lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-6585/59

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 28.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-6585/59
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2295
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaAÕS § 76 lg 1Kaasomandi lõpetamise nõueAÕS § 77 lg 2Asja jagamine kaasomandi lõpetamiselTsMS § 147 lg 4Riigilõivu tasumineTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 206 lg 1Poolte õigusedTsMS § 376 lg 4Hagi muutmine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

28. mai 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-6585

Tsiviilasi / hagi ese

L L (L) hagi J P vastu kaasomandi lõpetamise ja raha tasumise nõuetes

Hagihind

9748,82 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

L L (isikukood xxxx, aadress xxxx, elektronpost xxxx)

Kostja

J P (isikukood xxxx, aadress xxxx, elektronpost xxxx)

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kohtuistung 08.05.2019.a

RESOLUTSIOON

1.Määrata hagihinnaks 9748,82 eurot.
2.Rahuldada L L (L, isikukood xxxx) hagiavaldus J P (isikukood xxxx) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
3.Kohustada J Pt (P, isikukood xxxx) andma tahteavaldus kaasomandis oleva korteriomandi kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud korteriomand aadressiga xxxx jääb L L (L, isikukood xxxx) ainuomandisse.
4.Kohustada J Pt (P, isikukood xxxx) andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx teise jao omanikukannete, mille kohaselt on L L (isikukood xxxx) 1⁄2 (ühe kahendiku) mõttelises osas ja J P (isikukood xxxx) 1⁄2 (ühe kahendiku) mõttelises osas korteriomandi kaasomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse L L (isikukood xxxx).

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 27.08.20262-23-13332/81Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20262-26-16263/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-25-16022/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 444Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 69 lg 2Solidaarvõlgnike omavahelised suhted
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste
5.Kohtulahend ei asenda L L (L, isikukood xxxx) tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks.
6.Rahuldada osaliselt L L (L, isikukood xxxx) hagiavaldus J P (isikukood xxxx) vastu raha tasumise nõudes.
7.Välja mõista J Plt (P, isikukood xxxx) L L (L, isikukood xxxx) kasuks 2477,73 (kaks tuhat nelisada seitsekümmend seitse koma seitsekümmend kolm) eurot.
8.Jätta rahuldamata L L (L, isikukood xxxx) hagiavaldus J P (isikukood xxxx) vastu 271,09 (kahesaja seitsmekümne ühe koma null üheksa) euro tasumise nõudes.

1 (5)

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9.Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja mitte määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

1.L L (hageja) esitas 26.04.2018 Harju Maakohtule hagi J P (kostja) vastu kaasomandi lõpetamise ja hüvitise maksmise nõuetes koos hagi tagamise avaldusega. Kohus jättis 27.04.2018 määrusega hagi ja hagi tagamise avalduse käiguta. Hageja esitas 07.05.2018 ja 14.05.2018 puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendi. Kohus jättis 08.05.2018 määrusega hagi tagamise rahuldamata. Kohus 19.06.2018 määrusega lahendas menetlusabi taotluse. Kohus võttis hagi 20.06.2018 menetlusse. Kostja vastas hagile 17.07.2018 ja 10.08.2018. Pärast hagi menetlusse võtmist on pooled esitanud kohtule korduvalt menetlusdokumente. Kohus on teinud menetlustoiminguid (sealhulgas asja arutanud 21.01.2019 ja 08.05.2019 kohtuistungil).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja ja kostja omandasid 19.07.2016 ühiselt Xxxx võetud laenuga korteriomandi aadressil xxxx. Korterile seati Xxxx kasuks hüpoteek summale 75 140 eurot. Hageja hindab korteri väärtuseks 50 000 eurot. Laenusumma, milline poolte poolt korteriomandi ostmiseks võeti, oli 57 800 eurot. Kostja märgitud laenu tagasi maksnud ei ole. Seda on teinud vaid hageja ainuisikuliselt. Kostja ei ole hagejale ka muul viisil kõnealuseid laenumakseid hüvitanud. Kostja elas hagejaga poolte kaasomandis olevas korteris kuni 2017. aasta juunini. Alates märgitud ajast kostja poolte ühist eluruumi ei kasuta ega poolte ühise lapse L P ülalpidamises ei osale. Nii korteri kommunaalmaksed kui ka liisingumaksed ja liisingu saamisega soetud kindlustusmaksed tasub hageja ainuisikuliselt. Hageja on korduvalt palunud kostjal kaasomand lõpetada, kuid kostja ei ole seda teinud. 2018. aasta jaanuaris sai hageja teada, et 21.03.2017 on kohtutäitur K P seadnud kostjale kuuluvale mõttelisele omandile keelumärke. Ainus võimalus kaitsta hageja, kes on ainsana laenumakseid tasunud ning kostja ja hageja ühise lapse huvisid, on lõpetada kaasomand pooltevahelisele korteriomandile aadressiga xxxx korter xxxx (kinnistusregistri registriosa nr xxxx) ning anda korteriomand täielikult üle hagejale. Hageja on valmis kostjale tasuma kaasomandi lõpetamise eest 1000 eurot. Hageja palub kohustada kostjat andma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus, mille raames lepivad hageja ja kostja kokku selles, et kinnistusregistriossa nr xxxx kantud korteriomandi kostja 1⁄2 mõttelise osa omandiõigus läheb üle hagejale. Kohustada kostjat andma kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalik nõusolek nii, et kinnistu registriosa nr xxxx teise jao omanikukanne, mille kohaselt on kaasomanikena sisse kantud hageja 1⁄2 mõttelises osas ja kostja 1⁄2 mõttelises osas kustutatakse ja tehakse uus kanne, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. Asendada kostja omandiosa 2 (5)

üleminekuks vajalikud tahtevaldused kohtuotsusega. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 1381,94 eurot, mida hageja hilisemas menetluses suurendanud 1366 euro ja 88 sendi võrra.

3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuse aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja pole kaasomandi lõpetamise vastu. Kostja ei ole andnud põhjust kohtusse pöördumiseks, sest pole kunagi keeldunud kaasomandi lõpetamisest. Perioodil 2016 - 2017 korvas kostja hagejale vajalikud kindlustuse ja korterilaenu maksed. Kuna hageja kostja käest soovib poole korterilaenu maksetest perioodil 2017 - 2018, mille summaarne väärtus 1381,94 eurot, on mõistlik kasutada tasaarveldust. Kostja 21.01.2019 kohtuistungil avaldas, et kostja ei ole vastu kaasomandi lõpetamisele selliselt, et hageja saab ainuomanikuks. Kostja ei soovi mingit hüvitist, peale selle, et kostjale ei määrata kohtukulusid. Kostja 08.05.2019 kohtuistungil avaldas, et raha puudumise põhjusel esitab vastuväite hageja raha tasumise nõudele (laenumaksed, kindlustusmaksed). Kostja ei vaidle vastu, et hageja tasunud laenu ja kindlustusmakseid. Kohtuotsuse põhjendav osa

II.

Nõude suurendamine

4.TsMS § 206 lg 1 kohaselt lisaks menetlusosalise õigustele on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. TsMS § 147 lg 4 kohaselt nõude suurendamise korral tasutakse täiendavat riigilõivu hagihinna suurenemise järgi. Kui hageja täiendavat riigilõivu ei tasu, loetakse hagi esitatuks esialgses suuruses. Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu kaasomandi lõpetamise nõude, tahteavalduse andmiseks kohustamise nõude ja rahalise nõude summas 1381,94 eurot. Kohus määras hagihinnaks 8381,94 (3500+3500+1381,94) eurot, millelt tuli hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 500 eurot (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1). Hageja on menetluse kestel rahalist nõuet suurendanud 1366 euro ja 88 sendi võrra (hageja raha tasumise nõue nüüd kokku 1381,94 + 1366,88 = 2748,82 eurot). Hagejal on õigus suurendada oma nõuet ja seda ei peeta hagi muutmiseks. Kohus menetleb hageja raha tasumise nõuet kokku summas 2748,82 eurot. Hageja rahalise nõude suurenemise tõttu suureneb hagihind. Kohus määrab hagihinnaks 9748,82 (3500+3500+1381,94+1366,88) eurot, millelt kuulub hagi esitamisel tasumisele riigilõiv 550 eurot. Hageja tasus menetlusabi korras riigilõivu hagiavalduse esitamisel osamaksetena. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas asjas hagi esitamise eest riigilõivu kokku vähemalt 550 eurot. Asjaolud, mille üle pooled ei vaidle
5.-

-

Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja on aadressiga xxxx, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud korteriomandi kaasomanik 1⁄2 suuruses mõttelises osas ning kostja on viidatud korteriomandi kaasomanik 1⁄2 suuruses mõttelises osas; hageja ja kostja omandasid 19.07.2016 ühiselt Xxxx võetud laenuga vaidlusaluse korteriomandi (laenusumma 57 800 eurot); vaidlusalusele korterile seati Xxxx kasuks hüpoteek summale 75 140 eurot; vaidlusaluse korteriomandi väärtus on 50 000 eurot; hageja on tasunud vaidlusaluse korteri laenu ja kindlustusmakseid (vt ka 08.05.2019 kohtuistungi helisalvestust ajavahemikus 07:35-07:50).

Kaasomandi lõpetamise nõue

6.AÕS § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Hageja nõuab kostjalt kohtu kaudu kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui 3 (5)

kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (vt Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12; Riigikohtu 29.09.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 20). Kohus määras 08.05.2019 istungil, et menetleb hageja nõuet hageja 19.03.2019 menetlusdokumendis märgitud sõnastuses ja ulatuses. Kostja ei vastanud hageja täpsustatud nõudele. Hageja taotleb kaasomandi lõpetamist selliselt, et kohus jätab korteriomandi hageja ainuomandisse. Hageja on valmis kostjale tasuma kaasomandi lõpetamise eest hüvitist 1000 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohtule avaldanud ega tõendanud asjaolusid, mis välistavad hageja õiguse nõuda kaasomandi lõpetamist AÕS § 76 lg 1 järgi. Vastupidi, kostja avaldas 21.01.2019 kohtuistungil, et kostja ei ole vastu kaasomandi lõpetamisele selliselt, et hageja saab ainuomanikuks. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja nõue kaasomandi lõpetamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul ei takista asjaolu, et 21.03.2017 on kohtutäitur Kaire Põlts seadnud kostjale kuuluvale mõttelisele osale keelumärke, kaasomandi lõpetamiseks vajalike tahteavalduste tegemist kohustava kohtulahendi tegemist ega anna alust hagi läbi vaatamata jätmiseks. Käsutamise keelumärge toob kaasa käsutustehingu kehtetuse. Kohtuotsus ei sisalda asjaõiguslepingut, sest kohtulahend ei asenda hageja tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kostja tahteavaldus kaasomandi lõpetamiseks ei ole eraldiseisvalt asjaõiguslepinguks kostja kaasomandiosa hagejale üleandmiseks. Seetõttu ei mõjuta käsutamise keelumärge kostja ühepoolse tahteavalduse kehtivust. Kohus rahuldab hagiavalduse ja lõpetab korteriomandi kaasomandi selliselt, et korteriomand jäetakse hageja ainuomandisse. Kohus kohustab kostjat tegema tahteavalduse, millega kostja annab nõusoleku kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse. Ühtlasi kohustab kohus kostjat andma nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistu kinnistusraamatu teise jao omanikukannete, mille kohaselt on hageja ja kostja viidatud korteriomandi kaasomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. Kohus ei mõista hagejalt kostja kasuks välja omandi kaotuse eest hüvitist, sest kostja ei soovi mingit hüvitist, mida kostja 21.01.2019 kohtuistungil avaldas. Raha tasumise nõue

7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 69 lg 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus menetleb hageja raha tasumise nõuet kokku summas 2748,82 eurot. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt nõue koosneb pangalaenu maksetest (põhiosa ja intress) perioodil juuni 2017 kuni aprill 2018 kogusummas 2478,37 eurot, millest kostjale langev osa 1239,19 eurot (2478,37 : 2) ja korteri kindlustusmaksetest juuni 2017 kuni mai 2018 kogusummas 285,50 eurot, millest kostjale langev osa 142,75 eurot (285,50 : 2). Samuti pangalaenu maksed (põhiosa ja intress) perioodil mai 2018 kuni 4 (5)

märts 2019 kogusummas 2477,09 eurot, millest kostjale langev osa 1238,54 eurot (2477,09 : 2) ja korteri kindlustusmaksetest mai 2018 kuni veebruar 2019 kogusummas 256,68, millest kostjale langev osa 128,34 eurot (256,68 : 2). Hageja leiab, et kuna laen on võetud kostjaga kahepeale, siis VÕS § 69 lg 2 tulenevalt on hagejal nõudeõigus kostja vastu. Hageja on kohtule esitanud 11.07.2016 laenulepingu nr 09220317819, millest nähtuvad laenusaajad hageja ja kostja. Hageja on esitanud kohtule kindlustuspoliisid, millest nähtub, et kindlustusvõtja on üksnes hageja. Kostja avaldas, et perioodil 2016 - 2017 korvas kostja hagejale vajalikud kindlustuse ja korterilaenu maksed. Kostja peab mõistlikuks kasutada tasaarveldust. Kohtule esitatud pangakonto ekraanitõmmisest ei nähtu kelle poolt ja mille eest on hagejale perioodil september 2016 kuni aprill 2017 tehtud ülekandeid summas 2136,19 eurot. Ekraanitõmmisest ei nähtu ülekannete tegemine võlausaldajale (Xxxx) ja kindlustusandjale. Kostja hiljem 08.05.2019 kohtuistungil ei vaielnud vastu, et hageja on tasunud vaidlusaluse korteri laenu ja kindlustusmakseid (08.05.2019 kohtuistungi helisalvestus ajavahemikus 07:35-07:50). Raha puudumine ei välista raha tasumise kohustuse täitmist. Kohus ei loe tõendatuks, et perioodil 2016 – 2017 kostja tasus vaidlusaluse korteri pangalaenu makseid (põhiosa ja intress) ja kindlustusmakseid. Seetõttu kostjal ei ole võimalik tasaarvestada hagejaga korteri pangalaenu makseid (põhiosa ja intress) ja kindlustusmakseid. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja omandasid ühiselt Xxxx võetud laenuga vaidlusaluse korteriomandi. Kohtuasja materjalidest nähtub võlausaldaja (Xxxx) laenulepingust tulenev nõue hageja ja kostja vastu. Hageja on põhistanud laenumaksete nõude täitmist kostjale langevas osas 2477,73 eurot (1239,19 + 1238,54) ja esitanud laenulepingu, exceli tabeli ning konto väljavõtte. Kohtu hinnangul on VÕS § 69 lg 2 eeldused täidetud pangalaenu maksete (põhiosa ja intress) osas. Kostja vastuväiteid ei välista hageja nõuet pangalaenu maksete (põhiosa ja intress) osas. Kohus rahuldab hageja raha tasumise nõude kostja vastu summas 2477,73 eurot. Kohtule esitatud kindlustuspoliisidest ei nähtu solidaarkohustuse tulenemist kostjale. Kindlustuspoliisid on hageja nimel. Kohtu hinnangul puudub hagejal kostja vastu korteri kindlustusmaksetest tulenev nõue 271,09 eurot (142,75+128,34). Hageja nõuab kostjalt kokku 2748,82 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja raha tasumise nõude kostja vastu summas 271,09 eurot (2748,82-2477,73). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus on seisukohal, et menetluskulude jaotuse määramine eraldi iga nõude kaupa ei ole võimalik ja menetluskulude jaotamine võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ei ole käesoleval juhul asjakohane, sest ei arvesta kaasomandi lõpetamise nõude erisustega. Ühtlasi kohtu määratud tähtajaks ei ole esitatud menetluskulude nimekirjasid ja menetlusosalisi ei esindanud kohtumenetluses lepingulised esindajad (jurist, advokaat). Eeltoodut arvestades tuleb kohtu hinnangul kohaldada TsMS § 163 lõikes 1 sätestatud võimalust jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-22-12784/111Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja