lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-2999/20

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 13.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-2999/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1582
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ITVS § 24 lg 5TLS § 78 lg 1Tasaarvestamise erisusTsMS § 376 lg 1, 5Hagi muutmineTLS § 28 lg 2Tööandja kohustusedTLS § 35Töötasu maksmine töö mitteandmiselTLS § 71Kasutamata puhkuse hüvitamineTLS § 84 lg 1Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemiselTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 231

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
EK-Meistrid OÜ14341555(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Nele Atonen

Kohtuotsuse tegemise aeg ja 13.09.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja koht 2-19-2999 Tsiviilasja number A S hagi coolweld OÜ vastu saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõudes 591,28 eurot

Tsiviilasi Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende Hageja A S (isikukood xxx), hageja lepinguline esindaja Evgeny Broy esindajad Kostja coolweld OÜ (registrikood 14341555), kostja seaduslik esindaja E K 04.09.2019 Kohtuistungi aeg Kohtuistungil isikud

osalenud Kostja seaduslik esindaja E K

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt coolweld OÜ hageja A S kasuks saamata jäänud 2018 bovembrikuu töötasu 458,18 eurot bruto.
3.Välja mõista kostjalt coolweld OÜ hageja A S kasuks kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 1,84 päeva eest 120,42 eurot bruto.
4.Jätta läbi vaatamata hageja A S nõue välja mõista kostjalt coolweld OÜ viivis alates 09.11.2018 põhivõlgnevuselt võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-24-2133/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel

Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik

1.Hageja A S (edaspidi hageja) esitas töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse kostja coolweld OÜ (edaspidi kostja) vastu töötasu ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise saamiseks.
2.TVK oma 29.01.2019 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2611/18 rahuldas avalduse ning: 2.1 mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2018 novembrikuu töötasu brutosummas 458,18 eurot; 2.2 mõistis kostjalt hageja kasuks välja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 1,84 päeva eest brutosummas 120,42 eurot.
3.Kostja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas Harju Maakohtule 25.02.2019 taotluse vaadata TVKle esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras. Hageja nõue ja asjaolud
4.Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses: 4.1 välja mõista kostjalt saamata jäänud 2018 novembrikuu töötasu 458,18 eurot; 4.2 välja mõista kostjalt kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 120,42 eurot; 4.3 välja mõista alates 09.11.2018 viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.
5.Hageja töötas kostja juures 16.10.2018 sõlmitud töölepingu nr xxx alusel alates 16.10.2018 käidujuhi/projektijuhina töötasuga 1200 eurot neto kuus.
6.09.11.2018 edastas hageja kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse alates 09.11.2018 tööandjapoolse töölepingu rikkumise tõttu. Kostja sai ülesütlemisavalduse kätte 09.11.2018. 22.01.2018 tagastas hageja kostjale rahalised vahendid ja tööriided. Lõpparve maksti hagejale 26.01.2018. Hageja töötas novembris 2018 7 päeva. Kostjal on hagejale töötasu tasumata 458,18 eurot bruto. Samuti ei ole kostja tasunud hagejale puhkusehüvitist 120,42 eurot bruto. Kostja vastus
7.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.
8.Hageja töötas kostja juures alates 16.10.2018 täistööajaga 8 tundi päevas. Hageja teadmised ja keeleoskus töö tegemiseks olid puudulikud ning hageja ei olnud tööl 8 tundi päevas, nagu kokku lepitud. Vaatamata suulistele noomitustele hageja ei parandanud oma töötulemust ega töösse suhtumist. Hageja käis tööl ja tegi reaalselt tööd poole kohaga. 09.11.2018 hommikul esitas hageja lahkumisavalduse ja lahkus töölt. Hageja ei järginud töölepingu ülesütlemise tähtaega ega andnud üle tehtud tööd. Kohtu põhjendused
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud ära kostja selgitused istungil, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
11.Kostja on esitanud kohtule juhindudes taotluse esitamise ajal kehtinud töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg-le 4 taotluse vaadata TVK-le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras. TVK oma 29.01.2019 otsusega töövaidlusasjas nr xxx rahuldas avalduse ning 1) mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2018 novembrikuu töötasu brutosummas 458,18 eurot; 2) mõistis kostjalt hageja kasuks välja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 1,84 päeva eest brutosummas 120,42 eurot.

11.1 Hageja esitas kohtule hagiavalduse, milles palub: 1) välja mõista kostjalt saamata jäänud 2018 novembrikuu töötasu 458,18 eurot; 2) välja mõista kostjalt kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 120,42 eurot; 3) välja mõista alates 09.11.2018 viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.

12.Riigikohus on märkinud, et kuna töövaidluskomisjonile esitatud avalduses sisaldunud nõuded loetakse hagiavalduse nõueteks, ei saa hagis teistsuguseid nõudeid esitada ka ITVS § 24 lg-s 5 reguleeritud juhtumil. Seega tuleb kohtule esitada samad nõuded nagu töövaidluskomisjonile ning seda ka juhul, kui kohus kohustab tulenevalt ITVS § 24 lg-st 5 hagejat oma avaldust parandama. Kohus vaatab läbi sama vaidluse, mille vaatas läbi ka töövaidluskomisjon. Kohtus läbivaadatavat töövaidlust saab pidada samaks, kui selle nõude alus ja ese on samad töövaidluskomisjonile esitatud avalduse aluse ja esemega. ITVS § 24 lg-tes 3 ja 5 nimetatud piirangu eesmärk on vältida olukordi, mil töövaidluskomisjoni pöördutakse nt rahalise nõudega ja pärast selle rahuldamata jätmist esitatakse hagi, milles taotletakse nt tööle ennistamist. Nimetatud sätted ei keela edaspidises menetluses hagi muutmistoiminguid tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel (nt võib suurendada viivisenõuet). Eelkõige võib hageja töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel muuta kohtumenetluses hagi mitteolulises osas viisil, mida ei saa lugeda hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 mõttes. Kuigi TsMS § 376 lg 5 p 2 järgi ei loeta hagi muutmiseks nõude suurendamist ega laiendamist, on selle sätte mõtteks lubada siiski üksnes ebaolulisi muudatusi nõude suuruse ja hagi aluseks olevate asjaolude osas. Nõude olulise suurendamise ja laiendamise korral on tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-48-08). Kuna hageja ei esitanud TVK-le nõuet viivise saamiseks, siis leiab kohus, et hageja nõue mõista kostjalt välja viivis, tuleb jätta läbi vaatamata.
13.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:  16.10.2018 sõlmisid pooled tähtajatu töölepingu nr xx, millega hageja asus kostja juures tööle käidujuhi/projektijuhi ametikohale töötasuga 1200 eurot neto;  09.11.2018 esitas hageja kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse alates 09.11.2018 tööandjapoolse töölepingu rikkumise tõttu;  Kostja on töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse kätte saanud 09.11.2018;  Kostjal on hagejale tasumata 2018 novembrikuu töötasu ja kasutamata jäänud puhkuse hüvitis.
14.Pooled vaidlevad, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma saamata jäänud töötasu ja kasutamata jäänud puhkuse hüvitise. Saamata jäänud töötasu
15.Nõude õigusliku aluse moodustavad koosmõjus TLS § 28 lg 2 p 2, § 35, § 84 lg 1. TLS § 28 lg 2 p 2 näeb ette, et tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. TLS § 84 lg 1 järgi töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
16.Poolte vahel 16.10.2018 sõlmitud töölepinguga nr xxx on tõendatud, et hageja asus 16.10.2018 kostja juures tööle määramata ajaks täistööajaga käidujuht/projektijuht ametikohale. Töölepingu punktide 5.1., 5.3. ja 5.4. kohaselt on töötaja netotöötasu 1200 eurot, mis kuulub väljamaksmisele töötaja arvelduskontole arvestuskuule järgneva kuu viiendaks kuupäevaks.
17.Kostja ei ole esitanud tõendeid hagejale töötasu täieliku maksmise kohta ega vaidlustanud hageja poolt esitatud töötasu arvestust.
18.Kostja sõnul ei viibinud hageja tööl kaheksa tundi päevas, nagu kokku lepitud. Kostja ei ole oma väidet tõendanud. Kostja poolt 24.04.2019 esitatud vastuse lisana esitatud tõendid ei tõenda, et hageja ei viibinud tööl kaheksa tundi päevas või, et kostja tegi töö ajal muud kui tööd. Esitatud tõenditest ei selgu, et need on seotud kuidagi hagejaga ning tööajagraafik on koostatud kostja enda poolt. Tabel on allkirjastamata ning kohtu hinnangul ei kajasta tegelikku olukorda. Lisaks põhjus, et hageja ei viibinud tööl tervet tööpäeva, ei annaks ka alust töötasu ühepoolseks vähendamiseks. TLS § 78 lg 1 kohaselt võib kohtuväliselt tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kohtule ei ole TLS § 78 lg-st 1 tulenevat hagejapoolset nõusolekut esitatud. Olukorras, kus hageja nõuab kostjalt töötasu väljamõistmist, on ilmselge, et hageja ei ole andnud kostjale nõusolekut töötasu kinnipidamiseks. Kohtu hinnangul nähtub nimetatust, et osapoolte vahel puudus kokkulepe hageja töötasu kinnipidamiseks.
19.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja saamata jäänud töötasu nõue kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2018 novembrikuu saamata jäänud töötasu 458,18 eurot bruto. Aegumata kasutamata põhipuhkuse hüvitis
20.Kasutamata põhipuhkuse hüvitise nõude õiguslik alus on TLS § 71, mis sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitise 1,84 päeva eest 120,42 eurot bruto.
22.Puudub vaidlus, et hageja esitas kostjale 09.11.2018 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ning, et hageja viimane tööpäev oli 09.11.2019. Töölepingu punkti 6.1. kohaselt on töötaja põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva tööaasta eest. Kostja ei ole tõendanud hagejale puhkusehüvitise maksmist, vaidlustanud puhkusehüvitise arvestust ega kasutamata jäänud puhkusepäevade arvu. Seega leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitise 1,84 päeva eest 120,42 eurot bruto. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades esitatud hagi asjaolusid ning asjaolu, et hageja ei ilmunud kohtuistungile ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjustest, on käesolevas asjas põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium