Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad

Hageja on esitanud oma hagiavalduses toodud nõuete ja väidete tõendamiseks poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud tüüptingimustega liitumislepingu ja samal kuupäeval sõlmitud seadme kasutamise lepingu nr XXX, AS STV elektroonilise side võrguga liitumise, teenuse ja seadmete müügi ning kasutamise tüüptingimused ning kostjale esitatud arved.

kasutuslepingu alusel kasutusse antud seadme eest või ei ole tasunud tähtajalise liitumislepinguga ettenähtud teenustasu. Tüüptingimuste punkti 6.2.13.10 järgi on klient kohustatud tagastama seadme kasutuslepingu lõppemisel või nimetatud lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel viivitamatult operaatorile samas seisundis ja korras, millises klient selle oma valdusse ja kasutusse sai, võttes arvesse seadme loomulikku kulumist. Lepingu lõppemisel tuli kostjal seade tagastada, kuid kuna kostjal ei olnud kõiki osasid, siis seadet tagasi ei võetud ning hageja esitas kostjale arve seadme väärtuse hüvitamiseks. Kostja pidi hagejale tagastama seadmed, kuid hageja nõuab kostjalt seadmete hinda, seega saab hageja nõuet pidada kahju hüvitamise nõudeks täitmise asemel VÕS § 115 asemel. Seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist, mistõttu ei ole kohustuse täitmise tähtpäev kindlaks määratud. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Nõude aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuleb tuvastada, millal möödus mõistlikult vajalik aeg kahju tekitamisest selle hüvitamiseks (vt Riigikohtu

ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 5. mai 2015. a määrus nr 3-2- 1-415, p 14). Käesoleval juhul oli asi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga. Kohus leiab, hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 136 eurot. Kokku moodustavad hageja menetluskulud 211 eurot, millest kostjal tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 21% ehk 44.31 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud, seega kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Aavastik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.