Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja esitas nõude töövõtulepingu eest tasu saamiseks. Võlaõigusseaduse § 635 lg 1 sätestab: Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled ei vaidle, et kostja tellis 2017.a kevadel hagejalt töid: auto detailide treimise ja freesimise. Samuti ei ole pooltel vaidlust, et hageja esitas nende töödega seoses kostjale 25.04.2017.a arve summas 600 eurot, millest kostja tasus 150 eurot. Hageja nõuab 450 euro tasumist. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja teostas kogu tellitud töö, mille eest ta arve esitas või oli töö teostatud vaid osaliselt. Kostja kinnitas, et töö teostati osaliselt ja selle eest on ta tasunud 150 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna nõudega kohtusse pöördus hageja, tuleb temal esmalt tõendada see, et ta teostas tellitud tööd. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kuna nõude on esitanud hageja, tuli temal ka tõendada, et tellitud töö on valmis. Negatiivset asjaolu- et tööd valmis ei tehtud- on kostjal keerukas tõendada ja seda saab vaid usutavalt põhistada. Seejärel on hagejal võimalik põhistuses esitatud väited tõenditega ümber lükata. Käesolevalt on kostja kohtu hinnangul usutavalt põhistanud, et hageja tööd lõpuni ei teinudseda juba seetõttu, et hageja esindaja ise kinnitas, et toonane hageja esindaja ja tööde teostaja suri vähem kui kuu pärast. Tööde lõpetamiseks tähtaega määratud ei olnud. Kuna tegemist oli spetsiifilise tööga, võisid osad tellitud tööd jääda tööde teostaja surma tõttu tegemata. Seega peaks hageja käesolevalt kostja väited ümber lükkama ja tõendama, et mõni hageja töötaja või tegi töö siiski täies ulatuses. Kohus tegi TsMS § 230 lg 1 hagejale ettepaneku tõendada töö valmimine, mis üksiti tõendab siis ka nõude sissenõutavaks muutmise. Hageja tõendeid ei esitanud. Kuna kostja vaidles hagile vastu väitega, et talle kogu tellitud tööd ei tehtud ja hageja tööde teostamist täies mahus ei tõendanud, ei ole hageja nõue tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et arve iseenesest ei ole nõude aluseks. Lepingus, kus on vastastikused kohustused, saab tasu maksmise nõude esitada ikkagi vaid siis, kui kohustus, mille eest tasu nõutakse, on täidetud. Arve on raamatupidamislik dokument aga mitte tasu sissenõutavaks muutumise alus. Kuna kohus jätab rahuldamata põhinõude, puudub alus ka viiviste välja mõistmiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Eelkõige jäävad hageja kanda tema enda menetluskulud. Kostja ei ole esesitanud taotlust menetluskulude välja

mõistmiseks, mistõttu kohus ei määra käesolevalt kindlaks kostja kulusid, mis jääks hageja kanda. Kohus selgitab, et kostja ei saa menetluskulusid puudutavat taotlust enam esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.