Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

ASJAOLUD

PARTNERID OÜ juhatuse liiget Margus Petersoni kohustati esitama pankrotihaldurile kogu TERASTEENUS & PARTNERID OÜ raamatupidamise dokumentatsioon, sh bilanss koos vara ja kohustuste nimekirjaga pankroti väljakuulutamise päeva seisuga, s.o 3. juuni 2019, ja andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 20. juunil 2019 võlgniku vannet. Kohus hoiatas M. Petersoni pankrotiseaduse (PankrS) §-s 89 sätestatud tagajärgede suhtes. M. Peterson on jätnud kohtu 3. juuni 2019 määruse raamatupidamisdokumentide esitamise kohustuse osas täitmata. M. Peterson ei ole esitanud pankrotimenetluses pankrotihaldurile ka muud teavet, mida viimane vajab oma pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. M. Peterson keeldus võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 20. juunil 2019 andmast võlgniku vannet. Maksu- ja Tolliamet on alustanud tema suhtes vastutusotsuse menetluse, mistõttu igasugune teave ja kinnitus, mida ta annab seoses TERASTEENUS & PARTNERID OÜ tegevusega, võidakse kasutada tema vastu maksumenetluses, samuti ka kriminaal- ja süüteomenetluses. M. Peterson ei keeldu põhjendamatult vande ja teabe andmisest, vaid tuginedes PS §-le 22 ei saa ta vannet ja teavet anda. Kohus peab olukorras, kus võlgnik või tema juhatuse liige keeldub pankrotimenetluses aresti ähvardusel teavet andmast, kuna teabe andmine võib teda süüstada, kontrollima pankrotiseaduses ettenähtud teabe andmise kohustust ettenägeva sätte põhiseaduspärasust ja vajadusel algatama põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Võlgnik peab PankrS §-s 85 sätestatud kohustuste täitmisest keeldumist objektiivselt põhjendama, mitte viitama hüpoteetilisele võimalusele, et esitatud andmeid kasutatakse maksuvõi süüteomenetluses. M. Peterson ei ole toonud välja, milline on maksumenetluse puutumus 3. juuni 2019 kohtumääruses nõutavate dokumentide ja PankrS §-s 85 sätestatud teabe andmise kohustusega. PankrS §-des 85 ja 87 sätestatud võlgniku kohustused teenivad PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärke. Osaühingu juhatus on kohustatud korraldama osaühingu raamatupidamist (ÄS § 183) ja täitma raamatupidamise seaduse (RPS) §-s 4 toodud raamatupidamise korraldamise põhinõudeid. PankrS § 22 lg 4 kohaselt kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, on ta kohustatud ajutise halduri nõudmisel esitama talle eelmise majandusaasta aruande koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga ning PankrS § 85 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgnik ei ole haldurile raamatupidamisdokumente esitanud.

MÄÄRUSKAEBUS

Vastuse kohaselt ei ole raamatupidamisbilansi koostamist ja esitamist võimalik pidada juhtorgani liiget süüstavaks tegevuseks. Äriühingu bilanss kajastab ainult ühingu vara ning kohustusi, mis annavad pankrotis võlgniku võlausaldajatele teavet ühingu majandusliku olukorra kohta. Lähtudes eeltoodust ei saa väita, et pankrotivõlgnikust juriidilise isiku raamatupidamisdokumentatsiooni ja vara ning kohustuste kohta andmete esitamine oleks juhtorgani liiget süüstav tegevus, millest tal oleks õigus keelduda. M. Peterson püüab kohtu nõuet PankrS § 85 alusel laiendada ning käsitleda seda kui isiku ütluste andmist vande all. Antud juhul ei ole ei kohus ega pankrotihaldur soovinud M. Petersonilt ütlusi ega tunnistusi vande all võtta, vaid võlgniku kohustused on piirdunud Pankrs § 85-s sätestatud nõuetega teabe, s.h raamatupidamise dokumentide esitamisega ning PankrS § 86 sätestatud vande andmisega. PankrS § 85 lg 1 p 1 ega PankrS § 86 ei sätesta võlgniku juhtorgani liikme vande all tunnistuste või ütluste andmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta. Samasugune dokumentide nõudmise õigus on PankrS § 55 lg-st 4 tulenevalt ka pankrotihalduril. Pankrotimenetluse eesmärgiks on PankrS § 2 tulenevalt võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras. PankrS § 85 lg 1 sätestatud võlgniku teabe andmise kohustus on pandud võlgnikule selleks, et eeltoodud pankrotimenetluse eesmärki täita. Selle kaudu selgitab haldur juriidilisest isikust võlgniku puhul välja vara, mis on võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal ja mida saab nõuda sisse või võita tagasi (PankrS § 108 lg 2), s.t moodustada pankrotivara. Pankrotivara näol on sihtvaraga võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks (PankrS § 108 lg 1). Eeltoodust tuleneb, et võlgniku juhatuse liikmel, kelle pädevus on pankroti väljakuulutamise järel piiratud (PankrS § 35 lg 1 p- d 4 ja 5), ei ole ega saagi olla pankrotimenetluses vähimatki õigust ega õigustust võlgniku kui eraldiseisva isiku dokumentide ja info kinnipidamiseks. Sellist õigust ei anna võlgniku juhatuse liikmele ka põhiseadus. Seega ei ole võlgniku dokumentide ega võlgnikku puudutava info andmise kohustus ja seda tagavad meetmed pankrotiseaduses vastuolus põhiseadusega (vt ka Õiguskantsleri arvamus 18. novembrist 2013 nr 6-1/120082/1304853. Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta. Isiku kaasaaitamiskohustus ja enese mittesüüstamise õigus maksumenetluses). Kui pankrotivõlgnik saab keelduda võlgniku teabe andmise kohustuse täitmisest, siis on võimalik isikul, kes on teinud pankrotivõlgniku varaga tehinguid, mis on pankrotimenetluses tagasivõidetavad, kasutada tehtud tehingute varjamiseks enese mittesüüstamise vastuväidet eesmärgiga varjata tehtud tehinguid ja takistada vara tagasivõitmist pankrotivarasse. See ei ole aga pankrotimenetluse eesmärgiks. Võlgniku vara jääb välja selgitamata ja seetõttu ei ole võimalik rahuldada selle arvelt ka võlausaldajate nõudeid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.