2-19-7253
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Liina Naaber-Kivisoo
Kohtujurist
Jekaterina Pavlenko
Määruse tegemise aeg ja koht
04. juuni 2019, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-7253
Tsiviilasi
V V hagi D V vastu tehingu tühistamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
Menetlustoiming
nende Hageja: V V (IK XXX; elukoht: XXX) Kostja: D V (IK XXX; elukoht: XXX) Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu tehingu tühistamise nõudes. 1(2)
2-19-7253 Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale ja kostjale kaasomandina kinnisasi. Kostja müüs 2/3 kaasomandist kolmandale isikule, kuid tegelikult ei olnud kostja müügilepingu sõlmimisel mõttelise osa omanik. Kinnisasja endine omanik V V tegi 19.02.2018 koduse testamendi, millega pärandas kogu oma vara hagejale. Koduse testamendiga oli seega sisuliselt tühistatud 23.09.2015 tehtud kinkeleping, millega oli osa kinnisasjast kingitud kostjale. Seetõttu ei saanud kostja sõlmida mõttelise osa müügilepingut ja tehing oli tehtud eksimuse tõttu või pettuse teel. Samuti ei pakkunud kostja hagejale osta tema mõttelist osa. Hageja leiab, et kostja avaldas mõttelise osa ostjale valed andmed ja müüs talle kinnisasja koos elanikuga. Hageja aga tahaks kaasomandit lõpetada. Neil põhjustel palub hageja tühistada mõttelise osa müügileping, asjaõigusleping ja rahasumma hoiustamise avaldus. 16.05.2019 tegi Viru Maakohus määruse, millega jättis hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 31.05.2019 esitas hageja avalduse hagi tagasivõtmiseks. Kohus, tutvunud asja materjalide ja hageja taotlusega, leiab, et tuleb keelduda hagi menetlusse võtmast. TsMS § 371 lg 2 p-le 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitab, et kuna asi ei olnud veel hagimenetlusse võetud, ei saa kohus ka jätta hagi läbivaatamata. Kuna hageja on samas hagi tagasi võtnud, siis asub kohus seisukohale, et hagejal ei ole enam õigust, mida oleks vaja kohtus kaitsta. Seetõttu tuleb keelduda hagi menetlusse võtmast. Eeltoodu alusel keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
/digitaalallkiri/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.