lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-6663/33

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 02.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-6663/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1180
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 24 lg 1Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 633 lg 2Apellatsioonkaebuse vorm ja sisuTsMS § 637 lg 2Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 656 lg 2Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedTsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-6663/13Viru Maakohus Narva kohtumaja19.11.20182-18-6663/39Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.01.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-21-9794/52Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.12.20232-18-6718/29Viru Maakohus Narva kohtumaja22.11.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-18-6663

Määruse kuupäev

Tartu, 2. oktoober 2019

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Vassili Andrejevi hagi Eesti Vabariigi vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töötasu saamiseks. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 4. veebruari 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vassili Andrejevi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja Vassili Andrejev, esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Kostja Eesti Vabariik (Päästeameti kaudu)

Asja läbivaatamise kuupäev

9. september 2019. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 4. veebruari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-6663 ja saata asi samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 09.09.20262-25-3959/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.08.20262-26-3601/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Rahuldada Ilya Zuevi taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata Grandman Law Firm Advokaadibüroo OÜ-le riigieelarvest makstavaks tasuks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 240 eurot (sh käibemaks). Saata määrus täitmiseks Eesti Advokatuurile ja teadmiseks Grandman Law Firm Advokaadibüroo OÜ-le.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vassili Andrejev (hageja) esitas 27. aprillil 2018 Viru Maakohtule Eesti Vabariigi (kostja) vastu (Päästeameti kaudu) hagiavalduse, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse ja mõista kostjalt välja töötasu. Viru Maakohus jättis 19. novembri 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

2-18-6663

2.Hageja esitas 19. detsembril 2018 apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tervikuna tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohtu otsus põhjendatud, kuna kostjal ei olnud alust töölepingut erakorraliselt üles öelda.
3.Tartu Ringkonnakohus jättis 9. jaanuari 2019. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt peab hageja apellatsioonkaebuses märkima, millist otsust ta ringkonnakohtult taotleb. Juhul, kui ringkonnakohus ei saa ise uut otsust teha, on ringkonnakohtul õigus saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks sõltumata poole taotlusest. Olukorras, kus apellant soovib ringkonnakohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist või millekski kohustamist, tuleb selline nõue selgelt esitada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tartu Ringkonnakohus jättis 4. veebruari 2019. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja tagastas selle hagejale. Määruse kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 2 p 2 alusel märkida apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning millist ringkonnakohtu lahendit ta taotleb. Hageja palub küll maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuid ei märgi, millist ringkonnakohtu otsust ta taotleb. Kui puudub apellatsioonkaebuse ese ehk selgelt väljendatud taotlus, ei saa ringkonnakohus otsustada isegi seda, kas ta saab ise teha uue otsuse või asi on vaja saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonimenetluse eesmärgiks ei saa olla üksnes asja maakohtule tagasisaatmine. Asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmine on ringkonnakohtu õigus sõltumata sellekohasest taotlusest. Asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks üksnes siis, kui ringkonnakohus ei saa ise uut otsust teha. Ringkonnakohus selgitas hagejale, et kui ta soovib apellatsioonikohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist või millekski kohustamist, peab ta sellise taotluse esitama. Hageja ei kõrvaldanud apellatsioonkaebuse puudust ega ole palunud isegi hagi rahuldada. Selline oluline menetluslik puudus takistab apellatsioonkaebuse menetlemist. Lisaks apellatsioonkaebuse eseme puudumisele on ebamäärane ka maakohtus esitatud hagiavalduse taotlus. Hageja ei esitanud maakohtus selget rahalist nõuet, kuigi palus mõista kostjalt välja saamata jäänud tasu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, kohustades võtma apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus kohaldas TsMS § 633 lg 2 p 2 valesti. Hagejal on õigus taotleda ringkonnakohtult lahendit, mida ta oma õiguste kaitseks tõhusamaks peab, st ta võis paluda saata asja uueks lahendamiseks maakohtule. Sellest, et ringkonnakohtu seisukoha järgi ei olnud maakohtusse esitatud nõue selge, saab järeldada, et maakohus oli jätnud selgitamiskohustuse täitmata. Ringkonnakohus keeldus alusetult apellatsioonkaebust menetlemast. Lisaks rikkus ringkonnakohus menetlusõiguse norme sellega, et ei hoiatanud apellatsioonkaebust käiguta jättes hagejat, et puuduse kõrvaldamata jätmise korral on kohtul õigus jätta kaebus menetlusse võtmata. Hagejale kassatsioonimenetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja palub määrata kindaks riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse, määrates selleks 288 eurot (sh käibemaks). 2(4)

2-18-6663

6.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis TsMS § 633 lg 2 p 2 alusel õigesti, et hageja ei märkinud apellatsioonkaebusesse selget nõuet, mida ringkonnakohus saanuks lahendada. Hageja ei kasutanud võimalust kõrvaldada apellatsioonkaebuses puudused.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi rahuldada, ringkonnakohtu määrus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks samale ringkonnakohtule.
8.Ringkonnakohtul ei olnud alust keelduda apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 2 ja § 633 lg 2 p 2 alusel menetlemast, kuna apellatsioonkaebusest nähtub piisavalt selgelt, millist ringkonnakohtu lahendit hageja taotleb. Kolleegium on varem leidnud, et kui kostja apellatsioonkaebus ei vasta TsMS § 633 lg 2 p 2 nõudele, kuna selles ei ole sõnaselgelt märgitud, et kostja soovib hagi rahuldamata jätmist, saab seda järeldada apellatsioonkaebuse taotlusest kostja kohta tehtud hagi rahuldav maakohtu otsus tühistada (Riigikohtu 19. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-13, p 14). Samuti on kolleegium varem rõhutanud, et kaebuse menetlemisest saab keelduda üksnes sellise TsMS §-st 633 tuleneva puuduse korral, mis takistab menetlust (Riigikohtu
9.veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-09, p 18). Praeguses asjas vaidlustas hageja maakohtu otsuse, millega oli hagi jäetud rahuldamata, paludes selle tervikuna tühistada. Kolleegium selgitab, et olukorras, kus hageja on esitanud apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale, millega jäeti hagi rahuldamata, saab hagi rahuldamise soovi eeldada apellatsioonkaebuse taotlusest tühistada hagi rahuldamata jättev maakohtu otsus. Hageja kirjeldas apellatsioonkaebuses vaidluse asjaolusid ning põhjendas oma seisukohta, mille kohaselt on maakohus hagi rahuldamata jättes eksinud. Seega ei olnud hageja apellatsioonkaebuse eesmärgiks pelgalt asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmine. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmine on ringkonnakohtu õigus sõltumata sellisest taotlusest. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et ringkonnakohus ei ole poole taotlusega seotud ka siis, kui tal on õigus teha asjas uus otsus ilma asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata (TsMS § 656 lg 2 esimene lause ja lg 3). Eeltoodust tulenevalt ei takistanud kaebuse menetlemist asjaolu, et hageja palus apellatsioonkaebuses sõnaselgelt üksnes asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata.
9.Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja Ilya Zuev esitas Riigikohtule taotluse, mille kohaselt palub mõista hagejale Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest Grandman Law Firm Advokaadibüroo OÜ-le riigieelarvest välja koos km-ga 288 eurot (4 tundi × 60 eurot). Kolleegium leiab, et hageja esindaja taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu saamiseks tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-de 22 ja 23 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (määrus nr 16) § 10 alusel rahuldada osaliselt. Tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses on määruse nr 16 § 10 lg 3 kohaselt 25 eurot iga poole tunni kohta. Tasu suurendamise põhjendatud taotlust ei ole esindaja esitanud (määruse nr 16 § 2). Eeltoodu tõttu määrab kolleegium hageja esindaja riigi õigusabi 3(4)

2-18-6663 tasu suuruseks koos km-ga 240 eurot (4 tundi × 50 eurot). Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.

10.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Kull, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja