Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
23. september 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-10679
Tsiviilasi
Aleksandr Komarovi avaldus hagi tagamiseks enne hagi esitamist
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. juuli 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Olga Kuldma, Evgeny Shikin ja Antonina Shikina määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitajad (kostjad): Olga Kuldma (isikukood
), Evgeny Shikin (isikukood
), Antonina Shikina (isikukood XXXXXXXXXXX ), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raini Nõu Vastustaja (hageja): Aleksandr Komarov (isikukood XXXXXXXXXXX ), lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko
esindajad
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Maakohtu põhjenduste kohaselt viitas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 382 lg-le 1, § 377 lg-le 1, § 377 lg 3 esimesele lausele, § 378 lg 1 p-le 2, § 378 lg 4 p-le 1 ja § 381 lg-le 2, § 383 lg-le. Maakohtu hinnangul on hageja hagi tagamise avalduses piisavalt põhistanud nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja esile toodud asjaolud loovad eeldused põhjendatud kahtluseks, et kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud. Seega on kohtuotsuse täitmise tagamiseks vajalik rakendada hageja taotletavat hagi tagamise abinõud, et kindlustada vara tagasisaamise võimaluse säilimine kohtumenetluse ajal ning hageja nõuet rahuldava kohtuotsuse täitmine. Võttes arvesse hagi tagamise avalduses kirjeldatud asjaolusid, nõude õiguslikku alust, hageja huvide kaitse vajadust, kostjate senist käitumist on kohtu hinnangul põhjendatud hageja kartus, et hagi tagamata jätmisel on võimalus, et kostjad võivad kinnistud edasi võõrandada kolmandatele isikutele. Kinnistutele keelumärge seadmine on kohane ja eesmärgipärane hagi tagamise abinõu ega koorma kostjaid põhjendamatult. Maakohus ei nõudnud hagejalt hagi tagamisega kaasneva tagatise tasumist eelkõige seetõttu, et tegemist ei ole rahalise nõudega.
Kui 2012. aastal lepiti kokku hilisemalt uute tehingute tegemises, siis tulnuks hagejal nõuda nende kohustuste täitmist. Hageja versiooni kohaselt ei olnud tehingud näilikud, vaid pooled soovisidki selliseid toiminguid teha, kuid hiljem pidanuks hageja taas omanikuks saama. Hageja ei ole 2015 – 2016 tehtud tehingute pooleks, mistõttu ei ole tal õigustatud huvi nende tehingute vaidlustamiseks. Hageja kasutab mõistet „tehingud“ ega erista võlaõiguslikke kohustustehinguid asjaõiguslikest käsutustehingutest. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid ega põhistanud, et võlaõiguslikud müügilepingud oleksid näilikud ning seega tühised. Isegi kui kohtumenetluses tuvastatakse nende näilikkus ja seega ka tühisus, ei tähenda see automaatselt seda, et ka asjaõiguslikud kokkulepped oleksid näilikud ja seega tühised. Kostjad viitavad asjakohasele Riigikohtu praktikale. Isegi kui jõuda järeldusele, et müügilepingu järgselt ei ole kostja I ostuhinda tasunud, siis tuleks 2012. aasta müügilepingud ümber kvalifitseerida kinkelepinguteks. Võimalikest kinkelepingutest hageja seejuures enam taganeda ei saa. Hageja võimalikud alusetust rikastumisest tulenevad nõuded on aegunud (tsiviilseadustiku (TsÜS) § 84 lg 1, § 151 lg 1). Hageja oli väidetavalt näilikest tehingutest teadlik kohe algusest peale (s.o 2012. aastast). Hageja teadlikkus ei saa tekkida tulevase kohtuasja võimalikust kohtuotsusest. Aegumise kohaldamise tõttu ei ole võimalik jõuda hagi rahuldatava kohtuotsuse tegemise ega selle täitmiseni. Kuna hageja viitas alusetu rikastumise regulatsioonile, siis pidanuks kohus võtma seisukoha, kui tõenäoline võiks olla, et kostjad esitavad aegumise vastuväite ning kuidas see mõjutaks hagi lahendamist. Eelneva tõttu saab järeldada, et hageja märgitud asjaoludel on hagi õiguslikult perspektiivitu. Aegumise kohaldamise taotlust arvestades oleks kohus pidanud TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduma hagi menetlusse võtmisest. Kostjate omandiõigust ei saa piirata, lähtudes üksnes hageja paljasõnalistest väidetest. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 377 lg 1). Hageja puudulikku avaldust arvestades ei olnud kohtul võimalik järeldada, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamisel tugines maakohus kostjate senisele käitumisele, põhjendamata seejuures, millist käitumist on silmas peetud. Hagi esitamise tegelikud põhjused seisnevad hageja ja kostja I halbades suhetes, sh seoses ühiste laste ülalpidamise ning hooldusõigusega. Kui hagi tagamine peaks kehtima jääma, peab kohus nõudma hagejalt TsMS § 383 lg 1 alusel tagatist. Kostjatele jääb arusaamatuks, kuidas sai tagatise nõudmata jätmist mõjutada see, et hageja ei plaani kostjatelt raha nõuda. Kostjate omandiõiguse riive on väga ulatuslik ja intensiivne.
avalduses põhistada nõuet, mille tagamist soovitakse, ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid (TsMS § 381 lg 2).
kinnistusosakonna kohustust neid dokumente hageja lepingulisele esindajale esitada. Oluline on märkida, et määruskaebuse esitamise ajaks on hagi kohtule ka esitatud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.