Eesti Vabariigi nimel (hagi õigeksvõtul põhinev otsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Pavelson
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
13. september 2019, Rapla
Tsiviilasja number
2-19-101067
Tsiviilasi
OMEGA INVEST OÜ hagi Regina Koppeli vastu kohustuse täitmiseks
Tsiviilasja hind
841,45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OMEGA INVEST OÜ (rg-kood 10866568, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn, 10617, Harju maakond), hageja esindaja Anne-Liis Veski (e-post [email protected]). Kostja Regina Koppel (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x-x, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx maakond), lepinguline esindaja Artjom Morozov (OÜ Hugo, e-post [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Välja mõista Regina Koppelilt võlgnevus kokku 841,45 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 523,07 eurot, intressist summas 220,12 eurot, viivisest summas 98,26 eurot OMEGA INVEST OÜ kasuks. Menetluskulud jätta Regina Koppeli kanda. Välja mõista Regina Koppelilt riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud kohtutäituri tasu 30 eurot ja õigusabikulud 300 eurot OMEGA INVEST OÜ kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 523,07 eurot, intressi 220,12 eurot, e 98,26 eurot ning jätta kõik menetluskulud, s.o tasutud riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud kohtutäituri tasu 30 eurot ja õigusabikulud 300 eurot (ei sisalda käibemaksu) kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja võtab hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendus lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on oma 11.09.2019 vastuses hagiavaldusele vaielnud vastu, et kohus asja menetlusse võttis, kuna vastavalt 30.10.2017 poolte vahel sõlmitud kokkulepe punktile 8 kokkuleppest tulenevad vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus. Kostja leiab, et sellest tulenevalt ei kuulu käesolev vaidlus Pärnu Maakohtu kohtualluvuse mille tõttu tuleb hagi esitada Harju Maakohtusse. Kohus selgitab kostjale, et hagi on õigesti menetlusse võetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 71 sätestab, et seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe. Kohtualluvuse kokkulepe on kokkulepe lahendada vaidlus kindlas kohtus. lg 1 sätestab, et kohus võib kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või
kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. TsMS § 104 lg 2 sätestab, et kohtualluvuse kokkuleppe võib sõlmida ka juhul, kui ühe või kummagi poole elu- või asukoht ei ole Eestis. TsMS § 104 lg 3 sätestab, et sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kehtib kohtualluvuse kokkulepe ka juhul, kui: 1) selles on kokku lepitud pärast vaidluse tekkimist; 2) kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Kokkuleppe punkt 8, mille kohaselt on pooled kindlaks määranud, et kõik kokkuleppest tulenevad vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus, on tühine, kuna ei ole täidetud TsMS § 104 lg-te 1-3 eeldused (vaidlus ei ole seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega, poolte elu- ja asukoht on Eestis, kohtualluvus on kokku lepitud enne vaidluse tekkimist, kostja ei ole asunud elama välisriiki). Kostja on 11.09.2019 vastuses hagiavaldusele märkinud, et talle jääb arusaamatuks nii hagihinna kujunemine kui ka maksmisele kuuluva riigilõivu suuruse summa, mistõttu ei saa kostja kindel olla, et maakohus õigesti asja menetlusse võttis. Kohus selgitab kostjale, et hagi on õigesti menetlusse võetud, kuna käesolevas asjas on hagihind TsMS § 124 lg 1 alusel nõutava rahasumma suurus, s.o 841,45 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt 175 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 130 eurot, s.o tasutud riigilõiv kokku 175eurot. Kostja võtab hagi õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu, milleks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 130 eurot, s.o tasutud riigilõiv kokku 175eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud kohtutäituri tasu 30 eurot ja õigusabikulud 300 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude peale. Kohus leiab, et hageja menetluskulu on põhjendatud ja mõistlik ning kuulub kostjalt väljamõistmisele.
(allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.