lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-18275/30

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 28.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-18275/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1808
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 72 lg 1, 4Kaasomandi valdamine ja kasutamineAÕS § 75 lg 1Koormatiste ja kulutuste kandmineTsMS § 405 lg 5LihtmenetlusTsMS § 444 lg 2, 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineTsÜS § 63 lg 1KulutusedTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2019, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-18275

Tsiviilasi

Margus Peeti hagi Piret Sepperi vastu võlgnevuse nõudes.

Tsiviilasja hind

405 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Margus Peet (isikukood xxx), elukoht: xxx, epost: xxx Kostja Piret Sepper (isikukood xxx), lepinguline esindaja J.P (xxx, e-post: xxx

Kohtuistungi toimumise aeg

30. mai 2019, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Margus Peeti hagi Piret Sepperi vastu võlgnevuse nõudes.
2.Mõista Piret Sepperilt Margus Peeti kasuks välja 405 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Menetluskulud jätta Piret Sepperi kanda.
4.Määrata Margus Peeti menetluskulude suuruseks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot.
5.Mõista Piret Sepperilt Margus Peeti kasuks välja menetluskuluna 100 eurot. Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine

2-18-18275 Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSEKÄIK

1.Margus Peet esitas 3. detsembril 2018 kohtule hagiavalduse Piret Sepperi vastu 405 euro suuruse võlgnevuse nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et pooltel on kaasomand kinnisasjast xxx Hageja osa suurus ühises kinnisasjas on 3⁄4 ja kostjal 1⁄4. Ühisel kinnisasjal oli vaja teostada veeja kanalisatsiooni trassi ehitus kuna vana veetrass oli kasutamiseks kõlbmatu. Hageja seisukohas kostja vastusele märkis, et kinnistul puudus toimiv vee ja kanalisatsiooni ühendus. Vee ühendus oli peatatud enne kui hageja sai kinnistu kaasomanikuks. Olemasolev veetrass, mille kaudu oli varasemalt veeühendus, oli amortiseerunud. xxx esindaja sõnul oleks tulnud lekke otsimine ja selle kõrvaldamine teha omal kulul ja see oleks olnud kallim ja ebakindlam kui kinnistu piiril oleva uue ühendusega liitumine. Kostjale sai edastatud enne tööde alustamist xxx hinnapakkumine antud tööle. Kostja oli sellega tutvunud ja oli nõus oma osa tasumisega nagu näeb ette ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 75. Kuna vajalik oli ettemakse ja kostjal polnud tol hetkel võimalik tasuda leppisid pooled kokku, et hageja maksab arve ja kostja kannab tasutud summa mõne kuu jooksul hagejale. Tehtud tööd hõlmasid uue veetrassi paigaldamist kinnistu piirilt kuni hoones asuva veemõõturini. Kinnistu seisis aastaid tühjana, seal polnud alalisi elanikke. Nii elektri- kui veeühendus olid katkestatud võlgnevuste tõttu. Kui hageja omandas esimese osa kaasomandist, sõlmis ta ka lepingud elektri ja vee tarbimiseks. xxx selgitas hagejale, et vana veetrass on aastaid kasutamata seisnud ja selle seisukorrast puudub ülevaade. Kuna liitumisvalmidus oli paigaldatud kinnistu piirile, oli vana trassi vea otsimine ja selle korda tegemine mõttetu, kuna trass oli nii vana, et isegi lekke leidmisel ja selle korda tegemisel ei saanud kindel olla selle jätkusuutlikkuses. Seega on hageja seisukohal, et antud kulutus oli vajalik ja ei olnud hagejale kasulik ning kostja on kohustatud sellest oma osa hagejale hüvitama.
2.Piret Sepper vastas hagile 21. jaanuaril 2019. Kostja leidis, et hageja ei ole esitanud väidetavate kulutuste kandmise kohta tõendeid, mistõttu leiab kostja, et hageja nõue on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja on küll esitanud tõendina võimaliku Facebooki vestluse osapoolte vahel, kuid antud vestlus ei sisalda vajalikke tõendeid ja ei tõenda hageja väidetavate kulutuste tegemise vajalikkust ja põhjendatust. Kostja leidis, et hageja peab tõendama asjaolu, et tema poolt osapoolte kaasomandis oleval kinnistul teostatud kulutused olid vajalikud ja põhjendatud ning nõue kostja vastu on põhjendatud.

2-18-18275 Täiendatud seisukohas märkis kostja, et ta möönab, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid hageja ei ole tõendanud asjaolu, et eelnevalt kasutuses olnud veetorustik oli niivõrd amortiseerunud, et hädavajadus oli ehitada uus veetorustik. Suuremahuliste tööde puhul peab olema saavutatud kaasomanike vahel kokkulepe ja alles pärast kokkulepet võib vastavaid kulutusi teinud kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult nende osad AÕS § 72 lg 1 tuginedes välja. Samuti peab hageja tõendama, et kulutused veetorustiku väljaehitamiseks olid vajalikud TsÜS § 63 p 1 mõttes ning tehtud kulutuste maht oli põhjendatud.

3.Kostja esitas 8. veebruar 2019 vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks. Kohus eraldas kaasomandi lõpetamise nõude menetlusse eraldi tsiviilasjana (tsiviilasi nr xxx).
4.Kohus korraldava määrusega 3. mail 2019 kohustas pooli esitama täiendavad tõendid ja seisukohad 13. maiks 2019 ning menetluskulude nimekirja 30. mai 2019 toimuva kohtuistungi ajaks.
5.Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde ning selgitas, et kostja oli nõus arve tasumisega ning tegemist oli vajaliku kulutusega, millega oli kostja nõustunud. Kostja vaidles esitatud hagile vastu.

MAAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hageja nõue tuleb täies ulatuses rahuldada.
7.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
8.Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et pooled on kinnistu, registriosaga nr xxx asukohaga xxx, kaasomanikud selliselt, et hagejale kuulub 3⁄4 ja kostjale 1⁄4 (tl 14).
9.Hageja on esitanud kostja vastu nõude 405 euro saamiseks. Hageja on esitanud kohtule kassa sissetulekuorderi (kviitung nr xxx), millest nähtub, et hageja on kostja eest tasunud 405 eurot xxx (tl 38) ja xxx arve (nr xxx) Piret Sepperile 405 eurot tasumiseks (tl 39). Hageja tugineb sellele, et kostja oli tutvunud xxx hinnapakkumisega ja oli nõus endale kuuluva osa eest tasumisega ning, et pooltel oli kokkulepe selles, et kuivõrd kostjal ei olnud võimalik tasuda ettemakset, tasub selle esmalt kostja eest hageja. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud poolte Facebooki sõnumivahetuse (tl 4–6).

2-18-18275

10.Kohtu hinnangul tuleneb hageja nõude õiguslik alus AÕS § 72 lg-st 1 ja AÕS § 75 lg-st 1 ning alternatiivselt ka AÕS § 72 lg-st 4. AÕS § 72 lg 1 alusel valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. AÕS § 75 lg 1 alusel kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluvale osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. AÕS § 72 lg 4 võimaldab kaasomanikul teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
11.Kohus leiab, et hageja kohtule esitatud Facebooki sõnumivahetus kinnitab hageja väidet, et kostja oli nõus tehtud kulutusega, st arve tasumisega xxx 13. novembril 2017 on kostja kinnitanud hagejale, et ta on saanud xxx selgitused. Samal päeval on hageja kostjale selgitanud: „Ja kas paneb töösse? Nad tahavad 100% ettemaksu. Küsisin järgi, nad saavad teha arve kahes osas, et kannad otse xxx. Muidu peaksid tegema ülekande mulle ja mina edasi kogu arve xxx.“ Kostja on vastanud: „Ok las saadavad arve“. (tl 4). 30. novembril 2017 on hageja kostjale kirjutanud: „Tsau. Kaugel sul xxx asjad on? Nad pidid ühendust võtma kui sinu poolne arve laekumine ka toimub. Mul juba imelik neid torkida, et kas juba on.“ Kostja vastus on järgmine: „Tsau, sorry et pean pettumust valmistama aga see kuu ei mängi kuidagi välja. Äkki järgmisel aastal?“. Nimetatud kostja vastustest hageja selgitustele nähtub see, et kostja on teadlik olnud xxx esitatud selgitustest ning on nõustunud arvega, samuti selgitanud kostjale, et 2017. aasta novembris ei ole kostjal võimalik hüvitada 405 eurot, vaid seda on võimalik teha 2018. aastal. Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kohus rahuldab hageja nõude AÕS § 72 lg 1 ja AÕS § 75 lg 1 alusel.
12.Kuivõrd kostja on vastuväidetes väitnud, et tegemist ei olnud vajalike kulutustega kinnistule, käsitleb kohus alternatiivselt hageja nõuet AÕS § 72 lg 4 alusel. Hageja on kohtule selgitanud, et vee ühendus kinnistule oli peatatud enne kui hageja sai kinnistu kaasomanikuks. Kinnistu seisis aastaid tühjana, seal polnud alalisi elanikke ning, et veeühendus olid katkesatud võlgnevuste tõttu. Olemasolev veetrass, mille kaudu oli varasemalt veeühendus, oli amortiseerunud. xxx selgitas hagejale, et vana veetrass on aastaid kasutamata seisnud ja selle seisukorrast puudub ülevaade. Kuna liitumisvalmidus oli paigaldatud kinnistu piirile, oli vana trassi vea otsimine ja selle korda tegemine mõttetu, kuna trass oli nii vana, et isegi lekke leidmisel ja selle korda tegemisel ei saanud kindel olla selle jätkusuutlikkuses. Hageja on seisukohal, et kulutus oli vajalik ning kostja on kohustatud sellest oma osa hagejale hüvitama.
13.Kulutuste vajalikkuse hindamine on õiguslik küsimus, mis on kohtu otsustada. Kohtu hinnangul on tavapärane see, et kinnistu, millel asub elumaja, kasutamiseks on vajalik veeühendus. Vaidlus on üksnes selles, kas veeühendus pidanuks jääma olemasoleva veetrassi kaudu või hagejal oli õigus teha ettevalmistusi ja korraldusi uue veetrassi rajamiseks. Kostja hinnangul sobinuks ka olemasolev veetrass. TsÜS § 63 lg 1 p 1 alusel on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et amortiseerunud küttesüsteemi vahetamist saab vähemalt üldjuhul lugeda vajalikuks kulutuseks TsÜS § 63 p 1 mõttes (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, 33). Kolleegiumi arvates kohaldub sama põhimõte ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemile (vt selle kohta Riigikohtu
2.novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-16, p 14). Seetõttu kuuluks hageja nõue rahuldamisele ka AÕS § 72 lg 4 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-18-18275

14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
15.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd hagejal ei ole menetluses esindajat olnud, ei ole hagejal tekkinud ka esindajaga seotud menetluskulusid.
16.Hageja on hagiavalduselt tasunud 16. detsembril 2018 riigilõivu 100 eurot. Kuna riigilõivu kohustus ja summa tuleneb seadusest, siis on see põhjendatud menetluskulu. Kostjal tuleb hüvitada menetluskuluna 100 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja