lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-1180/18

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-1180/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1105
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 368 lg 1TuvastushagiTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-1180/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja07.05.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus11948506(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-1180

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Iko Nõmm, Ande Tänav

Kohtuasi

AS ERST Finance hagi Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus vastu kohustuse täitmisest mittevabanemise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07. mai 2019 määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS ERST Finance määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Hageja: AS ERST Finance (Läti Vabariigi registrikood 41203048956), lepingulised esindaja vandeadvokaadid esindajad Olavi-Jüri Luik ja Kärt Saar määruskaebemenetluses Kostja: Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus (registrikood 11948506), lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja vandeadvokaadi abi Maris Vutt Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Harju Maakohtu 07. mai 2019 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud AS ERST Finance kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
AS ERST Finance esitas 24.01.2019 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus vastu. Hageja palus tuvastada, et kostja ei vabane 28.12.2018 ülesütlemisavaldusega lühiajaliste tehingute krediidikindlustuse üldtingimuste punkti 3.1.6 alusel kindlustuslepingu nr 001288-18-1 täitmise kohustusest kindlustusjuhtumite suhtes, mis toimusid enne 28.12.2018.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja Nord Cocoa OÜ-ga faktooringulepingu, mille tagamiseks väljastas kostja 30.05.2018 Nord Cocoa OÜ-le krediidikindlustuslepingu. Hageja on kindlustuslepingu järgi soodustatud isik. Hageja on andnud Nord Cocoa OÜ-le faktooringulepingu alusel krediiti, mida neli ostjat, sh Venemaa äriühing OOO Fabrika Shokoladnih Mass (FSM) ei ole hagejale tagastanud, kokku umbes 1,5 miljoni euro ulatuses.
3.Kostja ütles kindlustuslepingu krediidikindlustuse üldtingimuste punkti 3.1.6 alusel 28.12.2018 üles. Hageja saatis 04.01.2019 kostjale kirjaliku nõude kindlustushüvitise tasumiseks seoses FSM poolt tasumata arvetega. Kostja keeldus hüvitise tasumisest, tuginedes krediidikindlustuse üldtingimuste punktile 3.1.6 põhjendusega, et ta ütles kindlustuslepingu üles ja vabanes tagasiulatuvalt kõikidest kindlustuslepingu alusel tekkinud kohustustest. Kostja viidatud punkt ei vabasta teda kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata.
5.Hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki, s.o kindlustushüvitise väljamaksmist. Hagi rahuldamise korral tuvastab kohus, et kostja ei vabanenud lepingu ülesütlemisega kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kuid ei tuvasta kindlustushüvitise maksmise kohustust, selle suurust ega mõista hüvitist kostjalt välja. Kindlustushüvitise väljamaksmise nõude tekkimiseks peavad olema täidetud kõik kindlustuslepingus kokku lepitud tingimused, mille tuvastamist ei ole hageja palunud.
6.Asjakohane oleks esitada sooritus-, mitte tuvastushagi. Hagejal ei ole eraldiseisvat õiguslikku huvi tuvastushagi esitamiseks. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
7.Maakohus jättis hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja määras, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
8.Tuvastushagi ei aita hagejal saavutada kindlustushüvitise väljamaksmist. Kui hageja jaoks on oluline teada, kas ta saab kostjalt nõuda kindlustuslepingu täitmist kindlustusjuhtumite osas, mis leidsid aset enne 28.12.2018, on lepingu täitmise kohustuse tuvastamise lõppeesmärk siiski kindlustushüvitise väljamakse hagejale.
9.Kui hageja eesmärgiks on saada kindlustushüvitist või saavutada kindlustusjuhtumi käsitlemine, tuleb esitada sooritusnõue.

Määruskaebus

10.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud kostja kanda.
11.Hagejal on õigus tuvastushagiga tuvastada, kas kindlustusleping oli vaidlusalusel perioodil kehtiv ehk kas kostja vabanes ülesütlemisavaldusega oma kohustustest hageja ees tagasiulatuvalt. Õige ei ole kohtu seisukoht, et hagejal ei ole tuvastusnõude rahuldamisega võimalik oma eesmärki saavutada. TsMS § 368 lg 1 võimaldab tuvastada, kas leping teatud perioodil kehtis või mitte. Hageja huvi fakti tuvastamise vastu seisneb selles, et ta peab teadma oma kehtivaid kohustusi kostja suhtes. Samuti seisneb hageja huvi soovis, et kindlustusjuhtumit käsitletaks ja hiljem, kui nõue on muutunud sissenõutavaks, kahju hüvitatakse.
12.Kindlustusjuhtumi käsitlemine on aja-, finantside- ja dokumendimahukas protsess. Mõistlik on tuvastada õigussuhte olemasolu, et saada teada, kas hageja saab kostjalt nõuda kindlustuslepingu täitmist.
13.Kuigi hageja lõppeesmärgiks on kindlustushüvitise saamine, ei ole sooritusnõude esitamine olnud võimalik ega mõistlik. Kindlustusjuhtumid ei pruugi veel olla saabunud ja hageja nõude suurus ei ole veel selge. Ilma rahalise määrata sooritusnõuet ei võta kohus menetlusse. Rahalist nõuet ei ole võimalik esitada, sest vähemalt ühe võimaliku kindlustusjuhtumi osas on hageja nõue välismaises kohtumenetluses vaidlustatud.
14.Õige ei ole kohtu seisukoht, et tuvastushagi ei aita saavutada kindlustushüvitise väljamaksmist. Ülejäänud küsimustes pooltel eelduslikult vaidlust ei ole. Tuvastushagi lahendamine võtab ära vaidluse lepingu kehtivuse üle. See on menetlusökonoomiliselt mõistlik. Abstraktne kindlustusjuhtumi käsitlemise sooritusnõue ei täida hageja eesmärki. Vastus määruskaebusele
15.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Menetluse edasine käik
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.
18.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et TsMS § 368 lg 1 alusel võib hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks esitada juhul, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi, mida tuleb ka vastavalt põhjendada ja kohtul kahtluse korral välja selgitada. Nii ei ole hagejal üldjuhul iseseisvat tuvastushuvi nt lepingust taganemise õiguspärasuse (kehtivuse) tuvastamiseks, sest lepingust taganemise kui asjaolu tuvastamine ei anna hagejale midagi rohkemat kui nõuded, mis tulenevad lepingust taganemisest (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-71-16 p 12). Sama seisukoht kehtib ka

olukorras, kus leping on üles öeldud. Tuvastushagi esitamine on põhjendatud eelkõige juhul, kui sooritus- ega kujundushagi ei ole võimalik või otstarbekas esitada.

19.Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et tal on tuvastusnõude esitamiseks muu, kui rahaline huvi. Seda kinnitab mh asjaolu, et hageja väitel põhjustas tuvastushagi esitamise kostja keeldumine kindlustushüvitise väljamaksmisest (hagiavalduse p-d 15 ja 16). Hagiavalduse kohaselt lõppes leping ülesütlemisega alates 28.12.2018. Seega ei saa hagejal olla iseseisvat tuvastushuvi selle vastu, kas kostja peab või ei pea täitma kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi kindlustusjuhtumite suhtes, mis toimusid enne 28.12.2018. Poolte vahel saab vaidlus olla üksnes konkreetsete, juba toimunud kindlustusjuhtumite ja nendest tulenevate väljamaksete üle. Hagiavalduse kohaselt oli vaidlusalusel perioodil neli kindlustusjuhtumit. Maakohus leidis seega õigesti, et hagejal tuleb esitada sooritushagi. Maakohtu selline järeldus ei ole vastuolus seaduse, õiguskirjanduse ega kohtupraktikaga, nagu leiab hageja.
20.Asjaolu, et sooritusnõude esitamine ei ole hageja hinnangul praegu mõistlik, kuna tema nõuded ei ole veel selged, ei ole käsitletav õigusliku huvina tuvastusnõude menetlemise vastu. See, kas kostjal on hageja ees kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi, tuvastatakse sooritushagi menetlemisel. Üksikute kindlustusmaksete väljamaksmise aluseks olevate asjaolude eraldi tuvastamine ei ole otstarbekas. Menetluskulud
21.Hageja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
22.Kuna maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, ei määra neid kindlaks ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4) Margo Klaar

Iko Nõmm

Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja