lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-14036/27

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 30.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-14036/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1745
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 147 lg 1Aegumistähtaja algusTsÜS § 158 lg 1Aegumise katkemine nõude tunnustamisegaVÕS § 30 lg 2VõlatunnistusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsÜS § 121 lg 1Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisusedTsÜS § 146 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-18-14036

KOHTUOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-14036

Tsiviilasi

Kaija Zujev hagi Üllar Peterson vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagihind

18 450 eurot • Hageja: Kaija Zujev (ik XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Menetlusosalised ja nende esindajad

•

Kostja: Üllar Peterson (ik XXX, elukoht XXX, epost XXX)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda.
4.Jätta Üllar Petersoni menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, kuna hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
TsÜS § 78 lg 1Kirjalik vorm
TsÜS § 83 lg 1Tehingu vormi järgimata jätmine
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 155 lg 1Garantii andmine
VÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõiste

Tsiviilasi nr 2-18-14036 mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.Kaija Zujev (hageja) esitas 19.09.2018 Tartu Maakohtule Üllar Petersoni (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 18 450 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid U.A. (hageja XXX) ja kostja XX.XX.XXXX suulise kokkuleppe 250 000 Eesti krooni investeerimise kohta, mis vormistati XX.XX.XXXX ka kirjalikult. Lepingu kohaselt kohustus Ü. Peterson soetama XXX kinnisvara, et see hiljem maha müüa ning ta pidi hiljemalt 01.09.2010 tasuma hagejale 250 000 Eesti krooni ning sellele lisandunud intressid, kokku 700 000 Eesti krooni. XX.XX.XXXX XXX U.A. ja hageja XXX, mille käigus loovutas U.A. investeerimislepingust tuleneva nõude koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega hagejale.
3.15.01.2016 algas hageja ja kostja vahel kirjavahetus, millega lepiti kokku kostja poolt hagejale võlgnetava summa 23 200 eurot tasumine 300 euroste kuumaksetena kolme aasta jooksul. 03.03.2016–05.09.2017 maksis Üllar Peterson hagejale esialgu 300 eurot kuus, hiljem kaootiliste intervallide tagant, viimane makse 250 eurot laekus 05.09.2017. Kokku tegi Üllar Peterson hagejale makseid summas 4750 eurot.

KOSTJA VASTUS

4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud kohtule fabritseeritud tõendeid, nt kostja poolt väidetavalt allkirjastatud nn “investeerimisleping”. Kostja pole seda lepingut sõlminud ega loomulikult ka allkirjastanud. Veelgi enam pole kostja investeerimislepingu teemat üldse ei hageja XXX U.A. ega ka hageja endaga mitte kordagi arutanud.
5.Kostja avaldab, et ta tõepoolest ostis 2007. a augustis XXX korteri endale elamiseks, mitte eesmärgil selle edasimüümisega kasu teenida. Kuigi kirjalikult seda ei kinnitatud, siis kujunes omavaheline arusaam, et U.A. vahendusel kostjale XXX saadetud raha osaliselt kompenseerib kostja panuse AS-is Domiinos ja selle juures tehtavasse internetiprojekti. Kostjale XXX saadetud raha osas ei vormistatud U.A. ega tema toonase XXX mitte mingit kirjalikku dokumenti, sh ka kostja ja U.A. vahelise suulise kokkuleppe osas, et kostja poolt AS-i Domiinos tehtud panus, mille lõppkokkuvõttes U.A. endale sai, katab kostjale XXX saadetud raha. Pärast AS Domiinos pankrotti püüdis U.A. kostjaga suhelda ja hakkas uurima, et kas kostja saaks midagi tagasi maksta tema naisele. U.A. püüdis seejuures rõhuda ka asjaolule, et tuleks ikkagi vaadelda lahus AS-i Domiinos ja sealset internetiprojekti ja kostjale tema naise poolt XXX saadetud raha. Samas ei pöördunud hageja kordagi kostja poole raha tagastamise küsimuses 2007 – 2015 aastatel.
6.Kuigi kostja saatis pärast AS Domiinos pankroti U.A. neljal-viiel korral 30 - 50 euro kaupa raha, sest viimase majanduslik olukord oli halb, jääb arusaamatuks, miks ei pöördunud U.A. kohtusse, et kostjalt nn investeerimislepingust tulenev võlgnevus välja nõuda ja lasi sellel hoopis aeguda.
7.Kostja taotleb hageja nõudele aegumise kohaldamist. Kostja soovis alates 2016 tõepoolest hagejale temalt saadud summat tagastada osamaksetega, kuid hageja hakkas esitama uusi alusetuid nõudmisi, sh saamata jäänud tulu, viivised jms. Seetõttu soovis kostja võlasuhte selguse eesmärgil vormistada võlasuhe hagejaga kirjalikult, kuid hageja keeldus suuliselt ja e-kirjades võlasuhet vormistamast ja lõpuks hakkas hoiduma kostjaga üldse suhtlemast,

Tsiviilasi nr 2-18-14036 nn kadudes ära. Kostja lootis heas usus, et hageja siiski kaalub võlasuhte vormistamist, kuid seda enam oli kostjale ebameeldivaks üllatuseks hagi esitamine.

8.Hagiavalduse p-s 1 väidab hageja expressis verbis, et kostja kohustus “... hiljemalt 01.09.2010 tasuma hagejale 250 000 Eesti krooni ning sellele lisandunud intressid ...“ Samas on hagiavalduse p-s 2 väide, et “Lepingu järgi saabus [kostjal hagejale] tasumise tähtpäev 01.07.2010.” Seega muutus hageja nõue kooskõlas TsÜS § 147 lg-ga 2 sissenõutavaks juba 01.07.2010 (või hiljemalt 01.09.2010), mil ühtlasi algas ka kolmeaastane aegumistähtaeg (TsÜS § 147 lg 1, § 146 lg 1). Nõue aegus juba 01.07.2013 (või hiljemalt 01.09.2013). Kostja poolt nõude tunnustamise alased teod pärast aegumistähtaja möödumist ei saanudki tekitada uut aegumist ega kõrvalda juba reaalselt toimunud aegumist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hageja laenulepingu alusel esitatud nõue tuleb jätta rahuldamata.

10.Hageja on esitanud kostja vastu lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja on seisukohal, et nõue tuleneb XX.XX.XXXX U.A. ja kostja vahel sõlmitud suulisest investeerimislepingust, millest tulenevad nõuded on loovutatud hagejale.
11.Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja väidete kohaselt kandis tema laenusumma kostjale ning kostja kohustus selle intressiga tähtpäevaks tagastama, on antud suhtel laenulepingu tunnused. Ka hageja nõustub, et antud leping kvalifitseerub VÕS § 396 lg 1 alusel laenusuhteks. Hageja kandis kokkulepitud summa üle kostja kontole kahel kuupäeval 15.08.2007 ja XX.XX.XXXX . Kostja aga ei ole oma kohustust täitnud. Seega on kostja hageja hinnangul mittekohase täitmisega rikkunud kohustust VÕS § 100 mõistes.
12.Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg-le 1 aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Lepingu järgi saabus tasumise tähtpäev 01.07.2010. TsÜS § 158 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hageja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostja on teinud makseid ajavahemikus 03.03.2016-05.09.2017 summas 300 eurot ja 05.09.2017 summas 250 eurot selgitusega „vastavalt kokkuleppel: XX.XX.XXXX “. Kuivõrd teisi laenusuhteid peale vaidlusaluse laenusuhte hagejal kostjaga ei olnud, on eluliselt usutav, et viidatud maksed tuleb lugeda käesolevas laenusuhtes tehtud makseteks.
13.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-122-02 punktis 11 märkinud, et TsÜS § 121 lg 1 p 4 järgi katkeb aegumistähtaja kulg, kui kohustatud isik tegi teo, millega tunnistas võlga. Siinjuures tuleb märkida, et katkeda saab aegumistähtaeg, mis ei ole võla tunnistamise ajaks möödunud. TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine pärast aegumistähtaja möödumist ei tekita uut aegumist ega kõrvalda toimunud aegumist, kuid võib olla hinnatav aegumise vastuväitest loobumisena ja /või konstitutiivse võlatunnistusena või garantiina.
14.Kostja on oma viimases vastuses kohtule märkinud, et soovis alates 2016. a tõepoolest hagejale temalt saadud summat tagastada osamaksetega, kuid hageja hakkas esitama uusi alusetuid ja vastuolulisi nõudmisi, mis hõlmasid endas erinevaid nõudesummasid,

Tsiviilasi nr 2-18-14036 saamata jäänud tulu, viiviseid jms. Nii näiteks märgib hageja oma kostjale edastatud 21.01.2016 e-kirjas, et kostjalt oodatavaks summaks on 23 200 eurot, kuid juba samal kuul nõuab kostjalt korduvalt suuliselt hoopis summat 22 300 eurot – vt kostja 30.01.2016 ekiri hagejale ning hageja 03.02.2016 vastuskiri kostjale. Samas soovib hageja oma 23.07.2016 e-kirjas saada kostjalt lisaks veel väidetavalt varem ülekantud summa 50 000 euro tagastamist.

15.Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmiti suuline laenuleping XX.XX.XXXX ning see vormistati kirjalikult XX.XX.XXXX. Kuivõrd perioodiks 03.03.2016-05.09.2017 oli laenulepingu sõlmimisest möödunud rohkem kui 3 aastat, oli hageja nõue kostja poolsete maksete tegemise ajaks aegunud ning aegumine ei saanud seega ka katkeda.
16.Kuna nõue oli aegunud, tuleb antud asjas hinnata seda, kas pooltevahelist e-kirjavahetust saab pidada võlatunnistuseks.
17.Riigikohus on lahendis nr XXX märkinud, et võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) VÕS § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt Riigikohtu 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 13; 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-149-11, p 20). Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt nt otsuseid tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15 ja tsiviilasjas nr 3-2-1149-11, p 20).
18.VÕS § 30 lg 2 sätestab, et kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kirjalik vorm tähendab võlatunnistuse puhul kirjalikku dokumenti, millele on kohustatud pool alla kirjutanud (vrd TsÜS § 78 lg 1). Õigustatud poole nõusolek ei pea sisalduma võlatunnistuses, vaid seda võib väljendada nõude esitamisega kohustatud poolele. Sama paragrahvi lg 3 sätestab kaks juhust, kus kehtivaks loetakse võlatunnistust, mis on antud muus kui kirjalikus vormis. Kuid käesoleval juhul ei ole tegemist ei jooksva arve alusel antud võlatunnistusega ega ka majandus- ja kutsetegevuses tekkinud võlaga.
19.TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kuivõrd pooled on läbirääkimisi pidanud e-kirjavahetuse teel ning ei ole allkirjastatud võlatunnistust vormistanud, tuleb asuda seisukohale, et pooltevahelist kirjavahetust ei saa võlatunnistuseks ja/või aegumise vastuväitest loobumiseks pidada.
20.Samuti ei saa antud juhul tegemist olla ka garantii andmisega VÕS § 155 lg 1 mõttes, kuna pooled ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses.
21.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on aegunud. Kuivõrd nõue on aegunud, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata, mistõttu esineb alus jätta menetluskulud hageja kanda. Eelnevast tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
23.TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus andis pooltele menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja kuni 16.07.2019. Kostja esitas menetluskulude nimekirja,

Tsiviilasi nr 2-18-14036 mille kohaselt on kostja õigusabikulud 3060 eurot. Kohtule ja vastaspoolele on kostja poolne õigusabi kasutamine üllatuslik, kuivõrd esindaja poolt ei ole kohtule enne menetluskulude nimekirja ühtegi dokumenti esitatud.

24.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-184-14 märkinud, et kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (p 13). Kuivõrd kostja on kohtumenetluses kõik esitatud dokumendid ise allkirjastanud ei ole kohtu hinnangul tegemist esindamisega kohtumenetluses. Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesolevas asjas ei ole kostjat kohtumenetluses lepinguline esindaja esindanud, ei ole võimalik esitatud õigusabikulude kindlaksmääramine ja hüvitamine. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja