2-16-13596/22 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja täitmisavalduse ja 20.07.2016 notariaalselt tõestatud lepingu nr xxx alusel on hageja suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 034/2016/1659, milles on sundtäitmisele esitatud hüpoteegiga tagatud 40 000 euro tasumise nõue. A G andis 2000.a alguses M D’ile (võlgnik) sularahas osade kaupa laenu 800 000 krooni. Võlgnik andis 20.06.2000 A Gle võlakirja, milles tunnistas A Glt laenu 800 000 krooni saamist. Võlgnik ja osaühing XXX sõlmisid 20.06.2000 notariaalselt tõestatud laenulepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu, mille alusel seati hüpoteek võlgnikule kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX (hüpoteegiga koormatud kinnisasi). Võlgnik kinnitas laenulepingus, et on saanud laenu 800 000 eurot tagasimaksmise tähtajaga kuni 20.06.2005. Võlgnik kinnitas lepingus A Glt laenu saamist. Võlgnikul tekkis 2003.a vajadus täiendava raha järele äritegevuse arendamiseks. Võlgnik ja A G sõlmisid suulise laenulepingu. Võlgnikule laenusumma üleandmine toimus selliselt, et võlgnik müüs 23.12.2003 müügilepinguga hüpoteegiga koormatud kinnisasja A Gle, kes võttis krediidiasutusest kinnisasja soetamiseks laenu 500 000 krooni ning tasus võlgnikule kinnisasja eest ostuhinna 500 000 krooni. Võlgnik ja A G sõlmisid suuliselt laenulepingu, mille järgi oli võlgniku laenukohustuseks A G ees 1 300 000 krooni, millele lisanduvad pangalaenult tasumisele kuuluvad intressid. Laenu tagastamine toimus selliselt, et võlgniku elukaaslane O K ostis 02.02.2006 müügilepinguga A Glt ja tema abikaasalt hüpoteegiga koormatud kinnisasja ostuhinnaga 1 700 000 krooni. Võlgnik ja A G leppisid kokku, et ostuhinna tasumisega loetakse täidetuks kõik võlgniku võlad A G ees. Osaühingu XXX kasuks kinnisasjale seatud hüpoteeki ei kustutatud, et seda kasutada tulevikus võetavate laenude tagatiseks. Hageja omandas 29.06.2016 lepingu alusel kinnisasja O K. Osaühing XXX loovutas kostjale 20.07.2016 lepinguga kinnisasja koormava hüpoteegi ja 20.06.2000 laenulepingust tulenevad nõuded võlgniku vastu. Kinnisasja valdust ei ole kunagi üle antud A Gle. Võlgniku ja osaühingu XXX vahel 20.06.2000 sõlmitud laenuleping oli rahatu. Osaühingul XXX puudus 2000.a raha 2 (6)

6.Kohus kontrollib alljärgnevalt, kas hageja on põhistanud 20.06.2000 laenulepingu rahatuse. Hageja põhiväide on see, et võlgnik on laenulepingu sõlminud tegelikult A Gga, mistõttu osaühinguga XXX sõlmitud laenuleping on rahatu. Väite põhistamiseks on hageja esitanud hageja kohtule võlgniku 20.06.2000 võlatunnistuse ning kirjeldanud hüpoteegiga koormatud kinnisasjaga tehtud tehinguid. Kohus leiab, et võlgniku poolt kinnisasja A Gle müümine ning A G poolt kinnisasja müümine võlgniku elukaaslasele O K ei välista iseenesest võlasuhete olemasolu võlgniku ja osaühingu XXX vahel, kuid võib kinnitada võlasuhet võlgniku ja A G vahel. 20.06.2000 laenulepingu punktis 2.1 kokkulepitud laenu tagastamise tähtaeg saabus 20.06.2005 (I kd, tl 8, p 2.1 – 20.06.2000 laenuleping). Osaühing XXX ei ole hüpoteegiga tagatud nõuet sundtäitmisele esitanud. Täitmisavalduse nõude sundtäitmiseks hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel esitas kostja 03.08.2016, see on 11 aastat pärast laenu tagastamise nõude sissenõutavaks muutumist (I kd, tl 7 – täitmisteade). Kohtu hinnangul muudab antud asjaolu usutavaks hageja väite nõude puudumise kohta. Osaühing XXX on ettevõtja äriseadustiku (ÄS) § 1 mõistes. Mõistlik ettevõtja oleks mõistliku aja jooksul nõudnud laenu tagastamist, sh nõude rahuldamist hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Kohtu hinnangul on mõistlik aeg eelkõige lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg. Kuivõrd osaühing XXX ei nõudnud võlgnikult laenu tagastamist, siis on usutav väide selle kohta, et osaühingul XXX puudus nõue, mille täitmist võlgnikult nõuda. Võlgniku 20.06.2000 võlatunnistus kinnitab kohtu hinnangul seda, et võlgnikul olid 20.06.2000 seisuga raha tasumise kohustused A G ees (I kd, tl 107, II kd, tl 13). Kostja vaidlustas dokumentaalse tõendi ehtsuse. Kohtu hinnangul ei põhistanud kostja menetluses dokumendi võltsitust, sh ei selgitanud piisavalt, milles seisneb tõendi ebaehtsus. Seetõttu saab kohus võlatunnistust tõendina arvestada. Kohus leiab, et A Glt laenu saamine ei tõenda iseenesest, et võlgnik ei saanud laenu osaühingult XXX. Kohtu hinnangul ei ole välistatud mitme erineva võlasuhte olemasolu tulenevalt erinevatest lepingutest. Samas muudab võlatunnistuse ja 20.06.2000 lepingu sisu võrdlemine hageja väite osaühingult XXX laenu mittesaamise kohta usutavaks TsMS § 235 mõistes, sest nii võlatunnistusest kui ka laenulepingust nähtuva raha tasumise kohustuse suurus on 800 000 krooni ja tagastamise tähtajaks on viis aastat, so 20.06.2005 (I kd, tl 8, p 1.1, 2.1 – 20.06.2000 laenuleping; I kd, tl 107 – võlakiri). Selline kokkulangevus muudab usutavaks väite, et võlgnik ei võtnud laenu 4 (6)

7.Hageja põhistas laenulepingu võimaliku rahatuse, mistõttu kostja koormis on tõendada laenulepingu alusel võlgnikule raha üleandmine. Kostja on tuginenud 20.06.2000 laenulepingu punktile 1.2, millest nähtuvalt tõendab võlgnik laenusumma saamist allkirjaga lepingul (I kd, tl 8, p 1.2 – 20.06.2000 laenuleping). Kohus leiab, et kostja on esitanud dokumentaalse tõendi võlgnikule raha üleandmise kohta. Võlgnik on lepingus kinnitanud osaühingu XXX poolset laenusumma laenusaajale üleandmise kohustuse täitmist. Kohus on seisukohal, et 20.06.2000 laenulepingu punkt 1.2 ei sisalda võlatunnistust, vaid laenusaaja kinnitust selle kohta, et laenuandja on kohustuse täitnud, s.t sisuliselt täitmise kviitungit. Sellise kinnituse andmine muudab tõendamiskoormist selliselt, et kohustuse mittetäitmise tõendamiskoormis on üle läinud hagejale. Hageja on esitanud kohtule tõenditena osaühingu XXX 2000. ja 2001.a majandusaasta aruanded, millest nähtuvalt ei saanud osaühingul XXX olla 2000.a raha selliselt, et anda võlgnikule 800 000 krooni laenu (I kd, tl-d 25-40 – 2000. majandusaasta aruanne, I kd, tl-d 4157). Osaühingu XXX netokäive 2000.a oli 563 800 krooni (I kd, tl 27). Bilansist nähtuvalt oli majandusaasta alguses osaühingul XXX raha 101 655 krooni ja majandusaasta lõpus 89 698 krooni (I kd, tl 30). Kohus on seisukohal, et arvestades osaühingu XXX käivet ja majandusaasta alguses ettevõtja käsutuses olnud raha, ei olnud osaühingul XXX võimalik anda laenu 800 000 krooni. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuvalt oli osaühingul XXX 2000.a piisavalt raha, et anda võlgnikule laenu 800 000 krooni. Kohus leiab, et kostja esitatud tõendid ei näita sellise rahasumma olemasolu osaühingul XXX, sealhulgas ei tõenda sellise rahasumma olemasolu osaühingu XXX poolt 1999.a laenu andmine OÜ-le XXX (II kd, tl 22). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostja ei ole tõendanud 20.06.2000 laenulepingu alusel võlgnikule raha üleandmist. Seega on võlgniku ja osaühingu XXX vahel 20.06.2000 sõlmitud laenuleping rahatu ning sellest ei tekkinud võlgnik M D’ile laenu tagastamise kohustust. Seetõttu puudus ka laenu tagastamise nõue, mida osaühing XXX oleks saanud kostjale loovutada. Kohus tunnistab sundtäitmise täiteasjas nr 034/2016/1659 lubamatuks, sest kostjal puudub sundtäitmisele esitatud nõue.