Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Asjaolud ja hageja nõue

mitmel korral, kuni viimaks 12.06.2016 toimunud korduskoosolekul, kutsuti KK, UU, TT juhatusest tagasi. Korduskoosolek oli otsustusvõimeline. 18.05.2016 toimunud juhatuse koosolekul kostjad I ja II ei osalenud ja seda kinnitav protokoll oli võltsitud. Tsiviilasja nr 2-16-10943 algatamine toimus KK, UU, Ti ja AA kokkuleppel. Kostjad I ja II viidatud menetluse osalised ei olnud ja end kaitsta ei saanud. Kompromissi sõlmimisel jäävad kulud reeglina poolte endi kanda; oli arusaamatu, miks hageja nõustus AA kulude kandmisega. Kuivõrd hagi esitati 15.07.2016 ja kompromiss sõlmiti 27.07.2016, ei olnud usutav, et AA-l tekkisid 2 291 euro suurused õigusabikulud. Kompromissis ei kajastunud kindlaksmääratud menetluskulude summa. Põhjuslikku seost kostjate tegevuse ning väidetava kahju vahel ei olnud. Maakohtu otsus

Hageja apellatsioonkaebus

kohus otsusest nähtuvalt kirjalikke järeldusi ei teinud, märkis hageja järgmist. Hageja asus täitma kompromissist tulenevaid kohustusi pärast selle sõlmimist. Mitte ükski õigusnorm ei keela asuda täitma kompromissi pärast selle sõlmimist kuid enne selle kohtupoolset kinnitamist. Kompromissi sõlmimine oli hageja jaoks kõige säästlikum. Menetluskulud tuli jätta kostjate kanda. Vastus apellatsioonkaebusele

juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35); ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korteriühistu juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause).

Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel pooltele selgitada MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormust: korteriühistu peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liikmed on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on korteriühistule tekkinud kahju

ning rikkumiste ja kahju vahel on põhjuslik seos. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt Riigikohtu 04.03.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 12). Praeguses kohtuasjas on pooled esitanud hulgaliselt tõendeid, neid asjaoludega sidumata. Maakohus ei teinud istungil ega kirjalikus menetluses ühtegi määrust selle kohta, millised tõendid ta vastu võtab (vt Riigikohtu 01.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-15-13216, p 15 esimene lõik). Ka see puudus tuleb asja uuel läbivaatamisel kõrvaldada. Nimetatud rikkumine on kaasa toonud apellandi etteheite osade tõendite hindamata jätmise ja ebaõige hindamise kohta, millega tuleb nõustuda. Apellatsioonkaebusega esitas hageja uue tõendi (II kd, lk 80). Asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise korral puudub ringkonnakohtul vajadus ja mõistlik põhjendus hinnata tõendeid ning tuvastada asjaolusid, sest TsMS § 658 lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale maakohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel (vt Riigikohtu 13.04.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11, p 13 kolmas lõik). Kuna ringkonnakohus ei lahenda asja sisuliselt ega tuvasta asjaolusid, siis jätab ta hageja taotlused maakohtu lahendada (vt sarnaselt sellise võimaluse kohta Riigikohtu 25.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-8579, p 37). Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.