Muud › Muud hagiasjad

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldav osa

sõlmimise väitele vastu (I kd, tl 56, p 7). Poolte kokkulepe nähtub ka poolte e-kirjavahetusest (I kd, tl-d 26-27).

§ 113 lg 2 järgi põhjendatud viivise nõudmine alates 13.05.2017. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras ajavahemiku 13.05.2017 kuni 28.06.2018 eest viivise 102,25 eurot tasumist. Kohus leiab, et hageja avaldatud viivisenõude 102,25 eurot suurus vastab põhinõudelt 1131,84 eurot VÕS § 113 lg 2 lauses 2 sätestatud määras 412 päeva eest arvestatud viivisenõude suurusele. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivisenõude arvestuse õigsusele. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 102,25 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt alates hagi esitamisest viivise tasumist protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1131,84 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 29.06.2018.a kuni põhinõude täitmiseni.

Tallinna ringkonnakohtu 11.02.2019 määrusega tutvumine, ajakulu 0,25 tundi; kohtuistungi kutsega tutvumine ning uue kohtuistungi aja määramise taotluse esitamine, ajakulu 0,25 tundi; kohtuistungiks ettevalmistumine, ajakulu 1 tund; kostja 25.09.2019 seisukohaga tutvumine, ajakulu 0,5 tundi; kohtuistungil osalemine, ajakulu 0,5 tundi. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on hageja lepingulise esindaja vahendusel menetluses osalenud alates hagi esitamisest 28.06.2918. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ega vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 2 tunni ulatuses, mis on tehtud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja ei ole isik, kelle menetlusõigusi kostja riigi õigusabi taotluse lahendamine puudutab. See nähtub muuhulgas sellest, et hagejalt ei küsita arvamust kostja määruskaebuse kohta, mille esitamise õigus on kostjal riigi õigusabi andmisest keeldumise määruse peale. Kohus leiab seetõttu, et vajalikud ei olnud hageja esindaja toimingud kokku 3,25 tunni ulatuses seoses kostja riigi õigusabi taotluse menetlemisega. Kohus on seisukohal, et ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ning nende tegemise ajakulu põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku 8 tunni ulatuses (13,25-2-3,25=8). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasumäär 120 eurot tunnis, mis ei sisalda käibemaksu, ei ületa sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda ning on seetõttu vajalik ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades on hageja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 960 eurot (ajakulu 8 tundi x tunnitasu 120 eurot = 960 eurot). Kohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja kulud tsiviilasja hinda. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja tasu suuruseks 960 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse lepingulise esindaja kulu 630 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks (1590960=630). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 1160 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.