastu eksinud ega asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud (TsMS § 652 lg 1 p 1). Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hagejal ei olnud alust ostuhinna tasumata jätmise tõttu müügilepingust taganemiseks, mistõttu ei ole müügileping taganemisavalduse alusel lõppenud ning hageja ei saa VÕS § 189 lg 1 alusel nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Maakohus on õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust.