2-18-11624/4 - Asjaõigus - Kinnistusraamatu asjad - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.Maakohus andis 21.06.2018. a määrusega kinnistamisavalduse selle rahuldamata jätmiseks maakohtu kinnistusosakonnale. Maakohus viitas TsMS § 475 lg 1 p-le 10, § 595 lg 2 p-le 3 ning selgitas, et kohtule on esitatud kohtutäituri 21.09.2017. a tasu väljamõistmise otsus, Pärnu Maakohtu 20.09.2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-115889 ja 09.05.2018. a kinnistamisavaldus. Maakohus viitas asjaõigusseaduse (AÕS) § 363 lg-tele 1 ja 2, TsMS § 388 lg-le 6 ning leidis, et praegu ei ole põhjendatud kohtuliku hüpoteegi arestimine ning aresti tagamiseks kinnistusraamatusse hüpoteegi käsutamise keelamiseks keelumärge kandmine. Kohtuliku hüpoteegi arestimise ja kinnistusraamatusse keelumärke seadmise korral saaksid olukorras, kus hagi tagamine tühistatakse, kahjustada omaniku õigused. Hüpoteegi käsutamise keelamiseks oleks kinnitusraamatusse kantud keelumärge, mistõttu ei saaks kinnisasja omanik realiseerida enda TsMS § 388 lg-st 6 tulevaid õiguseid, sh kustutada kohtulikku hüpoteeki. Lisaks viitas maakohus Riigikohtu praktikale (Riigikohtu 13.02.2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-06, p 13), mille kohaselt peavad kinnistusraamatu kanded olema arusaadavad ja ülevaatlikud, ei tohi olla vastuolulised ning peavad olema realiseeritavad, st nendele tuginedes peab olema võimalik korraldada mõistlikult kinnisasjaga seotud õigussuhteid ning vajadusel ka täitemenetlust. Maakohtu hinnangul ei olnud keelumärke seadmine põhjendatud ka eelviidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt, kuna hagi tagamise tühistamise korral muutuks kinnistusraamatu kanne vastuoluliseks ning sellele tuginedes ei oleks võimalik mõistlikult korraldada ka kinnisasjaga seotud õigussuhteid. Eelnevast tulenevalt ei ole ühe hüpoteegipidaja (võlgnik) kasuks seatud kohtulikku hüpoteeki kohtutäituril võimalik arestida ega kanda aresti tagamiseks kinnistusraamatusse hüpoteegi käsutamise keelamiseks keelumärget. Maakohus andis TsMS § 595 lg 3 alusel kinnistamisasja kinnistamisavalduse rahuldamata jätmiseks tagasi kohtunikuabile ning märkis, et kohtunikuabi on seotud kohtuniku seisukohaga. Maakohtu määrus

Tsiviilasi nr 2-18-11624 viitab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8 lg-le 1, § 52 lg-le 1 ja § 54 lg-le 3 ning selgitab, et omandi, piiratud asjaõiguse või varalise õiguse käsutamise keelamisel tehakse seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge. Seega peab kohtutäitur korraldama täitemenetluses täitedokumendi täitmist võlgniku olemasoleva vara arvelt, sh varaliste õiguste arvelt ning need toimingud on kooskõlas seadusega. Kohtutäituril on täitemenetluses õigus pöörata sissenõue võlgniku varalisele õigusele (võlgniku kasuks kinnistusraamatusse kantud kohtulik hüpoteek) ja esitada registripidajale käsutamise keelumärke seadmise avaldus, et teha nähtavaks kohtutäituri õigus. Käsutamise keelumärke nähtavaks tegemine tagab, et kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta ei saa võlgnik vara käsutada (sh loovutada nõudeõigust kolmandale isikule, et vältida õigusele sissenõude pööramist ning kahjustada sellega sissenõudja huve), ja toob kaasa võlgniku poolt õiguse käsutamise tühisuse. Keelumärke seadmata jätmisel võib tekkida olukord, kus võlgniku õigus (võlgniku kasuks seatud kohtulik hüpoteek) võib lõppeda võlgniku tegevuse tulemusel. See kahjustab sissenõudja huve (saada nõude täitmist võlgniku vara arvelt). Käsutamise keelumärge on olemuslikult seotud kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõudega ja tagab kohtulikust hüpoteegist tuleneva nõudeõiguse täitmist. Kui selgub, et hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud või tuleb kustutada, langeb ära ka kohtutäituri arestitud võlgniku varaline õigus. Sellega kaasneb käsutamise keelumärke kustutamise vajadus. Kui tehakse kohtulahend kohtuliku hüpoteegi kande kustutamise kohta, tuleb kustutada ka käsutamise keelumärge, mille täitmise tagamiseks kohtutäitur keelumärget soovib seada. Kohtutäitur annab käsutamise keelumärke registrist kustutamiseks nõusoleku, kui nõue, mille tagamiseks keelumärge seati (kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõue), kuulub kustutamisele või lõppeb. Osapooled ei tea, kas selline olukord saabub. Seega jättis registripidaja kohtutäituri avalduse rahuldamata hüpoteetilise olukorra tõttu. Kinnistusosakond väljus formaliseerituse raamidest ning esitas omal initsiatiivil kolmandate isikute nimel toimingule vastuväiteid. Täitemenetluses on puudutatud isikutel kaebeõigus. Registripidaja peab kannete tegemisel lähtuma kande tegemise hetke kinnistusraamatu seisust ja objektiivsest tegelikkusest, mitte hüpoteetilistest tulevikuolukordadest. Kui kohtutäitur saab teada hüpoteegiga tagatud nõude lõppemisest, esitab ta registripidajale keelumärke kustutamise avalduse. Lisaks saab kinnisasja omanik taotleda kohtutäiturilt keelumärke kustutamist või selleks nõusolekut, kui kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõue on kustutatud või lõppenud. Keelumärke seadmine kohtulikule hüpoteegile tagabki täitemenetluses kinnisasjaga seotud õigussuhete läbipaistvuse, õigusselguse ja õiguskindluse osapooltele ja avalikkusele. Kohtutäitur palub vaidlusaluse kandemääruse tühistada formaliseerituse-, õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtte kohaselt. Ringkonnakohtu määrus