lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-116403/9

Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 17.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-116403/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1500
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusKrtS § 40 lg 1, 2Kohustuste jaotus korteriomanike vahel majandamiskulude kandmiselKrtS § 15 lg 2Ühine korteriomandKrtS § 42 lg 1Viivis ja sissenõudmiskulude hüvitamineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2019. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-19-116403

Kohtuasi

Lüganuse vald, Püssi linn, Viru tn 4 korteriühistu hagi A. G. vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

1 413, 76 eurot, lihtmenetlus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Lüganuse vald, Püssi linn, Viru tn 4 korteriühistu (RK 80274154, asukoht: Viru tn 4, Püssi linn, Lüganuse vald )

Hageja seaduslik esindaja:

Ü. T. (e-post: xxx)

Kostja:

A. G. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista A. G.lt Lüganuse vald, Püssi linn, Viru tn 4 korteriühistu kasuks võlg 1 313 (üks tuhat kolmsada kolmteist) eurot 55 senti.
3.Välja mõista A. G.lt Lüganuse vald, Püssi linn, Viru tn 4 korteriühistu kasuks viivis 9 (üheksa eurot 36 senti alates 14.09.2019. kuni 17.10.2019 ja alates 18.10.2019 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg seaduses sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
4.Menetluskulud jätta kostja A. G. kanda.

Välja mõista A. G.lt Lüganuse vald, Püssi linn, Viru tn 4 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks 200 (kakssada) eurot.

5.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et Pärnu Maakohtu 29.08.2019.a. määrusega (maksekäsk) on M. G.ilt sama võla katteks (nõue on solidaarne) välja mõistetud 1 176 (üks tuhat ükssada seitsekümmend kuus) eurot 09 senti ja menetluskulu 65 (kuuskümmend viis) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

HAGEJA NÕUE

1.Lüganuse vald, Püssi linn, Viru tn 4 esitas 12.06.2019. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse solidaarvõlgnike M. G. ja A. G. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus tegi 21.06.2019. a võlgnikele makseettepaneku, mis õnnestus M. G. kätte toimetada. M. G. osas tegi kohus maksekäsu. A. G. esitas kohtule e-kirja, milles kirjutas, et kuna tema ei ole kunagi selles korteris elanud, ei ela ega kavatse elada, siis tema ei ole nõus oma mehe võlgu maksma. Pärnu Maakohus luges A. Grigorjeva e-kirja vastuväiteks makseettepanekule. Pärnu Maakohus lõpetas kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis A. G. suhtes nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub kostja ja M. G.i ühisomandisse Ida-Virumaal, Lüganuse vallas, Püssi linnas, Viru tn 4 korterelamus korter nr x (registriosa nr 4102708). Korteriomanike poolt on asutatud Lüganuse vald, Püssi linn, Viru tn 4 korteriühistu, mille eesmärk on elamu ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamine ning sellega seoses ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, sh ühistu liikmetele teenuste osutamine. Kuna korteriomandi näol on tegemist ühisomandiga, vastutavad kostja ja M. G. KrtS § 15 lg 2 alusel korteriomandiga seotud kohustuste eest solidaarselt, hageja soovis maksekäsu kiirmenetluses käsitletud põhinõude summas 1139.36 eurot, millele lisanduvad seadusjärgsed viivised, perioodi 01.04.2018 kuni 31.05.2019 eest esitada mõlema ühisomaniku vastu. Kuna makseid ühistule ei ole tehtud ka peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, on võlgnevus suurenenud. Hageja suurendas nõuet A. G. vastu, nõudes kogu enne 01.09.2019 sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumist. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arveid, milles on toodud korteriomanikule osutatud teenused ning omanikul tasumisele kuuluvad summad. Seisuga 01.09.2019. a on kostja põhivõlg hageja ees 1 252,58 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 1252,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 60,97 eurot perioodi 01.04.2018-13.09.2019 eest ning viivis TsMS § 367 sätete kohaselt kindla summana kohtuotsuse tegemiseni ja edasi seaduses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot.

KOSTJA VASTUS

3.Kostja sai hagiavalduse 30.09.2019 isiklikult kätte e-posti teel (kinnitades seda e-posti teel kohtule saadetud kinnituses 30.09.2019), kuid sisulist vastuväidet hagile ei ole esitanud. Kostja A. G. märkis, et kohus võib teha lahendi enda äranägemisel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus rahuldab hagi.
5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 menetleb kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks Kohus nõustub, et oma olemuselt kuulub korteriühistu võla nõue korteriomaniku vastu lahendamisele hagimenetluses, kuivõrd nende tunnuseks on vaidlus või eeldatav vaidlus poolte vahel. Hagita asjade puhul peaks üldjuhul olema tegemist asjadega, kus puudub hagimenetlusega võrreldav vaidlus poolte vahel. Siiski on seadusandja näinud ette mitmeid olemuslikke vaidlusmenetlusi, mis lahendatakse hagita menetluses, lähtudes eelkõige otstarbekuse põhimõttest (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 p 18 jj). Lisaks eeltoodule märgib kohus, et vale menetlusliik ei ole selline menetlusnormi rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahend tühistada (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-42-10 p 20, 3-2-1-101-13 p 14). Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks asja lahendus menetlusliigist oleneda, eriti lihtmenetluse asjade puhul (TsMS § 405), kus kohtul on menetlusreeglite kujundamise vabadus märkimisväärselt suur (vt ka Riigikohtu 06.04.2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-10, pd 10, 11). Eeltoodut ja asjaolu, et nõue A. G. vastu on esitatud hagina ning kohus on menetlusse võtnud hagina, lahendab kohus asja hagimenetluses.
6.Hageja tugineb asjaolule, et kostja korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine hageja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on alates 2015. aastast märgitud Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Püssi linn, Viru tn xxx ühisomanikena kantud A. G. ja M. G.,.
7.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriühistu kaudu ja lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Vastavalt KrtS § 40 lg 1 teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.

7.Kostja ei ole kohtule kirjalikku vastuväidet esitanud, seega järeldab kohus, et kostjal ei ole sisulisi vastuväiteid nõudele ja kostja on hageja nõude omaks võtnud ning vaidlust nõude olemasolu ja suuruse osas ei ole.
8.Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatust pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu tõendi A. G. võla kohta ja väljavõtte kostjale arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest, samuti teenustasu tariifid. Väljavõtte kohaselt on aprill 2018 – september 2019 ajavahemiku eest võlg 1252,58 eurot. Kuna kostja sisulisi vastuväiteid nõudele ei esitanud, loeb kohus, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjal on täitmata kohustusi hageja ees ning kohustuste suuruse osas.
9.KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidid ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja viivise nõue seisuga 13.09.2019.a. ajavahemikus eest 60,97 eurot on põhjendatud. TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõuatavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. Hageja taotleb TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist 0,07% päevas kindla summana kohtuotsuse tegemiseni ja edasi kuni põhinõude täitmiseni kostja poolt. Kohus mõistab kostjalt välja viivise TsMS § 367 alusel alates 14.09.2019. a kuni 17.10.2019 so kohtuotsuse tegemiseni ehk (1252,52 x 34 päeva x 0,022% / 100) 9,36 eurot ning edasi kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
10.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega poolte menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja taotletud menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 200 eurot

/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja