lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-2632/29

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-2632/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1645
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Dokumentide tagastamine Tallinn, Kiikri tn 3 // Pikksilma tn 2 // Tuukri tn 23 korteriühistu
Tartu Maakohus · Väljaminev kiri · 2024-07-18
Dokumentide tagastamine Tallinn, Tondi tn 20 korteriühistu
Tartu Maakohus · Väljaminev kiri · 2024-07-08
Dokumentide tagastamine Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk põik 1 // 2 // 3 // 4 korteriühistu
Tartu Maakohus · Väljaminev kiri · 2024-06-27
Dokumentide tagastamine Tallinn, Katusepapi tn 6 korteriühistu
Tartu Maakohus · Väljaminev kiri · 2024-06-26
Ettekirjutuse täitmisest
Päästeamet · Sissetulev kiri · 2026-05-25
Kiri

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 163 lg 1, 2Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 6Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 4 lg 3Menetlusõiguste käsutamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-2632/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.11.20182-18-2632/21Harju Maakohus Tallinna kohtumaja27.06.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ARKAADIA HALDUSE AS10257154(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest

Otsuse teatavaks tegemise aeg

6. september 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-2632

Tsiviilasi

XX hagi ARKAADIA HALDUSE dokumentidega tutvumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. juuni 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kerstin Malberg Kostja ARKAADIA HALDUSE AS (registrikood 10257154), lepinguline esindaja Priit Altpere

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

AS-i

vastu

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 27. juuni 2019. a otsus tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtu menetluskulud ARKAADIA HALDUSE AS-i kanda. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.
2.XX apellatsioonkaebus rahuldada.
3.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Terviseamet · Sissetulev dokument · 2026-04-09
TsMS § 440Hagi õigeksvõtmine
TsMS § 456 lg 4Kohtuotsuse jõustumine
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud ARKAADIA HALDUSE AS-i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 19. veebruaril 2018 (täiendatud 13. juunil 2018 ja 19. novembril 2018) Harju Maakohtule ARKAADIA HALDUSE AS-i (kostja) vastu hagi dokumentidega tutvumiseks ja kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale 1⁄4 Tallinnas Kunderi 34 asuvast kinnisasjast (registriosa nr 1590901) ning talle teadaolevalt on teised kinnisasja kaasomanikud sõlminud kostjaga halduslepingu kinnisasja haldamiseks ja hooldamiseks. Hagejal on õigustatud huvi tutvuda kõigi dokumentide ja lepingutega, mis kajastavad kaasomandisse kuuluva kinnisasja haldamist. Kostja ei ole kohtuväliselt hagejale dokumentidega tutvumiseks luba andnud ega edastanud hagejale mistahes informatsiooni kinnisasja kaasomanike ja kostja vahel sõlmitud kinnisasja haldamist puudutavate lepingute kohta. Hageja oli kostja 8. aprillil 2019 esitatud kompromissi ettepanekuga nõus osas, millega kostja esitab hagejale vaidlusalused dokumendid. Hageja ei olnud nõus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt tuleb hagi jätta läbi vaatamata, kuna see on õiguslikult perspektiivitu (sh esitatud vale kostja vastu). Lisaks ei ole hageja oma õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks hagis põhistanud ning hagi on esitatud pahatahtlikult. Kostja on nõus esitama hagejale kõik hagis nõutud dokumendid juhul, kui menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Arvestades kohtu 2. aprilli 2019 selgitusi, ei ole kostjal hagile sisulisi vastuväiteid. Kuna hageja ei ole hagis esitatud nõuet kostja vastu kohtuväliselt esitanud ning hagi on võetud menetlusse osaliselt, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas hagi ja kohustas kostjat võimaldama hagejal tutvuda kõigi hagiavalduses loetletud dokumentidega ning määras kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi. Kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks jättis maakohus rahuldamata ning menetluskulud poolte enda kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagi esitatud õige kostja vastu, sest dokumendid on kostja valduses võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015 mõttes ning nende ettenäitamisest ei saa keelduda põhjendusel, et selline tegevus kahjustaks teiste kaasomanike huve. Maakohus leidis, et hagi tuleb rahuldada, sest kuigi kostja ei ole hagile esitanud sisulisi vastuväiteid, ei ole ta hagi ka õigeks võtnud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja nõutud dokumendid on kostja valduses, need on koostatud hageja huvides ja nendega tutvumiseks esitatud nõue on piisavalt piiritletud. Hagejal on ka õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks ning see nõue ei ole kaitstud kostja kaitsmist vääriva õigusliku huviga. Kostja vastupidised väited ei ole põhjendatud. Kostjal tuleb hagis nõutud dokumendid edastada hageja e-posti aadressile kahe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus põhjendas seda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-ga 2, et hageja ei nõustunud menetluses kostja pakutud kompromissiga. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud kostja kanda. 2 (4)

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus ekslikult menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaldub, kui hagi rahuldatakse sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool. Praegusel juhul rahuldas maakohus hagi täielikult, mitte osaliselt. Seetõttu ei saanud maakohus jätta menetluskulusid poolte endi kanda. Lisaks ei ole selline menetluskulude jaotus õiglane. Maakohus ei ole kõiki asjaolusid arvestanud ega oma otsust põhjendanud. Kostja vaidles hageja nõudele vastu nii kohtuväliselt kui ka kohtumenetluses (sh oma lõplikus seisukohas), mistõttu hagejale tekkisid menetluskulud. Arvestades hagi edulootust, ei olnud hagejal mõistlik vahetult enne kohtumenetluse lõppu kostja pakutud kompromissi vastu võtta ja menetluskulude hüvitamise nõudest loobuda. Vastus apellatsioonkaebusele

5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Vastuse kohaselt ei olnud hagi esitamine kostja vastu põhjendatud ja see esitati pahatahtlikult. Hageja menetluskulud on suures osas tekkinud enne kostja menetlusse kaasamist. Lisaks loobus kostja maakohtu menetluses hagile vastuväidete esitamisest, mistõttu ei ole õige hageja väide, et kostja vaidles hageja nõudele vastu. Menetluskulude kostja kanda jätmine TsMS § 162 lg 4 alusel ei oleks õiglane. Eksitav on hageja väide, et maakohus rahuldas hagi täielikukult, sest hagi võeti menetlusse üksnes osaliselt ning hageja keeldus kostja pakutud kompromissist. Seetõttu jaotas maakohus TsMS § 163 lg 2 alusel menetluskulud õigesti. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus teeb vastavas osas uue otsuse, millega jätab maakohtu menetluskulud kostja kanda. Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ja see on jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause, § 651 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Praeguses asjas on hageja vaidlustanud maakohtu menetluskulude jaotuse, leides, et maakohus kohaldas TsMS § 163 lg-t 2 valesti. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et hagi rahuldamise korral ei saa jätta menetluskulusid poolte enda kanda TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 alusel, sest see säte reguleerib menetluskulude jaotust üksnes hagi osalise rahuldamise korral (sh kohtumenetluses kompromissina pakutud ulatuses). Hagimenetluse menetluskulud jagatakse üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte enda kanda. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud täielikult või suuremas osas selle poole kanda, kes kohtumenetluses väljapakutud kompromissiga ei nõustunud. TsMS § 163 lg 2 sõnastust arvestades on selle kohaldamise vältimatuks eelduseks see, et hagi on rahuldatud osaliselt (vt ka Riigikohtu 6. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-3, p 18). Praegusel juhul rahuldas maakohus hagi täielikult, kuna maakohus rahuldas kõik
7.jaanuari 2019. a määrusega menetlusse võetud hageja nõuded kostja vastu (tl-d 46–48 pöördel). Seetõttu ei oma tähtsust ka see, kas hageja nõustus kohtumenetluses kostja väljapakutud kompormissiga või mitte. Esialgsed nõuded (sh 19. novembri 2018. a hagi täienduses esitatud nõuded), mida hageja hagi puuduste kõrvaldamise käigus muutis ja/või 3 (4)

täiendas, ei oma hagi rahuldamise ulatuse hindamisel samuti tähtsust, sest neid nõudeid maakohus ei menetlenud ja kostja neile vastu vaidlema ei pidanud. Eelnevat arvestades ei olnud maakohtus menetluskulude jaotamine TsMS § 163 lg 2 alusel õiguspärane.

8.Vastuseks kostja väidetele, et hagi esitamine ei olnud põhjendatud, kostja ei vaielnud sellele sisuliselt vastu ja menetluskulud tekkisid suuremas osas enne hagi menetlusse võtmist, mistõttu menetluskulude kostja kanda jätmine ei oleks õiglane, märgib ringkonnakohus järgmist. Kolleegium selgitab esmalt, et TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud erandi kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmine peab olema äärmiselt ebaõiglane. Praeguses asjas leidis maakohus, et kostja vastu esitatud hagi oli põhjendatud ja maakohtu otsus on selles osas ka jõustunud. Seega ei olnud tegemist põhjendamatu hagiga ning hageja pidi oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduma. Teisi erandlikke asjaolusid, mille alusel saaks menetluskulusid poolte enda kanda jätta TsMS § 162 lg 4 alusel, ei ole kostja menetluses esile toonud. Õige ei ole kostja väide, et ta ei vaielnud hagiavaldusele vastu. Kolleegiumi hinnangul ei kuulu asjas kohaldamisele ka TsMS § 168 lg 6. TsMS § 168 lg 6 järgi, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagi õigeksvõtmine TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt TsMS § 4 lg 3). Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas kostja vastuse hagile, milles palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata (tl-d 54–55 pöördel). Kuigi oma lõplikus seisukohas on kostja mh märkinud, et: „ei esita hagile sisulisi vastuväiteid“, on ka selles menetlusdokumendis kostja hagile tegelikult vastuväiteid esitanud (mh et hagi on esitatud vale kostja vastu, tl-d 74–74 pöördel). Seda arvestades tuvastas maakohus õigesti, et kostja ei ole hagi õigeks võtnud. Kompromissi ettepaneku esitas kostja alles menetluse lõpus. Maakohus jättis enne hagi menetlusse võtmist hagi käiguta. Nimetatud asjaolu ei tingi menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 kohaldamata jätmist. Selles osas hindab maakohus hageja kantud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 alusel menetluskulude kindlaksmääramisel. Maakohtus kantud menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud samuti kostja kanda.
9.Maakohus ei ole hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. Seega ei määra hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ka ringkonnakohus (vt Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 19–22). Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumisest.
10.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Parrest

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja