lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-17678/65

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-17678/65
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1636
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 2, 4Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 424Hagi tagasivõtmineTsMS § 429Hagist loobumineTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-17678/56Tartu Maakohus Tartu kohtumaja18.04.20192-17-17678/79Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.01.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-18-5100/31Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.06.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ OwnWay12453273(Vastustaja)Grandavas OÜ12648373(Vastustaja)Innehav OÜ12824739(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

28. august 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-17678

Tsiviilasi

Tauno Vaaderpassi hagi PVN Holding OÜ, Sparks SS OÜ, OÜ OwnWay, Viferrety OÜ, Jane Truutsi ja SIA LEYMAR vastu kaasomandiosa omandiõiguse üleminekuks nõusoleku andmiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. aprilli 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tauno Vaaderpassi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindaja

Määruskaebuse esitaja (hageja): Tauno Vaaderpass (isikukood XXXXXXXXXXX ), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Karin Ploom Vastustajad (kostjad):

1.PVN Holding OÜ (registrikood 12648373)
2.Sparks SS OÜ (registrikood 12579494)
3.OÜ OwnWay (registrikood 12453273)
4.Viferrety OÜ (registrikood 12824739)
5.Jane Truuts (isikukood XXXXXXXXXXX ) Vastustajate I – V lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
TsÜS § 68 lg 5Tahteavalduse liigid
6.SIA LEYMAR (registrikood: 40103764839)

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 18. aprilli 2019 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebemenetluse kulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Tauno Vaaderpass (hageja) esitas 24. novembril 2017 Tartu Maakohtule hagi PVN Holding OÜ (kostja I), Sparks SS OÜ (kostja II), OÜ OwnWay (kostja III), Viferrety OÜ (kostja IV) ja Jane Truutsi (kostja V) vastu, milles palus asendada kohtuotsusega kostjate tahteavaldused, millega nad annavad nõusoleku kaasomandiosa omandiõiguse üleminekuks ja vajalike õigusmuudatuste sisseviimiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad I-IV tsiviilasjas nr 2-15-13318 kompromissi, mille Tartu Maakohus 1. veebruari 2017 määruse kinnitas. Kompromissi kohaselt pidid kostjad IIV andma nõusoleku kaasomandi osa võõrandamiseks ning hageja kohustus tasuma kostjatele kaasomandi kaotuse eest hüvitise 25 900 eurot hiljemalt 15. märtsiks 2017. Hageja on kokkulepitud hüvitise tasunud notari deposiitkontole, kuid kostjad ei ole omapoolset sooritust teinud ega ka lõplikult keeldunud selle täitmisest. Kostja V on hüpoteegipidaja. 18. veebruaril 2019 esitas hageja taotluse kaasata menetlusse kostjana SIA LEYMAR (kostja VI), kuna kostja V (hüpoteegipidaja) on kostjate I-IV varale seatud hüpoteegid jaganud ning andnud need osaliselt üle kostjale VI. Selle taotluse rahuldas maakohus 25. veebruari 2019 istungil. Hageja esitas 29. märtsil 2019 haginõude täpsustuse, milles palus tuvastada kostjate I-IV kohustus anda nõusolek kaasomandi lõpetamiseks ja jagamiseks ning tuvastada kostjate V-VI tahteavaldus kaasomandi osa jagamiseks ja võõrandamiseks ning asendada tahteavaldused kohtuotsusega.
2.Vastuseks haginõude täpsustusele leidsid kostjad I –V, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kompromissi p 1 on käsitatav eellepinguna ning kuna eelleping ei sisalda piisavalt täpselt tulevase lepingu tingimusi, siis ei saa selle alusel nõuda võlaõigusliku põhilepingu sõlmimist. Hageja haginõue on suunatud ka kaasomandi lõpetamisele, mis on sisuliselt uus hagi. Kostjad hagi muutmiseks nõusolekut ei anna. Asjaõigusseaduse (AÕS) §-d 76 ja 77 ei luba lõpetada kaasomandit selliselt, et mingis osas jääks kaasomandi kehtima.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Tartu Maakohus jättis 18. aprilli 2019 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus tühistas 14. detsembri 2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on kohus 4. märtsi 2019 kirjas hagejale selgitanud, et kui hageja nõuab kaasomandi lõpetamist ja jagamist, on tegemist hagi muutmisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 1 mõttes, millega kohus nõustuda ei saa. Ka kostjad on avaldanud, et nad ei anna nõusolekut hagi muutmiseks. Kuna hageja on oma nõuet täpsustanud selliselt, et on esitanud kaasomandi jagamise nõude, siis maakohus praeguses menetlusstaadiumis hagi muutmiseks luba ei anna. Menetluse kestel on hageja oma nõuet täpsustanud ja ümbersõnastanud, kuid ei ole vaatamata kohtu selgitustele oma nõuet sõnastanud selliselt, et see vastaks nõude aluseks olevale kompromissi määrusele kui tahteavalduse asendamise nõude õiguslikule alusele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 mõttes. Iseenesest on TsÜS § 68 lg 5 järgi võimalik tuvastada ka lepingupoole kohustus sõlmida mingi kindla sisuga leping, kuid sel juhul peab lepingu sisu olema piisavalt täpselt määratletud. Oma nõude formuleerimisel ei ole hageja lähtunud kompromissi p-s 1 kokkulepitust, vaid tema nõudes sisalduvad ka sellised lepingutingimused, mida kompromissleping (nö poolte kokkulepe lepingu sõlmimiseks) ei kajasta (nt reaalosade määratletus, kinnisasja mõtteliste osade jaotus, üldpinna suurus jne). Arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hageja esitatud nõuet ei ole maakohtu hinnangul õiguslikult võimalik tuvastada kostja kohustus sellise sisuga lepingu sõlmimiseks, milles sisalduvaid tingimusi eelnev kokkulepe (kompromiss) ei kajasta. Eelneva tõttu jättis maakohus hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on praegusel juhul põhjendatud tugineda TsMS § 168 lg-s 4 sätestatud erandile. Menetluskulude jätmine hageja kanda oleks hagi aluseks olevaid asjaolusid arvestades väga ebaõiglane. Hageja kohtusse pöördumine oli otseselt tingitud sellest, et kostjad ei täida endale kohtuliku kompromissiga võetud kohustust. Kompromissi sisuks ja eesmärgiks oli kaasomandi osa (pööningu) omandiõiguse üleandmine hagejale ulatuses, mis see oli juba tema faktilises valduses. Kuigi hageja tasus kokkulepitud hüvitise notari deposiiti ja tehingu vormistamise aeg oli kokku lepitud, ei ilmunud kostja V kostjate esindajana kohale. Jääb arusaamatuks, miks kostjad keelduvad tahteavalduste andmisest. Kostjate ainus eesmärk on luua olukord, kus nad saavad hüvitise, kuid jätavad omandiõiguse hagejale üle andmata. Hageja esitas hagiavalduse, mille eesmärgiks oli kompromissi täitmine (kostjate poolt tahteavalduste andmine omandiõiguse üleandmiseks). Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et tal ei ole võimalik nõuda hagiavalduses formuleeritud tahteavaldusi. Kompromissi sisuks ja eesmärgiks oli kõikide asjakohaste tahteavalduste andmine, mis võimaldavad omandiõiguse üleminekut kaasomandi suhtes. Hagejal tuli arvestada, et nõutavad tahteavaldused on sõnastuses, mis on kinnistusosakonnale aktsepteeritavad.
5.Kostjad I – V vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Hageja vaidlustab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas. Hagi läbi vaatamata jätmise osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaidlustatud osas.
8.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Hagi läbi vaatamata jätmise alused on sätestatud TsMS §-s 423, mille lg-tes 1 ja 2 märgitud loetelu puhul on tegemist alustega, mis võimaldavad hagejale ette heita tema tegevust või tegevusetust, ning seetõttu on põhjendatud jätta hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hageja kanda.
9.Praegusel juhul ongi maakohus jätnud hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hageja ei sõnastanud oma nõuet selliselt, et see vastaks nõude aluseks olevale määrusele kui tahteavalduse asendamise nõude õiguslikule alusele TsÜS § 68 lg 5 mõttes. Seega on maakohus jätnud hagi läbi vaatamata hageja tegevusetuse tõttu.
10.Määruskaebuses on hageja tuginenud väidetele, mis seonduvadki eelkõige hagi läbi vaatamata jätmisega (nt määruskaebuse p 2.6). Selliselt on hageja märkinud, et ta ei nõustu maakohtuga selles, et tal ei ole võimalik nõuda hagiavalduses formuleeritud tahteavaldusi. Samas nähtub määruskaebusest üheselt, et hagi läbi vaatamata jätmist hageja ei vaidlusta (vt määruskaebuse p 1.3, 2.7, 4.1). Ringkonnakohus jätab hageja vastavasisulised väited tähelepanuta.
11.Hageja on määruskaebuses asunud seisukohale, et menetluskulude tema kanda jätmine oleks hagi aluseks olevaid asjaolusid arvestades väga ebaõiglane. Hageja hinnangul on praegusel juhul põhjendatud lähtuda TsMS § 168 lg-s 4 sätestatud erandist. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 168 lg 4 reguleerib menetluskulude jaotust olukorras, kus hageja on hagist loobunud (TsMS § 429) või selle tagasi võtnud (TsMS § 424). Praegusel juhul on maakohus jätnud hagi läbi vaatamata (TsMS § 423), seega viidatud säte ei kohaldu.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja pidanud silmas hoopis TsMS § 162 lg-t 4, mis võimaldab kohtul jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selle sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on TsMS § 162 lg 4 kohaldamine õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (vt nt Riigikohtu 26. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10).
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hagi oli esitatud 2017. aastal ning menetluse kestel on hageja oma nõuet korduvalt täpsustanud ning ümbersõnastanud. Kostjad pidid hageja täpsustustele reageerima (esitama omapoolse vastuse), mis omakorda tõi neile kaasa menetluskulusid. Maakohus on hagejale korduvalt selgitanud, millest tuleks nõude sõnastamisel lähtuda. Sellele vaatamata ei esitanud hageja sellist nõuet, mida maakohus saaks menetleda (hagi läbi vaatamata

jätmist ei ole hageja vaidlustanud). Ringkonnakohus leiab, et hagejal oli võimalik menetluskulude kandmist vältida korrektse nõude esitamisega, seda enam, et hagejat esindas advokaat. Eelneva tõttu on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

14.TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus on seisukohal, et viidatud säte kohaldub ka olukorras, kus vaidlustatakse menetluskulude jaotust. Kuigi TsMS § 178 pealkiri ning selle lg 3 viitavad üksnes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisele, reguleerib § 178 lg 1 ka menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Eeltoodust tulenevalt kohaldub ka praegusel juhul TsMS § 178 lg 4. Seega jäävad määruskaebemenetluse kulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja