Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
1.oktoober 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-8764
Tsiviilasi
Nadezhda Nikitina avaldus XXXXX Korteriühistu vastu teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. juuni 2019 määrus
Kaebuse esitajad ja kaebuste
Nadezhda Nikitina määruskaebus
liigid Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: Nadezhda Nikitina (isikukood XXXXXXXXXXXX ), lepinguline esindaja Tamara Luigas
esindajad
Vastustaja: XXXXX Korteriühistu; Narva-Jõesuu linn,
korteriühistu (registrikood XXXXXXXX ), lepinguline esindaja advokaat Aleksei Forstiman
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Lisaks palus avaldaja korteriühistu juhatust võimaldama avaldajal tutvuda korteriühistu järgmiste dokumentidega: 13) 2016. aastal elamu sanitaartehnilise avarii likvideerimisega seonduvad raamatupidamise dokumendid. 14) Elamu trepikoja käsipuude remondiga seonduvad, sh raamatupidamise dokumendid. 15) Korteriühistu liikmetelt kommunaalmaksete eest kogutud sularaha edasist liikumist tõendavad raamatupidamise dokumendid 2014-2016. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Narva-Jõesuus XXXXXXXX korteriomand. Elamus on moodustatud korteriühistu. Korteriühistu põhikirja p 5.2 järgi kuulub ühistu üldkoosoleku pädevusse ka juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu määramine ning nende tasumise aluste ja korra kehtestamine. Korteriühistu liikmetele on ebaselge, kuidas toimub juhatuse tasustamine, kuna viimase 15 aasta jooksul pole korteriühistu üldkoosolek juhatuse arvu ja tasustamist puudutavaid otsuseid vastu võtnud. Korteriühistu liikmetel on tekkinud tõsine kahtlus, et juhatus kuritarvitab korteriühistule kuuluvat raha ja teostab kortermaja haldamist ebamajanduslikult. Samuti on korteriühistu liikmetele arusaamatu, mis põhjustel kogutakse ühistu keldris majaelanikelt kommunaalmakseid sularahas. Korteriühistu asjaajamine on korraldatud ebakorrektselt. Üldkoosolekute ettevalmistamine on puudulik, liikmetele ei esitata õigeaegselt tutvumiseks seadusega ettenähtud dokumente. Avaldaja on 17. aprillil 2017 ja 26. aprillil 2017 saatnud korteriühistule päringud, millele ühistu ei ole reageerinud.
korteriomanik on automaatselt ühistu liige ei pidanud ta selleks eraldi avaldust korteriühistu juhatusele esitama. Kohus jagas ebaõigesti tõendamiskoormise, kui kohustas avaldajat esitama tõendi liikmeks astumise avalduse kohta. Selline tõend asub eelduslikult korteriühistu käes, seega pidi hea usu põhimõttes tulenevalt tõendi esitamise kohustus olema korteriühistul (Riigikohtu 31. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 26). Põhikirja p 2.2 kohaselt esitatakse ühistu liikmeks astumise avaldus korteriühistu juhatusele. Kohus pidanuks tõendi välja nõudma korteriühistult. Korteriühistu väitis, et korteriühistu liige on J.N. , kuid selle tõendamiseks pole esitatud J.N. i avaldust liikmeks astumiseks. Kohtu järeldus, et J.N. on ühistu liige ei tugine ühelegi kohtus uuritud tõendile. KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi on korteriühistu liikmeks kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 15 lg 1 kohaselt, kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt. Seega, nii vana kui ka kehtiva seaduse järgi on avaldaja korteriühistu liige – abikaasaga kokkuleppe alusel kui ka kinnistusraamatu kande alusel. Avaldaja võtab osa korteriühistu üldkoosolekutest ja kahtlust tema liikmeks olemises ei ole siiani tekkinud. KÜS § 5 lg 5 esimese lause kohaselt, kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Sätte eesmärgiks oli lahendada küsimus, kellel on korteriühistu üldkoosolekul hääleõigus, kui korteriomand on mitme isiku kaasomandis (vt Riigikohtu 15. detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-10, p 19). Seega on sätte eesmärk lahendada üksnes korteriomanike omavaheline küsimus. Kuivõrd avaldaja on korteriühistu liige, on tal ka nõudeõigus teabe saamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks. Nõuet toetab ka kehtiv KrtS § 45 lg 1, mille järgi on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.
Korteriühistu põhikirja p 2.2 kohaselt võetakse liikmeks astuja ühistu liikmeks kirjaliku avalduse ja korterile omandiõiguse tekkimist tõendava dokumendi alusel ühistu juhatus otsusega (tl 14). Ringkonnakohtu hinnangul on põhikirja p 2.2 vastuolus KÜS § 5 lg-ga 1. Põhikirjaga ei saa kokku leppida, et liikmeks saab üksnes juhul, kui on esitatud vastav avaldus, kuivõrd korteriühistuseaduse alusel on korteriühistu liikmed kõik korteriomanikud (KÜS § 1 lg 2 koosmõjus MTÜS § 7 lg-ga 2). Järelikult tuleb jätta põhikirja p 2.2 kõrvale ning kohaldada seaduses sätestatut. KÜS § 5 lg-t 1 arvestades on avaldaja korteriühistu liige, kuna ta on korteri aadressil XXXXX -XX omanik. Ebaõige on maakohtu järeldus, et avaldaja ei ole korteriühistu liige.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.